Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

viiskümmend) krooni. Välja mõistetud summad on maksustatavad.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuse tõttu ja oli seda enne istungit ka nõuetekohaselt põhistanud; 2) kohtukutset ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik: Kohus menetlub ExxxDxxxxx ja Rxxxx Dxxxxxxhagi Megaservis OÜ vastu saamata töötasu ja lisatasude ning puhkusekompensatsiooni saamiseks. Kohus võttis asja hagimenetlusse kostja taotluse alusel, kuna Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon oli mõlema hageja avaldused 11.11.2009.a otsustega osaliselt rahuldanud. Tööinspektisoon ei rahulanud avaldajate nõudeid töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks, lõpparve välja maksmisega viivitamise ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks. Avaldajad otsusele kaebust ei esitanud ja ITLS § 25 lg 1 teise lause kohaselt on otsus selles osas jõustunud. Hagejate nõue ja põhjendused Kohtu menetluses olevas tsiviilasjas palusid hagejad mõista kostjalt enda kasuks välja järgmised töölepingust tulenevad summad: - saamata jäänud töötasu 2009.a juuli ja augusti eest: Rxxxx Dxxxxxx põhipalk 11 394 krooni, lisatasud 2814.25 krooni ja ExxxDxxxxxx põhipalk 11 151 krooni ja lisatasud 2875.50 krooni; - lisatasu õhtusel ajal töötamise eest aprill-juuni 2009 Rxxxx Dxxxxxx 461.70 krooni ja Exx Dxxxxxx 494.10 krooni,

- lisatasu öötöö tegemise eest aprill-juuni 2009 Rxxxx Dxxxxxx 2187 krooni ja Exx Dxxxxxx 1668.60 krooni; - lisatasu riigipühal töötamise eest aprill-juuni 2009 Rxxxx Dxxxxxx 1755 krooni ja xxx Dxxxxxx 1782 krooni ning - ületunnitöö eest aprill-juuni 2009 Rxxxx Dxxxxxx 3651.75 krooni ja ExxxDxxxxxx 4103.25 krooni. Hagejate esindaja esitas arvutuse ka saamata puhkusetasu osas: hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arv mõlemal 12, mille eest Rxxxx Dxxxxxx saamata puhkusetasu 3516 krooni, ExxxDxxxxxx 2550 krooni. Kokku Rxxxx Dxxxxxxnõue 25 779.45 krooni ja ExxxDxxxxx nõue 25 564.45 krooni. Hagejad leidsid, et nende tööleping, mille alusel hagejad asusid tööle 01.04.2009.a kestis 2009.a augusti lõpuni ja kostja jättis lepingu algusest alates maksmata lisatasud ületunnitöö, õhtuse ja öötöö ning riigipühadel töötamise eest. Kostja ei ole üldse maksnud palka 2009.a juuli ja augusti eest. Samuti on siiani välja maksmata puhkusetasu töötatud päevade eest. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes seisukohtades leidis, et kostjal ei ole hagejatega töölepingut sõlmitudtöölepingutel olevad allkirjad on ilmselt võltsitud ja hagejad on töötanud mujal mitte kostja juures. Ainuüksi viibimine ehitusobjektil ei ole piisav, et hagejatel oleks kostjaga töösuhe. Kostja oli nimetatud ehitusobjektil vaid alltöövõtja, objekti kontrollis peatöövõtja AxxxIxxxxx OÜ. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hagejate esindaja kirjelike seisukohtade juurde ja palus teha asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja esindaja ei olnud ilmunud kohtuistungile, oli küll teatanud mõjuvast põhjusest kuid ei põhistanud seda nõuete kohaselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg 1 ja 3 tulenevalt. Kohus leiab, et kohaldamisele ei tule TsMS § 413 lg 3 p 2, sest kostja küll teatas kohtule ilmumist takistada võivast mõjuvast põhjusest enne kohtuistungit, kuid ei põhistanud seda TsMS § 422 kohaselt. Kostja juhatuse liige teavitas üks tööpäev enne kohtuistungit kohut sellest, et on haigestunud ja palus istungi edasi lükata. Vaatamata kohtu kahele selgitavale ekirjale ei esitanud kostja tõendeid ega põhistust oma haiguse kohta enne kohtuistungi