2-10-43707/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-43707 hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, lepingulisele esindajale makstud tasu 750 krooni ja postikulud summas 60 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik Dimitri Bikejev (edaspidi kostja) taotles Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt (edaspidi hageja) 30.06.2006. a Topelneto krediitkaarti krediidilimiidiga 4000 krooni. Hageja aktsepteeris taotluse 03.07.2006. a. Kostjale väljastati krediitkaart nr *. Lepingu lahutamatuks osaks on Topeltneto krediikaardi tingimused ja hinnakiri. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu esitas hageja 28.04.2010. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise koos tähtajaga võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 10.05.2010. a. Kostja kohustus tasuma kogu kasutatud krediidilimiidi, lepingust ja hinnakirjast tulenevad maksed, sh võlgnevuse sisenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt hinnakirjast on lepingu ülesütlemise teatise saatmise tasu 100 krooni ning viivise määrs tarbijakrediidi võlgnevuselt 8% 360 päevase aasta baasil, kuid mitte vähem kui lepingujärgne laenu intressimäär. Hagiavalduse koostamise seisuga on kostjal tasumata kasutatud krediidilimiit summas 4000 krooni, viivis perioodi eest 11.05.2010 kuni 07.09.2010 summas 102,08 krooni ja lepingu teatise saamise tasu 100 krooni. 09.09.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 4000 krooni, kulude hüvitamise s.o lepingu ülesütlemise teatise saatmise tasu 100 krooni ja 07.09.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivse 102,08 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes protsendimääraga 0,022% põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest arvestusega alates 08.09.2010. a /tlk 4-39/. Kostja seisukoht 20.09.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 51-52/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 21.09.2010. a. 05.10.2010. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus maksma menetluskulusid ja nõus asja kirjaliku menetlusega, soovib asja lahendada kokkuleppel olles nõus tasuma 100 krooni kuus, kuna on töötu ja arvel Eesti Töötukassas ning esindajat ega tõlki ei soovi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2-10-43707 õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 4000 krooni, lepingu ülesütlemise teatise saatmise tasu 100 krooni, 07.09.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivst summas 102,08 krooni (periood 11.05.2010 kuni 07.09.2010) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes protsendimääraga 0,022% põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest arvestusega alates 08.09.2010. a Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

2-10-43707 TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Dmitri Bikejev'ilt hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 4202,08 krooni, millest põhivõlgnevus on 4000 krooni, lepingu ülesütlemise teatise saatmise kulu 100 krooni, 07.09.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102,08 krooni ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 0,022% päevas tasumata põhinõudelt alates 8. septembrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõiv summas 1000 krooni, õigusabikulud summas 750 krooni ja postikulu summas 60 krooni. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ning kohtule esitatud vastuses on kostja kinnitanud, et on nõus kandma hageja menetluskulud. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Seega jäävad hageja õigusabikulud summas 750 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 5 2. lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.