Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
06. oktoober 2010. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-18722
Tsiviilasi
AS SEavaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik: AS SE(reg kood XXX asukoht XXX); juhatuse liige VL(IK XXX elukoht XXX); Võlgniku lepinguline esindaja Aleksei G (IK XXX Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid OÜ ); Ajutine haldur Sirje T(OÜ Prolex ) 15. september 2010. a
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikes Väljaandes avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus 22.04.2010.a. esitas AS SE juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Seisuga 22.04.2010.a. moodustavad aktsiaseltsi kohustused 3 952 597.34 krooni. Võlgnikul puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 18.05.2010. a määras kohus nimetada AS SE ajutiseks halduriks Sirje T . Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 3,8 miljonit krooni ja vara 25 000 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse väliseks põhjuseks on 2008. aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti 2009. aastal ja mille tõttu osaliselt tööde tellijad muutusid maksejõuetuks. Majanduskriis ehitusturul põhjustas tellimuste arvu vähenemise, tuues kaasa tugeva käibe languse ja müügitulu vähenemise 2009. aastal, mille tõttu oli võlgnik sügisel sunnitud lõpetama majandustegevuse. Maksejõuetuse sisemiseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku poolt kergekäeliselt antud laenud, mis bilansis on kajastatud kui finantsinvesteeringud summas 1,27 miljonit krooni. Laenud anti võlgniku poolt 2008. aasta juunikuus, s.o. ajal, kui majanduskriis juba toimis, kuid ei olnud jõudnud veel kõigisse eluvaldkondadesse. Laenu andmisel ei seatud laenusaaja varale hüpoteeke, tagatiseks oli laenusaaja käibevara, tänu millele ei laeku võlgnikule pankrotimenetlusest midagi. Teiseks sisemiseks maksejõuetuse põhjuseks oli „tööde teostamine iga hinna eest“, arvestamata tellijate maksevõimet ega rahade laekumise reaalsust vastavalt ehituslepingutele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega teod. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud väljamakseid endaga seotud äriühingule 2009. aasta jooksul ja tehtud on ka väljamakseid juhatuse liikmele kokku summas 500 835 krooni. Antud väljamaksed vajaksid edaspidises menetluses täiendavata analüüsi. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve.
PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut menetluskulude kandmiseks avaldanud.
Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 3 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 30 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 23 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 400 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 23 600 krooni (lisandub käibemaks) ja kulutused summas 2 400 krooni (lisandub käibemaks) Sirje T a kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VLile.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.