Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 17.05.2010.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-2/1270-2010 V N poolt esitatud avalduses Osaühingu METALLI ISOLATSIOON vastu. 17.06.2010.a esitas Osaühingu METALLI ISOLATSIOON lepinguline esindaja kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras. Tsiviilasja läbivaatamiseks 11.10.2010 määratud kohtuistungile kostja (taotluse esitaja) ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli kostja lepinguline esindaja teatatud kohtukutsega, mille kättesaamist kinnitas ta 14.09.2010.a kohtule saadetud e-kirjas. Kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest ei ole kostja lepinguline esindaja kohtule teatanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja taotleb kostja taotluse läbivaatamata jätmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja poolt esitatud taotlus tuleb jätta läbivaatamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Eelnimetatud seaduse säte kohustab töövaidluskomisjonisse mitte pöördunud isikut olla kohtumenetluse initsiaatoriks. Järelikult temale, kui kohtusse esmalt pöördunud isikule, laienevad hageja, kui kohtuliku arutamise initsiaatorina, kohustused ja õigused. Taotluse esitaja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelnevalt mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Eeltoodut kokkuvõttes ja kohaldades hageja puudumise kohtuistungilt norme analoogia alusel, peab kohus põhjendatuks jätta Osaühingu METALLI ISOLATSIOON taotlus töövaidluskomisjonile V N poolt esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel. Hageja taotles kohtuistungil taotluse läbi vaatamata jätmist. Kohus jätab taotlus läbi vaatamata määrusega (TsMS § 425 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi (taotluse) läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi (taotlus) ei ole kohtu menetluses olnud, mistõttu vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 töövaidluskomisjoni otsus jõustub täies ulatuses ja tööandja ei saa enam õiguskaitset selles vaidluses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud taotluse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.