Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-10-2977 Osaühingu (edaspidi OÜ) T seaduslik esindaja esitas 21.01.2010 avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu tegevusvaldkonnaks on taksoteenuste osutamine. Seoses kiire majanduslangusega vähenes drastiliselt võlgniku tööde maht alates 2008. a teisest poolest. Seoses kujunenud keerulise majandussituatsiooniga ei ole võlgniku omanikul võimalust ettevõtte tegevuse jätkamiseks täiendavaid vahendeid investeerida, mistõttu on juhatuse hinnangul võlgniku tegevuse jätkumine võimatu ning võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi summas 1 018 808.70 krooni. Ettevõttes ei tööta ühtki töötajat ning väljamaksmata töötasude võlgnevust ettevõttel ei ole. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik on registrisse kantud 22.12.2004, osakapitaliga 45 000 krooni. Ainuosanikuks on pankrotiavalduse menetlusse võtmise hetkel VP. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sularaha kassas võlgniku esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni kohaselt puudub, samuti puuduvad nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning ettemaksud. Materiaalset põhivara võlgnikul samuti ei ole. Kuna võlgnik on lõpetanud majandustegevuse, puuduvad ka jooksvad rahavood. Võlgniku teadaolevateks kohustusteks on kokku 1 032 789.56 krooni. Võlgniku ainuke teadaolev võlausaldaja on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle ees moodustab võlgniku maksevõlgnevus 15.02.2010 seisuga kokku 862 961.75 krooni ning maksusummadelt arvestuslik intress 169 827.81 krooni. Maksuhalduri informatsiooni kohaselt on võlgnikul erijuhtude tulumaksu võlgnevus summas 1 901 krooni, käibemaksu võlgnevus summas 259 253.75 krooni, kinnipeetud tulumaksu võlgnevus summas 146 246 krooni, kogumispensionimakse võlgnevus summas 4 023 krooni, sotsiaalmaksu võlgnevus summas 426 955 krooni ja töötuskindlustusmakse võlgnevus summas 24 583 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Ajutine haldur ei näe tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestavate investeeringuteta. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtte tulevikus prognoositavad rahavood ei kata ära jooksvaid püsikulusid ning ei võimalda asuda täitma olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku piisavat tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate püsikulude tasumise. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik, võlgnikul puuduvad töötajad, igasugused rahalised vahendid ning tegemist on maksejõuetu ettevõttega. OÜ T ajutises menetluses kogutud andmete ning olemasoleva informatsiooni põhjal on selgunud, et praegune juhatuse liige VP ei ole võlgniku sisulist majandustegevust juhtinud. Isik on omandanud 100 % osaluse ja asunud juhatuse liikmeks olukorras, kus OÜ T sisuline majandustegevus on olnud lõppenud enam kui 5 kuud tagasi. Haldur on ajutises menetluses tuvastanud, et OÜ T maksuvõlg on hakanud kujunema juba 2008. a suvest ning tänaseks on maksuvõlg kokku 1 032 789.56 krooni. Maksuhaldur on arestinud võlgniku arvelduskontolt viimase raha summas 195.25 krooni arestinud 26.06.2009, peale seda ei ole ühtegi pangatehingut võlgniku arveldusarvel toimunud. 08.06.2009 on OÜ T endine juhatuse liige

2-10-2977 MT asutanud uue ettevõtte nimega OÜ T (registrikoodiga XXX), mille ärinime on alates 27.10.2009 muudetud OÜ-ks KG. Võlgniku esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni põhjal on OÜ T majandustegevus sisuliselt lõppenud juunist 2009. a. Seega võib esineda ajutise halduri hinnangul ettevõtte üleminek võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) alusel. Uue asutatud äriühingu puhul kattuvad nii juhatus, osanik, juriidiline aadress kui ka tegevusvaldkond. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri arvamusel pidada juba 2008. aasta algust, millisest perioodist on tekkinud esimesed maksuvõlad, kuid püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2009. aasta juunis. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatus täitnud tähtaegselt äriseadustikus (edaspidi ÄS) 180 lg-s 51 sätestatu pankrotiavalduse esitamise kohustust ega ole täiel määral täitnud hoolsuskohustust. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik korraldanud ka OÜ T raamatupidamist kooskõlas raamatupidamise seadusega. Võlgniku kassaraamatust on vormistatud välja suures ulatuses palgarahasid ning tasutud kuludokumente, kus puuduvad sularaha vastuvõtjate allkirjad. Ajutisel halduril on kahtlus, et antud juhul võib olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega. Samuti on vastuoluline olnud juhatuse selgitused seoses osaniku poolt antud laenudega, kuna ei pangakontod ega kassaraamat ei kajasta antud laenusid. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 50 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 18.03.2010 määras kohus OÜ T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 50 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-10-2977 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 § 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ T seaduslik esindaja esitas 21.01.2010 avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohustusi on võlgnikul kokku 1 032 789.56 krooni, mille moodustab Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksude ja intressi nõue. Võlgniku arvelduskonto on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgniku majandustegevus oli kahel viimasel majandusaastal kahjumlik: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 566 650 krooni ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 509 160 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 494 044 krooni ja seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 003 204 krooni. Võlgnikul puudub võimalus oma senist majandustegevust jätkata, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul pole vara puudumisel võimalik oma kohustusi täita, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine on võimatu, siis on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kiire majanduslangus, mis tõi kaasa drastilise tööde mahu vähenemise alates 2008. a teisest poolest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine, raamatupidamise ebapiisav korraldamine ja ebapiisav juhtimine majanduskeskkonnas. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt

