Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2017. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-43874
Tsiviilasi
Merli Pärnametsa (end Reskov) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
VÕLGNIK Merli Pärnamets /pankrotis/, ik 48103015226
Maila Reskov
esindajad
Edasikaebamise kord
Lõpetada Merli Pärnametsa kohustustest vabastamise menetlus. Lugeda Merli Pärnamets vabastatuks AS SEB Pank ees oleva kohustuse täitmisest summas 64 400.35 eurot. Määrus kätte toimetada võlgnikule/usaldusisikule, teadmiseks võlausaldajale. Teade (määruse resolutiivosa) kohustustest vabastamise menetluse lahendi kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud 10.09.2010 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 15.10.2010.
Maakohtu 10.04.2012 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud Maila Reskov. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. --Usaldusisik ja võlgnik ise on menetluse kestel korrektselt esitanud andmeid võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta. Aruannetes on kajastatud võlgniku töösuhted, töötukassas arvelolekud, läbitud kursused tööturul konkurentsis püsimise suurendamiseks. Kuna võlgnikul on kaks alaealist last ja sissetulek ei ole olnud ülemäära suur, siis Täitemenetluse seadustiku regulatsioonist tulenevalt on piir, mis võlgnikule igakuiselt sissetulekust peab kätte jääma. --2013 aruande kohaselt maksti võlgnikule koondamistasu summas 2321.54 eurot, millest summale 484 sissenõuet pöörata ei saanud. Allesjäävast summast, 1837.54 eurot, on 75% kantud usalduisiku kontole. Võlgniku taotlusega, vähendada nimetatud protsent 75-lt 50-le, ei olnud võlausaldaja nõus ning kohus jättis 29.04.2013 määrusega taotluse rahuldamata. 08.05.2013 on võlausaldaja kontole kantud 1378.04 eurot (II kd tlk 54). --2014 aruande kohaselt on ta saanud uue töökoha- xxx xxxx- töötasuga 2.59 eurot tund, elab jätkuvalt üürikorteris, sissetulekuks on lasteraha, töötuskindlustushüvitis ja toimetulekutoetus ning alates 14.11.2013 eelnimetatud xxxx töökoht. Töötasu 2013 detsembris oli 191.15 eurot, mis on alla palga alammäära. 2014 oli palga alammäär 355 eurot, mis tähendab, et TMS regulatsiooni kohaselt peab võlgnikule kätte tema alaealisi lapsi arvestades vähemalt 591 eurot. Dets 2013 kuni veebruar 2014 saadud sissetulekud seda suurust ei ületanud. Sellele vaatamata otsustas võlgnik igakuuliselt võlausaldaja kontole tasuda vähemalt 10 eurot. --2015 aruande kohaselt on 2014-2015 saadud töötasud vaid neljal korral ületanud summat, millele TMS järgi saab sissenõuet pöörata, kokku summas 34.13 eurot (II kd tlk 67). Aruande kohaselt on alates 2014 aprillist võlgnik maksnud usaldusisiku kontole 50 eurot. 10.04.2015 esitatud kohustustest vabastamise taotluse kohta on kohus selgitanud, et seda saab esitada alates 10.04.2017. --2016 aruande kohaselt töötas võlgnik xxxx kuni 04.12.2015 ning alates 07.12.2015 asus tööle Soomes töötasuga 9.83 eurot tund. Kuna sealne elu osutus aga oodatust kallimaks, lõpetas võlgnik selle töösuhte 26.02.2016, naastes Eestis olnud töökohale. Väljamakstud töötasud kokku olid 8337.42 eurot, millest TMS määr 12 kuu peale on 7999.80 eurot. Kuna Soome minimaalpalk Google andmetel on 1000 eurot, on sellega ilmselt võimalik arvestada kinnipidamisel kuuluva summa puhul, kuna kulud eluasemele ja transpordile on Soomes oluliselt suuremad. Soome tuludelt on kinnipidamata kõik maksud, mistõttu aruande esitamise ajaks pole võimalik arvestada õiget netotulu summat. Soome maksuamet väljastab makseteate alates aprillist ja siis on võimalik teha ka arvestus. --2017 aruande kohaselt oli 2016 palga alammäär 430 eurot+ kolmandik sellest iga lapse ülalpidamiseks, kokku 859.90 eurot. 2017 on sama summa 939.80 eurot. Eelmisest perioodist üles jäänud Soomes saadud tulu kohta ei ole saadetud ühtegi teadet, mistõttu võlgnik deklareeris oma tulu olemasolevate andmete järgi. Soome tuludelt juurde