algust. Kohus kostja taotlust istungi edasi lükkamiseks ei rahuldanud. Kostja esindaja esitas kohtu nõutud andmed alles pärast istungi toimumist ja töövõimetulehe 29.09.2010.a. Kohus märgib, et töövõimetuslehega saab küll haigestumist tõendada, kuid seda vaid juhul kui see on esitatud õigeaegselt. Samas ei ole asjaolu, et arst väljastab selle alles isiku tervenemisel, s.o mingi aja jooksul pärast seda, kui oleks olnud selle vajalik esitamise aeg kohtule, vabandavaks teiste tõendite ja põhistuste mitteesitamisel. TsMS § 422 lg 2 ja 3 eeldavad eelkõige sellise arsti tõendi (mitte töövõimetulehe) esitamist, millest nähtuks, et isikul on selline haigus, mis takistab tal kohtuistungile ilmumise ja/või sellel esinemise. Kostja esindaja selliseid tõendeid või põhistusi õigeaegselt ei esitanud. Kohus leiab, et pärast kohtu poolt hageja taotluse rahuldamist ja kohtu otsustust, et asjas tehakse lõpplahend, ei ole alust nimetatud kohtu korraldust muuta. Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on hagejate nõue õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud, kostja mitteilmumise läbi saab hagejate faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 alusel on kohtul õigus jätta otsusest välja kirjeldav osa ja esitada põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus käsitleb siiski kostja peamisi vastuväiteid ja selles osas esitatud tõendeid. Kohus leiab, et hagejatel oli kostjaga sõlmitud töölepingud: Rxxxx Dxxxxx ja kostja vahel sõlmitud töölepingust nr 02TL-valv ja (TVK toimik lk 2) ja ExxxDxxxxx ja kostja vahel sõlmitud töölepingust 01TL-valv (TVK toimik lk 2). Mõlemad lepingud on sõlmitud 01.04.2009.a ja töötajad asusid lepingute alusel tööle samal päeval. Lepingud olid tähtajalised – kuni 15.07.2009.a, kuid kuna hagejad jätkasid faktilist töötamist ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud, muutusid lepingud TLS § 80 lg 3 alusel tähtajatuteks. Kostja vastuväited, et lepingud on võltsitud ja tal hagejatega töösuhet ei olnud, ei ole tõendatud. Kostja esitas oma väite, et kostja juhatuse liige MxxxxxxIxxxxxxei ole töölepinguid allkirjastanud tõendamiseks kohtuväliselt läbi viidud ekspertiisi akti (t lk 1416), kus ekspert on asunud seisukohale, et töölepingutel ja täieliku materiaalse vastutuse lepingutel olevad allkirjad Mxxxxx Ixxxxxx nimelt ei vasta Mxxxxx Ixxxxxx allkirjadele. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et esitatud ekspertiisi ei saa käsitleda objektiivse tõendina. On ebaselge eksperdi isik ja tema tegutsemispädevus- Mxxxx Axxxei ole riiklikult tunnustatud ekspert ning ekspertiisi ei ole teostatud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Samuti ei ole hagejad saanud osaleda eksperdi valimisel ja talle küsimuste esitamisel. Samuti seab kohus kahtluse alla ekspertiisi läbi viimise sisulise külje: aktist nähtub, et eksperdile on antud ekspertiisiks vaid koopiad- nii lepingud, millele olevaid allkirju vaidlustati kui ka võrdlusmaterjal- väidetavalt Mxxxxx Ixxxxxx allkirjadega dokumendid olid koopiatena. Ei nähtu, et ekspert oleks tuvastanud, kelle poolt on antud allkirjad võrdlusmaterjalile- näidised eksperdile ei ole antud tema juuresolekul nii, et ta oleks kontrollinud tema isikut. Võrdlusmaterjali kogumisele ei kaastaud ka hagejaid, et nad oleksid saanud ekspertiisi teostamise erapooletuses veenduda. Samuti on käekirjaekspertiiside puhul reegel, et ekspertiis teostatakse originaalide alusel. Käesoleval juhul on nii võrreldavad allkirjad kui võrdlusmaterjal vaid koopiatena. Kostja esitas taotluse ekspertiisi teostamiseks kohtumenetluses, kuid tema enda võimetuse tõttu esitada kohtule Mxxxxx Ixxxxxx originaalallkirjadega dokumente ja tagada isiku kohtusse tulek kohapeal võrdlusmaterjali saamiseks ei võimaldanud ekspertiisi läbi viia. