Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 08.02.2010.a esitas hageja OÜ Aktiva Finants kostja Toivo Riibak vastu hagi võla ja viivise nõudes. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 543.87 krooni. 22.02.2010.a. saabus tsiviilasi menetlemiseks TsMS § 74 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 29.03.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse. 12.05.2010. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse 21.09.2010. vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtus ning hageja poolt esitatud tõendid 08.02.2010. kohtules esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ Aktiva Finants ja Toivo Riibak sõlmisid 24.03.2006. laenulepingu. (lisa 1- laenuleping ja laenulepingu lisa nr 1) Laenulepingu punkti 1.1 kohaselt Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas 7859,81 krooni, mille Laenusaaja kohustub Laenuandjale tagastama Lepingu lisas 1 toodud tingimustel vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus hagejale tasuma ka lepingu sõlmimise tasu 100 krooni vastavalt laenulepingu punktile 1.4. Laenulepingu punkti 2 kohaselt Laenusaaja kohustub tagastama Laenu hiljemalt 10.03.2007 aastal vastavalt Lepingu lisaks nr 1 olevale laenu tagastamise graafikule ja punkti 3.1 kohaselt Laenu summalt intresse arvestusega 4 protsenti kuus.Laenulepingu punkti 5.1 kohaselt juhul kui Laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma Laenuandjale viivist arvestusega 0.5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja tasus laenulepingujärgsetest osamaksetest kokku 7392,56 krooni. Edaspidi kostja makseid ei tasunud ning samuti ei õnnestu hagejal kostjaga ka enam ühendust saada. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 10.03.2007a. Eelpool nimetatud tagasimakse graafikust mittekinnipidamisega ja võlgnevuse tasumata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja arvestab lepingujärgset viivist alates laenu tagastamise lõpptähtajast 11.03.2007a. kuni hagiavalduse esitamiseni alljärgnevalt:

Põhisumma jääk 7859,81 viivise algus viivise lõpp Viivise määr Viivise summa 11.03.2007 27.01.2010 0,500% 41381,9 Viivis kokku 41381,9

Hageja vähendab viiviseid summani 7858,81 krooni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada poolte vahelise lepingu põhitingimuste kohaselt 0,5 % päevas põhivõlalt. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid 24.03.2006a. laenulepingu punktis 3.1 kokku, et laenusumma intressiks on 4 % kuus tagasimaksmata laenusummalt. Intressi arvestus on toodud Laenulepingu lisas nr 1 (vt hagiavalduse lisa 1). Kuna kostja on hageja tasunud 7392,56 krooni vähendab selle summa arvelt OÜ Aktiva Finants kostja kohustusi esmalt arvestatud vähendatud viivisvõlgnevuselt (VÕS § 88, lg 8) ning seejärel põhinõudelt. Seega on kostja võlgnevus hagejale hagi esitamise seisuga järgmine:

12.05.2010. kohtule esitatud kostja vastuväidetes tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja on maksnud hagejale 7392.56 krooni. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotlusel vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Poolte vahel 24.03.2006. aastal sõlmitud laenulepingu p 1.1. kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 7859.81 krooni. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 10.03.2007a. Lepingu p 1.4. järgi pidi kostja hagejale tagastama vastavalt laenulepingu lisas nr 1 olevale laenu tagastamise graafikule. Kostja kohustus vastavalt lepingu p. 3.1. tasuma intressi 4% kuus. Juhul, kui kostja tähtaegselt ei tasu lepingust tulenevaid makseid, siis tuli kostjal tasuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Kostja tasus hagejale tähtaegselt vastavalt lepingu lisale nr 1 kolm esimest makset kokku summas 2544.42 krooni. Järgmine makse tehti 09.09.2006. summas 848.14 krooni. Selle makse arvelt luges hageja tasutuks 10.07.2006.a. maksed. 29.09.2007.a. tasus kostja 4000 krooni. Selle makse arvelt luges hageja tasutuks maksed kuni 10.11.2006.a. 607,44 krooni, mis jäi üle 10.11.2006.a. maksest, selles ulatuses luges hageja tasutuks 10.12.2006.a. makse. Tasuda jäi 10.12.2006.a. osamaksest 117,55 krooni ja tasumata osamaksed alates 10.01.2007.a. kuni 10.03.2007.a. Kokku on tasumata põhivõlgnevus summas 2471.20 krooni. Vastavalt VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eeltoodust tuleneb, et hageja on teinud kostja poolt tasutud maksetest mahaarvamised vastavalt VÕS § 415 lg 2. Kostjal on tasumata intress summas 313.90 krooni ajavahemiku 10.12.2006 kuni 10.03.2007 eest. Nimetatud hageja nõue tuleb rahuldada lepingu p 3.1. alusel. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega hageja ees. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas viivisnõude summas 2157,29 krooni. Lepingu p 5.1. kohaselt on viivise määraks 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on viivituses alates

10.03.2007.a põhivõla osas summas 2471.20 krooni. Viivis 0,5% on 12.356 krooni päevas. Aastas teeb see viivise suuruseks 4509.94 krooni. Hageja on vähendanud viivise nõuet 2157,29 kroonini. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada Lepingu p 5.1. ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla summas 2471.20 krooni, intressi summas 313.90 krooni ja viivised summas 2157.29 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1,2 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetlus-kulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Hageja esitas kohtule nõude mõista kostjalt välja 10 543.87 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet 4942.39 kroonini, mille kohus ka rahuldab. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab esialgselt esitatud hagist ca 45%, siis tuleb vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätta hageja kanda 55 % menetluskuludest ja kostja kanda 45% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.