3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Andres Kägo kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12053 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.04.2008.a esitas hageja maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 30 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.06.2005.a töövõtulepingu XXX XX asuva maja vanade korstnate lammutamiseks, vajalike materjalide muretsemiseks ja traspordiks, kahe uue korstna ja ühe korstnapitsi ladumiseks hinnaga 40 000 krooni. Kostja tasus hagejale 25 000 krooni. Hageja teostas tööd 21.06.200530.06.2005.a, kuid kostja keeldus töid vastu võtmast ja maksmata jäi 15 000 krooni, millele lisandus viivis summas 15 000 krooni. Vastavad summad palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud, et pooled sõlmisid lepingu, et kostja tasus hagejale 25 000 krooni, hageja teostas tööd ning tasumata jäi 15 000 krooni. Kostja leidis, et korstnad olid tehtud praaktellistest tükihinnaga 5 krooni, mitte 8 krooni ning tellised olid pragudega. Korstnapits oli tehtud sisevoodrita. Hageja ei esitanud tööde vastuvõtmise akti ega kaetud tööde akti. Korstnaplekid jäid panemata. Seetõttu ei pidanud kostja ka tööde eest tasuma. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 26.04.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte töövõtusuhteks VÕS § 635 järgi. Tööd olid üle andmata ning tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostja oli tööde vastuvõtmisest keeldunud. Õige on hageja seisukoht, et tellija ei võinud alusetult keelduda tööde vastuvõtmisest. Samas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks töid üldse üle andnud. Üleandmisakti esitatud ei ole, samuti ei ole hageja andud kostjale mõistlikku tähtaega tööde vastuvõtmiseks, mis võimaldaks VÕS § 638 alusel lugeda tööd vastuvõetuks. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest lepingu p 5.1 alusel oli tööde üleandmis-vastuvõtmis akt vastastikuse arveldamise aluseks. Maakohus tuvastas ka selle, et tööd ei vasta lepingutingimustele. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja leiab, et kohus on ebaõigesti tuvastanud lepingu täitmisnõude esitamist välistava tingimusena tööde vastuvõtuakti esitamata jätmise, millele tuginedes on hagi jäetud rahuldamata. Hageja leiab, et kuna kostja kasutab 5 aastat katkematult korstnaid ja pole esitanud hagejale sellekohaseid pretensioone, ei saa kostja jätta tasumata tehtud tööde eest. Hageja on seisukohal, et kostja on tellijana kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult töövõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse nendele hiljem tugineda. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kohus ei saa olukorras, kus pole esitanud iseseisvat nõuet ega vastuhagi, asuda kostja poolele ja omistada mitu aastat pärast tööde teostamist koostatud ekspertarvamuse alusel hagejale
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12053 nõudeid, mis on aegunud, kuid mida kohus käsitleb täiendavate alustena hagi rahuldamata jätmisel. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon on õige, see tuleb jätta muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles osas, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale allkirjastamiseks esitanud kirjaliku vastuvõtu akti. Hageja on kohtumenetluse käigus usutavaks muutnud, et ta nõudis kostjalt korduvalt raha maksmist ning väljendas selle käigus korduvalt oma seisukohta, et töö on valmis. Seetõttu ei saaks ainuüksi hagejapoolne kirjaliku akti kostjale esitamata jätmine olla hagi rahuldamata jätmise aluseks juhul, kui töö oleks nõuetekohaselt lõpule viidud ja kostjale sellest teada antud ning kui kostjapoolset raha maksmisest keeldumist tuleks lugeda põhjendamatuks.
7.Maakohus kvalifitseeris õigesti pooltevahelise lepingu töövõtulepinguks. Pooltel puudub vaidlus selles, et kokku tuli nõuetekohase töö eest tasuda 40 000 krooni, et kostja tasus hagejale 25 000 krooni, ning et 15 000 krooni, mis töö vastuvõtmisel tasumisele kuuluks, on kostja poolt tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastav rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks ning sellest tulenevalt, kas kostjal on tekkinud lepingus sätestatud määras viivise maksmise kohustus.