maksmisele kuuluv summa on 206.78 eurot. Soomest saadud tulu oli 3137.12 eurot. Puhastulu seega 2930.34 eurot. Eelmise perioodi arvestuse järgi on tulu kokku 8337.42 ning 12 kuu palga alammäär kokku 7999.80 eurot. Maha arvestades maksmisele kuuluva tulumaksu jääb eelmise perioodi summaks 8130.64 eurot, mis ületab alammäära 130.84 eurot võrra, sellest 75% ehk 98.13 eurot kantakse võlausaldajast pangale üle 03.04.2017. Kogu kohustustest vabastamise perioodil on võlausaldajale seega makstud 1556.17 eurot. --Võlgniku enda poolt kohtule 05.04.2017 istungil antud selgituse kohaselt on tema haridus kutsekõrghariduse, millega ta omandas raamatupidaja kutse. Võlgniku selgituse kohaselt ta enne vanemate lastega lapsepuhkusele jäämist töötas küll maksuametis eriala kohaselt tavalise inspektorina, kuid kui 3 a lapsega kodus olemist sai täis, siis kuu aega enne tööle naasmist tuli talle teade, et ta on koondatud. Raamatupidaja eriala iseenesest tähendab vajadust end pidevalt sellega kursis hoida ja kuna ta oli kaua lapsega kodus olnud ja igal juhul oli vaja mingi töökoht leida, siis ta panustas pigem kindla töökohana xxxx. Oma pangakontol nähtuvast abikaasale laevapiletit finantseerimise kohta selgitab, et abikaasal puudub konto, mille vahendusel ise selliseid asju teha. Soomes töötas lühiajaliselt tavalise koristajana, kuid vajadus sealt ikkagi ära tulla oli seotud eelkõige vanemate lastega, kes elasid Eestis ja Soome kaasa ei soovinud tulla. --Võlusaldaja märgib istungil, et tasutud summa on võlakohustuse suurust arvestades marginaalne ning viitab RK lahendile nr 3-2-1-19-16, milles tasumise ulatusest lähtuvalt võlgnikku kohustustest ei vabastatud. Võlausaldaja toob ka esile võlgniku kontol toimunud rahade ülekandmise abikaasa laevapiletite ostuks ja muud ülekanded, samas ei esita ta väidet, et võlgniku sellises käitumist saaks hinnata süülise käitumisena võlakohustuse täitmisest kõrvalehoidmisena. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu hinnangul on võlgnik saanud 5-aastase perioodi jooksul tulu, millest on ettenähtud ulatuses usaldusisiku kontole ülekanded tehtud ning sealt on need ka menetluse ainsale võlausaldajale välja kantud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on täitnud oma antud menetlusest tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega ning tema tegevuses ei ilmne oma kohustuste rikkumist. Võlgnikul on tänaseks kolm alaealist last, kellest kahte ta on pidanud üksi kasvatama, st et ta ei ole reaalselt saanud laste ülalpidamise osas tuge ja toetust laste isalt, kes omakorda on pankrotis ja kelle pankrotimenetlus on problemaatiline. Nimetatu tähendab, et võlgnik on pidanud hakkama saama küllalt piiratud sissetulekuga ja seda omakorda näitab see, et ta on olnud periooditi ka kvalifitseerunud toimetulekutoetuse saajaks. Võlgnik on töösuhte katkemisel end võtnud arvele töötuna, on läbinud erinevaid kursuseid ehk on andnud oma panuse sellele, et suurendada võimalust erinevatel tööpakkumistel konkureerida. Võlgnik on leidnud töö, mis tagab küll vähese, kuid kindla sissetuleku. On võimalik lugeda üldteadaolevaks asjaoluks, et võlgniku