2-10-2977 on võlgnikul hakanud tekkima maksuvõlg 2008. a suvest. 26.06.2009 on Maksu- ja Tolliamet arestinud maksuvõla tõttu võlgniku arveldusarve, millel oli raha 195.25 krooni. Peale nimetatud kuupäeva ei ole võlgniku arveldusarvel toimunud ühtegi pangatehingut. 08.06.2009 on võlgniku endine juhatuse liige MT asutanud uue ettevõtte nimega OÜ T , mille ärinimi alates 27.10.2009 muudeti OÜ-ks KG. Nimetatud äriühingu ja võlgniku puhul kattuvad nii juhatus, osanik, juriidiline aadress, kui tegevusvaldkond. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentide kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 2009. a juunis. Eeltoodust järeldub, et kuna alates 26.06.2009 ei ole T OÜ kontole enam raha laekunud, siis on kogu rahavoog ilmselt ümber suunatud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et varem laekus võlgniku kontole igapäevaselt hulgaliselt kaardimakseid klientidelt, kes taksos kaardiga maksid. OÜ T (uue ärinimega OÜ KG) arvelduskontole puudub ajutisel pankrotihalduril juurdepääs ja seega puudub võimalus kontrollida, kas võlgniku rahavood on suunatud KG OÜ kontole. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud asjaoludest ilmneb, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustus hõlmab juhatuse liikme kohustust vältida oma otsuste tagajärgede seotusest isikliku huviga ning äriühingu juhtimisel enda ja äriühingu huvide konflikti vältimist. Äriühingu juhatuse liige peab ühingut juhtima omavastutusel. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka osanike või aktsionäride ja võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Eeltoodut pole võlgniku endine juhatuse liige M T järginud. M. T ei ole vältinud enda ja äriühingu huvide konflikti. M. T on asutanud uue äriühingu OÜ T (uue ärinimega OÜ KG), kuhu tõenäoliselt on hakanud laekuma varem võlgnikule laekunud rahalised vahendid. Sellega pole silmas peetud võlausaldajate huve ning töötajate ja üldsuse heaolu. Seega on M T oma tegevusega muutnud võlgniku rahatuks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige M. T kohustuste rikkumine on muutnud võlgniku rahatuks, mille tagajärjel võlgnikul puuduvad vahendid oma kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning äriühingu vara põhjendamatu loovutamine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on M. T toime pannud raske juhtimisvea. Lisaks nimetatule on võlgniku vara üleandmisel kolmandale isikule võlgniku ettevõtte ülemineku tunnused. Asjaolu, et võlgniku endine juhatuse liige muutis ettevõtte rahatuks, näitab, muu hulgas ka seda, et võlgniku juhatuse endine liige on teadvalt jätnud täitmata maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 tuleneva maksude tasumise kohustuse. Ajutise pankrotihalduri aruandes väljatoodud asjaolud viitavad ka võlgniku juhatuse poolsele hoolsus- ja juhtimiskohustuse rikkumisele, kuid tõendite puudumisel ei ole kohtul võimalik nimetatud juhtimisvigade esinemist hinnata. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule

2-10-2977 osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus on alates 2008. a olnud kahjumlik: 2008. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 566 650 krooni (tl 93), 2009. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 509 160 krooni (tl 83). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 494 044 krooni (tl 92), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 003 204 krooni (tl 82). Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 21.01.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatus pidanud võlgniku raamatupidamist korrektselt. Alates 2009. a juunikuust on allkirjastamata kõik kassa orderid, s.h sularaha väljaandmise orderid kolmandatele isikutele. Juhatuse liikme seletused osanike poolt antud laenude kohta on vastuolulised, kuna võlgniku pangakontod ja kassaraamat ei kajasta antud laenusid. Viis kuud pärast majandustegevuse lõppemist on võlgniku lähikondsele tagastatud 39 473.35 krooni selgitusega „võla tasumine“. Samuti on võlgniku kassaraamatus kanded suures ulatuses palgarahade väljamaksmise kohta, kust puuduvad allkirjad. Äriregistri andmetel on võlgniku suhtes 03.10.2006 tehtud aruandetrahvimäärus, 16.02.2007 on võlgniku suhtes tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata, 12.10.2009 on võlgniku suhtes tehtud aruandetrahvimäärus ja 22.01.2010 on võlgniku suhtes tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata (tl 14). ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole nõuetekohaselt täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgniku raamatupidamise algdokumendid on nõuetekohaselt vormistamata, samuti nähtub äriregistri trahvi- ja hoiatusmäärustest, et võlgnik ei ole tähtaegselt esitanud võlgniku majandusaasta aruandeid registriosakonnale. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei kajasta võlgniku raamatupidamine võlgniku tegelikku varalist olukorda ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. OÜ T pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgniku kassast on väljastatud sularaha märkega „võla tasumine“ summas 39 473.35 krooni. Nimetatud väljamakse kohta puuduvad alusdokumendid. Samuti esineb alus esitada kahju hüvitamise nõue võlgniku endise juhatuse liikme M T vastu tema poolt juhtimisvigadega põhjustatud kahju nõudes. 18.03.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 50 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l T ei jätku

2-10-2977 vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ T pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.