8.Seda, kas 15 000 krooni osas on põhivõla tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks, tuleb hinnata VÕS § 637 lg 4 alusel. Juhul, kui kostja tööd vastu võtnud ei ole, tuleb hagetava rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumist hinnata täiendavalt VÕS § 638 alusel. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtulepingust tulenev tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisega, kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud. Pooltevahelise töövõtulepingu p-i 5.1. raames (vt t lk 17) leppisid pooled töö vastuvõtmises kokku ning lepingu p-st 4.2 tulenevalt muutub viimase osamakse tasumise kohustus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. Seega tuleb hinnata, kas kokkulepitud töö võeti kostja poolt vastu. Hageja tugineb töö kostja poolt vastuvõtmisele, kostja vaidleb sellele väitele vastu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et kostja tööd vastu võtnud ei ole. Lepingust tulenevalt tuli pooltel töö üleandmiseks koostada kirjalik akt. Sellist akti hageja kohtule esitanud ei ole ja kostja vaidleb sellise akti koostamisele ning ka muul moel tööde vastuvõtmisele vastu. Kuivõrd kirjalikku tööde vastuvõtmise akti kohtule esitatud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kirjaliku aktiga töid vastu võetud ei ole. Hageja väitis, et kostja võttis tööd vastu konkludentse tahteavaldusega, kuivõrd kostja asus korstnaid kasutama ja on neid kasutanud juba üle viie aasta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda, et kostja asus korstnaid kasutama käsitleda töö vastuvõtmisena (heakskiitmisena) VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Kostja soov oli talveti küttekoldeid kütta ning see, et ta korstnaid kasutas ei viita mitte kuidagi sellele, et ta oleks hageja poolt tehtud töö heaks kiitnud (vastu võtnud VÕS § 637 lg 4 tähenduses). Asja kasutama asumist ei saa alati samastada töö heakskiitmisena (vastuvõtmisena VÕS § 637 lg 4 tähenduses). Sellele, et kostja oleks töö vastuvõtnud, ei viita ka mitte ükski muu käesoleva tsiviilasja raames esitatud asjaolu ega kogutud tõend. Kostja on igal võimalikul viisil väljendanud, et ta ei ole tööga rahul ning on raha maksmisest keeldunud põhjusel, et ta ei ole
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12053 tööga rahul. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena tööd vastu võtnud.
9.Kuivõrd kostja tööd vastu ei võtnud, tuleb kontrollida, kas töö tuleks lugeda vastu võetuks VÕS § 638 lause 2 alusel. Selleks tuleb hinnata, kas töö oli valmis, st kas hageja sooritas lepingus kokkulepitud resultaadi, kas hageja andis kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja ja kas kostja keeldus selle tähtaja jooksul töö vastuvõtmisest ning kas keeldumine oli alusetu. Kõigepealt hindab kohus seda, kas töö oli valmis, st kas hageja sooritas lepingus kokku lepitud resultaadi. Kuivõrd hagimenetluses lasub kummalgi vaidluse poolel nende asjaolude tõendamise koormis, millele nad hagi alusena või hagile vastuväidete esitamise raames tugineda soovivad, tuleb hagejal vastavat asjaolu tõendada.
10.Selle asjaolu tõendamiseks, kas töö tehti nõuetekohaselt, määras maakohus ekspertiisi (vt ekspertiisiakt t lk 111 jj). Ekspert leidis, et korstna ehitamisel on kasutatud telliseid, mis ei ole nõuetekohase külmakindlusega, et tellised on olulisel määral pragunenud (keskmiselt iga viies kivi on praoga), et korstnate müüritise vuukide vahed on kuni 25 mm ja seega ületavad normikohast laiust ning seetõttu tuleb nii materjali kui ka ehitustööd käsitleda mittenõuetekohastena (vt t lk 114). Nendel põhjustel tuleb lugeda, et hageja ei ole sooritanud lepingutingimustele vastavat tööd. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka hageja väited, millele tuginedes leiab ta, et eksperdi arvamus tuleks tõendina kõrvale jätta. Kohus märgib, et vastavad vastuväited tulnuks hagejal esitada maakohtu menetluse käigus. Hageja seal ekspertiisi osas vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt ei saa hageja vastavaid asjaolusid ringkonnakohtus esitada, sest hageja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud asjaoludele, mis saaksid olla uute asjaolude esitamise aluseks. Sellest hoolimata käsitleb ringkonnakohus siiski allolevaid hageja poolt ekspertiisile esitatud vastuväiteid.