tööandjaks oleva suurettevõte nn lihttööliste palgatase on paraku pigem palga alammäära lähedane, kui seda oluliselt ületav. Võlgniku haridus ja kutse võimadaks küll hüpoteetilsielt saada ehk ka kõrgemapalgalist töökohta, kuid kohus nõustub võlgniku selgoitusega, et nimetatud eriala vajab pidevat enesetäiendamist ja selles valdkonnas konkurentsivõimelisena püsimiseks enda erialal toimuvate muudatustega kursis hoidmist, seda aga lapsepuhkusel olevalt inimeselt eeldada ega nõuda ei saa. Kohus peab mõistlikuks ka võlgniku käitumist, et peale maksuametist koondamist ta siiski ei jäänud tööturul pikalt valima ja ootama, millal saabub oletatavalt tulus(am) töökoht, vaid eelkõige alaealiste laste ja enda ülalpidamise tagamiseks, aga sealjuures ka võlausaldaja ees oma kohustuste täitmiseks, asus tööle küll väikse, kuid kindla sissetulekuga töökohale. Kohus ei pea võimalikuks teha etteheiteid ka võlgniku pangakontol võlausaldaja selgituse kohaselt nähtuvast rahade liikumisest abikaasaga seonduvalt. Kohus peab perekonnaelu toimimise seisukohalt tavapäraseks, et pere majandab ühise kontoarvega. Etteheited oleks
võimalik teha siis, kui kontol nähtuks kulude tegemine näiteks mängusõltuvusele või isegi siis, kui sealt nähtuks nt sagedased kulud kodust väljas einestamisele. Arvestades võlgnikul septembris 2016 sündinud last, ei täidaks ka kohustustest vabastamise menetluse täiendavalt 2. aastaks pikendamine võlausaldaja nõuete rahuldamise eesmärki. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 p 1 ning preambuli p 23 ja art 4 p-de 1 ja 2 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh PankrS-s sätestatud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati, kui pole sätestatud teisiti. Seda, et Eesti Vabariigis algatatud kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, kinnitab ka Euroopa Liidu Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 663/2014, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa. Praegusel juhul on võlgniku pankrotimenetlus algatatud, toimunud ja lõpetatud Eesti Vabariigis. Samuti algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Eesti Vabariigis. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, mh PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132, sõltumata sellest, et võlgniku elukoht vahepeal lühikest aega ei olnud Eestis. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud TMS §-s 132. Selle paragrahvi esimese lõike järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS §-s 132 peetakse silmas Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine" ettenähtud töötasu alammäära. Kohus leiab, et usaldusisik on vastavad arvestused korrektselt teinud. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on andmeid oma sissetulekute- väljaminekute kohta esitanud, on esitanud andmeid enda tegevuse kohta ja kohus ei näe võlgniku käitumises võlausaldajate nõuete täielikul mitterahuldamisel süülisust, siis realiseerub võlgniku puhul PankrS § 2 teise lause kohane kohustustest vabastamise eesmärk- anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada sel viisil lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Maakohtu 10.04.2012 määrusega kinnitatud lõpparuande kohaselt on tunnustatud, kuid väljamaksmata nõueteks: AS SEB PANK summas 65 956.52 eurot. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajatele tasunud 1556.17 eurot. Seega täitmata kohustuseks, millest võlgnik käesoleva määrusega vabastatakse, jääb 64 400.35 eurot. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.