Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind määratakse põhinõude järgi (TsMS § 133 lg 1) ning seetõttu on hagihinnaks 15 000 krooni. Hageja on hagiavalduses nõustunud kirjaliku menetlusega. Kostja nõustus 12.03.2010 laekunud kirjas samuti kirjaliku menetlusega. Antud asjas on peetud eelistung, kus pooled on saanud oma seisukohti avaldada ning asjas on teostatud ka ekspertiis. Kohus leiab, et asja on võimalik arutada lihtmenetluses. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 21.06.2005 töövõtulepingu nr 48 vanade korstende lammutamiseks, vajalike materjalide muretsemiseks ja transpordiks, kahe uue korstna (pööningu põrandast) ja ühe korstnapitsi ladumiseks hinnaga 40 000 krooni. Kostja tasus hagejale 25 000 krooni. Hageja teostas tööd. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 järgi. Hageja väidab, et kostja keeldus töid vastu võtmast. Kostja väidab, et hageja ei andnud töid üle. Kostja on esitanud ka oma kirjad hagejale, mille kohaselt palub ta 07.11.2005 üleandmisakti koostamist ja üleandmist. 10.11.2005 kirjas märgib kostja, et seoses alapõletatud telliste kasutamisega tuleb tööd uuesti teha. 06.03.2006 kirjas palub kostja, et hageja esitaks kaetud tööde aktid ja materjalide ostukviitungid. Hageja on hagis märkinud, et kostja nõudis hagejalt mitmeid kordi, et ta tõendaks, et korstnaehitusel kasutatud tellised ei olnud alapõletatud. Seetõttu pidi hageja olema kostja kirjad kätte saanud. Nendest tõenditest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole tööde vastuvõtmisakti koostamiseks, kuid hageja ei ole sellele reageerinud. Kohtule ei ole esitatud tööde vastuvõtmisakti, millele alla kirjutamast olevat hageja keeldunud. Tööde vastuvõtmisakti esitamine on aga kostja ülesanne. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tööd on üle andmata ning tõendamist ei ole leidnud, et kostja on tööde vastuvõtmisest keeldunud. Pärast tarbijakaebuste komisjoni 02.05.2006 otsust kostja kaebuses hageja vastu esitas hageja 30.05.2006 lepingu täitmise nõude nõudes ka viiviseid. Lepingu p 5 järgi pärast tööde lõpetamist koostavad lepingupooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on vastastikuse arvelduse aluseks. Kui tellija motiveeritult keeldub vastu võtmast töid või osa töödest, koostatakse kahepoolselt akt vajalike täiendavate tööde teostamise ja nende tähtaegade kohta. Õige on hageja seisukoht, et tellija ei või alusetult keelduda tööde vastuvõtmisest. Samas ei ole aga tõendatud, et hageja oleks töid üldse üle andnud. Üleandmisakti esitatud ei ole, samuti ei ole hageja andud kostjale mõistlikku tähtaega tööde vastuvõtmiseks, mis võimaldaks VÕS § 638 alusel lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja nõue ei ole seetõttu muutunud sissenõutavaks, sest nii lepingu p 5.1 alusel on tööde üleandmis-vastuvõtmis akt vastastikuse arveldamise aluseks. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus, et käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud töö mittevastavus lepingutingimustele. Kostja on seda märkinud oma kirjades hagejale. Kuivõrd lepingus ei olnud märgitud midagi tööde kvaliteedi kohta, tuleb VÕS § 77 lg 1 alusel tööd teha keskmise kvaliteediga. Asjas tehtud Finantsplaneerimise OÜ tehtud 20.02.2010 ekspertiisiakti kohaselt ei ole pööningupinnast kõrgemal paiknevate korstnaosade ehitamisel kasutatud nõuetekohase külmakindlusega telliseid, iga viies müüritistes paiknev tellis oli pragunenud, mis on käsitletav nii materjali kui ehitustöö mittenõuetekohasusena, sadevesi pääseb korstnapitsi pleki alla ning piki korstnat alla valgudes jätab sellele tahmased jäljed. See kujutab endast ehitustöö mittenõuetekohasust. Nimetatu ei vasta kohtu hinnangul keskmisele kvaliteedile.

Samuti peab kohus keskmisele kvaliteedile vastavaks hea ehitustava järgimist, mille kohaselt ei ole küll korstnapitsi vooderdamine kohustuslik, kuid hea ehitustava kohaselt on see soovitatav kaitsmaks korstna otsa ilmastikutingimuste eest ning tagades sellega korstna pikaealisuse. Antud juhul on see tegemata ning kohtu hinnangul on käsitletav puudusena kvaliteedis. Mittenõuetekohane töö annab kostjale õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse. Seega jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja on tasunud eksperditasu 6 240 krooni, mille on kohus eksperdile tasunud. Kuivõrd menetluskulud jäid hageja kanda, on kostjal õigus hagejalt nõuda selle summa hüvitamist. Kostjal on õigus teha vastav avaldus kohtule 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.