Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-26028
Tsiviilasi
Vadim Volkovi hagi OÜ Autokool Aktsent vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
53 389 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Vadim Volkov, kostja OÜ Autokool Aktsent, rk 10244370, asukoht Sõpruse pst 2, 50703, Tartu.
Kohtuistungi aeg
22. september 2010
Tõlk
Olesja Sohhinova
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Rahuldada Vadim Volkovi hagi OÜ Autokool Aktsent vastu töövaidluses osaliselt. Välja mõista osaühingult Autokool Aktsent 32 959 (kolmkümmend kaks tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) krooni Vadim Volkovi kasuks saamata jäänud töötasu katteks. Nimetatud summalt kuuluvad kinnipidamisele kõik töötasult ettenähtud maksud ja maksed. Välja mõista osaühingult Autokool Aktsent 11 389 (üksteist tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) krooni Vadim Volkovi kasuks saamata jäänud puhkusetasude katteks. Nimetatud summalt kuuluvad kinnipidamisele kõik töötasult ettenähtud maksud ja maksed. Kohtuotsus 11 389 krooni väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta OÜ Autokool Aktsent kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Vastavalt töölepingule kohustus kostja tasuma töötajale töötasu alates 01.04.2007 summas 7000 krooni iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Töötaja on oma töökohustused täitnud, kostja on jätnud tasumata töötasu 6 kuu eest kokku 42 000 krooni ja puhkusetasud 2008. a eest 5 185 krooni ja 2009. aasta eest 6 204 krooni, kokku 11 389 krooni. Töötasu on saamata 2009 aasta juuni, juuli, augusti, novembri, detsembri ja jaanuari eest. Vadim Volkov pöördus töövaidluskomisjoni, kelle 12.04.2010 otsusega hageja nõuded rahuldati. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. Töövaidluskomisjoni otsus ei vasta seadusele. Hageja on nõutavad töötasud kätte saanud. Selle kohta esitas kostja töövaidluskomisjonile kassa väljamineku orderid 29.12.2009, 27.01.2010 ja 27.02.2010. Hageja sai kätte kassaorderitel märgitud summad, kuid keeldus raha kättesaamise kohta allkirja andmisest. Kostja tunnistab hageja nõuet maksmata puhkusetasude osas. Hageja töötasu nõue 2009 a juulikuu eest terves summas, so 7000 krooni ei ole põhjendatud, sest hageja nõuab ka puhkusetasu juulikuu eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja esindaja on 08.09.2010 kohtuistungil kohtule avaldanud, et kostja tunnistab 2008. aastal väljamaksmata puhkusetasu nõuet summas 5 185 krooni ja 2009. aastal väljamaksmata puhkusetasu nõuet, kokku 11 389 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Alates 01.07.2009 reguleerib töötasu maksmist Töölepingu seadus (TLS). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel. TVK tl 3-4 oleva töölepingu kohaselt on hageja ja kostja alates 01.04.2007 kokku leppinud palga (töötasu) 7000 krooni kuus. TVK tl-del 27-35 on tööandja arvutused hagejal saada oleva töötasu osas. TVK tl-del 29, 32 ja 35 on kassa väljamineku orderite koopiad. Nendel on direktori ja kassapidaja allkirjad, kuid ei ole Vadim Volkovi allkirja. Hageja kinnitab, et tema ei ole orderitel märgitud summasid kunagi kätte saanud. Nendest orderitest ei olnud ta teadlik enne töövaidluskomisjoni istungi toimumist, kuhu need ootamatult toodi. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud orderitel märgitud summade väljamaksmist hagejale. Nimetatud asjaolu ei tõenda ka kostja raamatupidamisarvestused, töötasudelt makstud maksude deklareerimine jms. Mõistlik ei ole kostja esindaja selgitus, et hagejale isegi pärast esimest väidetavat keeldumist allkirja kirjutamisest 10 570 krooni saamise kohta anti ilma allkirja saamata kuu aega hiljem veel 15 035 krooni ning veel kuu aega hiljem ilma allkirjata 820 krooni. Saamata jäänud töötasu kokku 32 959 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal saamata töötasude arvestus on TVK tl 28 summas 12 150 krooni, tl 31 summas 18 965 krooni ja tl 34 summas 844 krooni. Hagi rahuldatakse osaliselt seetõttu, et hageja on ekslikult esitanud nõude 2009 a kogu juulikuu eest töötasu saamiseks, kuigi asjas ei ole vaidlust selle üle, et ta oli korralisel puhkusel 1.-15. juulil. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja nõuded rahuldanud 83 % ulatuses, kusjuures osa hageja nõudest on kostja õigeks võtnud, mistõttu on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.