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus kostja esitatud ekspertiisiakti usaldusväärseks tõendiks. Kuna kostja muid tõendeid selle kohta, et hagejad ei töötanud kostja juures, ei esitanud, loeb kohus töösuhte olemasolu tõendatuks. Kohtu seisukoht on tingitud ka sellest, et kostja on tasunud oma arveldusarvelt hagejatele palka 2009 aprilli, mai ja juuni kuu eest (TVK toimik Rxxxx Dxxxxx asjas lk 32, TVK toimik ExxxDxxxxx asjas lk 58-71). Lepingute kohaselt tuli palk maksta 1 kord kuus 15.dal kuupäeval, mida on aprillist maini 2009.a ka tehtud. Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et hagejatele palka makstes täitis ta mingit enda ja peatöövõtja AxxxxIxxxxx OÜ kokkulepet. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid , millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud või on esitatud tõendid ebausaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste tõenditega (ekspertiisiakt). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltel oli töölepinguline suhe, millest tulenes kostja kohustus tasuda hagejatele põhipalka ja maksta töölepinguseaduses ette nähtud lisatasusid. Töötasuarvestusele ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid, kui et augustikuised tunnilehed on koostatud pärast lepingute lõppemist. Kohus asus eelpool seisukoha, et lepingud olid muutnud tähtajatuks.

Töövaidluskomisjoni toimikutes olevatelt hagejate tööaja tunnilehtedelt on võimalik tuvastada, millistel aegadel ja mitu tundi kuus hagejad töötasid. Lepingutes on kokku lepitud palga määraks 27kr/tund. Võttes aluseks mõlema hageja tunnilehed ja kokku lepitud tunnipalga suuruse ning juhindudes kuni 01.07.2009.a kehtinud palgaseaduse § 14, 16 ja 17 ning alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-dest 44 lg 7, 45 tuleb hagejate nõuded lisataude osas rahuldada. Samadele tõenditele tuginedes ja lähtudes TLS § 28 lg 2 p 2, VÕS § 101 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 2009.a juuli ja augusti töötasu põhipalga osas. Hagejad on palunud ka puhkusetasu välja maksmist 12 puhkusepäeva eest. Vastavalt kuni 01.07.2009.a kehtinud Puhkuseseaduse § 9, 23, 25 ja uue TLS § 55, 70 ja 71 oli hagejatel õigus saada puhkust, mis oli tasustatud nende töötasu suurusest lähtuvalt. Töösuhte lõppemisel ei ole kostja saamata puhkusepäevi rahaliselt hüvitanud, mistõttu tuleb nimetatu hüvitised kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja Rxxxx Dxxxxx kasuks saamata töötasu 22 263.45 krooni ja puhkusetasu välja töötatud aja eest 3516 krooni; ExxxDxxxxx kasuks saamata töötasu 22 014.45 krooni ja puhkusetasu välja töötatud aja eest 3550 krooni. Nimetatud summa kuuluvad maksustamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja Hagejad ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kohus määras hagejate taotlusel neile esindaja riigi õigusabi korras. Hagejate esindaja esitas kohtule taotluse riigi õigusabikorras tehtud töö eest tasu 10260 krooni, õigusabi andmise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu 1440 krooni ja õigusabi osutamisega tehtud kulude 748.80 krooni hüvitamiseks. Nimetatud summad tasub kohus esindajale riigi eelarvest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, kostjalt välja riigituludesse hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda ja kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista kulud, mida riik tegi hagejatele õigusabi andes.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.