11.Hageja väidab, et eksperdi arvamus ei ole usaldusväärne seetõttu, et ekspertiisi järelduste p-s 1 väidab ekspert, et olmekorstnate külma osa ladumiseks tuleks kasutada VAT, FAT või KVT- tüüpi külmakindlaid telliseid, kuid hageja hinnangul sobivad nimetatud tellised korstna pööninguosa ehitamiseks samavõrd hästi/ halvasti, kui hageja poolt kasutatud ETT tellised. Ringkonnakohus sellise hageja väitega nõustuda ei saa. Hageja ei ole vastavat väidet usutavaks muutnud. Veelgi enam, tootja poolt antud vastavustunnistusest (t lk 47) nähtub, et ETT tüüpi tellised on mõeldud kasutamiseks ainult lihtkividena kandvates ja mittekandvates siseseintes, samas, kui muude kivitüüpide osas sellist piirangut tähendada ei saa. Samuti ei muuda see asjaolu, et ekspert nimetas korstnate pööningul asetsevaid osasid korstnate külmaks osaks, kõigutada eksperthinnangu usaldusväärsust. Vaidlusalused kivid on mõeldud vastavustunnistuse kohaselt kasutamiseks siseseintes. Siseseinte all tuleb mõista seinu ruumides, kus sisekliima on tagatud. Pööningul see nii aga ei ole. Ka see, et ekspertiis viidi läbi enam kui 4 aastat peale töö teostamist, ei muuda ekspertiisi usaldusväärsust, sest enam kui kolmeaastane periood ei muuda seda asjaolu, et korstna ehitamisel kasutati sobimatuid telliseid või seda, et korstnate vuugid olid kohati lubamatult suured. Samuti ei saa väita, et mõne aastaga võiksid korstnakividesse tekkida praod.
12.Hageja vaidles eksperdi väitele, et vuugid olid lubamatult suured, vastu veel ka seetõttu, et leidis, et väiksemaid vuuke ei saanud ehitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline hageja väide usutav. Hageja ei kirjeldanud, et juhul, kui kahe tellise vahe on lubatust ca 1 sentimeeter suurem, miks ei võiks vastavaid telliseid nii palju väiksemaks lõigata, et nende vahe muutuks sedavõrd suureks, et sinna saaks panna piisavalt suure vahetüki, mis võimaldaks paraja suurusega vuuke teha.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-12053
13.Ka see hageja väide, et kohtutoimikus ei ole kostja korstnate puhastamise akte, ei saa tingida hagi rahuldamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole lasknud korstnaid puhastada või et töö lepingutingimustele mittevastavus tulenes sellest, et korstnaid ei ole puhastatud. Hageja ei ole väitnud, et praod tellistes oleksid tingitud sellest, et kostja ei ole lasknud korstnaid puhastada. Samuti ei saa hageja poolt korstnapuhastamise aktide puudumise osas esitatud etteheide tõttu väita, et kivid, mida korstna ehitamisel kasutati, oleksid nõuetekohased.
14.Hageja väidab, et kuivõrd kostja korstnaid kasutab, ei saa neid seetõttu pidada kasutuskõlbmatuteks. Ringkonnakohtu hinnangul, see, kas korstnad on kasutuskõlbmatud või mitte, ei ole määrava tähendusega selle küsimuse hindamisel, kas hageja poolt sooritatud töö vastas lepingutingimustele või mitte. Ka see, et kostja poolt pretensioonide käigus kasutatud mõiste „alapõletatud tellised“ ei vasta hageja hinnangul erialaterminoloogiale, ei saa tingida hagi rahuldamist, sest hagejaga sarnane mõistlik isik pidi kostja pretensioonidest aru saama, et kostja hinnangul oli korsten ehitatud sobimatutest tellistest. See asjaolu leidis ka ekspertiisi käigus kinnitust.
15.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle hageja käsitlusega, mis puudutab puudustest teatamise kohustust. Puudustest teatamine saab kõne alla tulla alles peale seda, kui hageja teeb lepingutingimustele vastava töö, mille annab kostjale üle, või mida tuleb VÕS §-s 638 sätestatud eelduste täitmise tõttu vastuvõetuks lugeda. Antud juhul vastavad eeldused täidetud ei ole.
16.Ringkonnakohus märgib, et see hageja väide, et kõik praod kivides tekkisid seetõttu, et sadevesi pääses katuse kaudu korstna kividele, ei ole usutav, sest kivid, mis pragunesid, olid mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ja mitte pööningul. Samuti käsitles ka ekspert sobimatute kivide pragunemist ehitustöö ja vale materjalivaliku tagajärjena.
17.Kuivõrd kirjeldatud puudused on olulised, ei saa väita, et kostjapoolne tööde vastuvõtmisest keeldumine oleks hea usu põhimõtte vastane.
18.Kuivõrd põhivõla osas jääb hagi rahuldamata, ei kuulu hagi ka viivisenõude osas rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Mart Reino
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.