Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-17910
Tsiviilasi
Andres Kuutoki hagi AS Küte ja Ehitus vastu töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
51 381 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Andres Kuutok, kostja AS Küte ja Ehitus, rk 10191969, asukoht Tähe 112, 51013 Tartu; kostja esindajad Ülle Mugu ja juhatuse liige Mart Rahuoja, [email protected]
Kohtuistungi aeg
16. september 2010
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Hagi rahuldada. Tunnistada tühiseks Andres Kuutokiga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine AS Küte ja Ehitus poolt alates 07.04.2010. Lõpetada Andres Kuutoki ja AS Küte ja Ehitus vahel 10.07.2006 sõlmitud tööleping nr 230 TLS § 107 lg 2 alusel 8. maist 2010. Välja mõista aktsiaseltsilt Küte ja Ehitus Andres Kuutoki kasuks hüvitis 38 535 (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni 81 senti, millelt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. Menetluskulud jätta AS Küte ja Ehitus kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.07.2006 tööleping nr 230, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle ehitusmasina juhi ametikohale. 07.04.2010 sai hageja kostjalt töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt hagejaga öeldi tööleping üles põhjusel, et hageja ei ole töö tegemise lõppedes taganud kostja vara (sukelpump) valvet, millise tegevusega rikkus hageja töökorralduse reeglite punktis 7.2 sätestatut. Tööleping öeldi etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik. Hageja ei mõista, miks ta pidi pärast enda tööaja lõppemist jääma valvama teiste isikute poolt paigaldatud pumpa. Hageja palub tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ning välja mõista kostjalt kolme kuu keskmine palk töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu ja 30 päeva palk töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jäetud aja eest. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. 04.04.2010 kell 7.15 lahkus hageja oma tööobjektilt Pärnus Niidu tänava välistrasside juurest enne oma töövahetuse lõppu. Vastavalt tööajagraafikule pidi A. Kuutoki tööpäev lõppema kell 8.00. Hageja lahkudes jäi objektil asuv AS Küte ja Ehitus vara valveta. Selline olukord lõi eeldused varguse toimumisele. 04.04.2010 kella 7.15 ja 11.00 vahel varastati nimetatud objektilt kostjale kuuluv sukelpump maksumusega 9 000 krooni ilma käibemaksuta. Kostja ei eeldanud, et hageja oleks jäänud objektile pärast oma tööaja lõppemist, kuid vargus sai võimalikuks seetõttu, et hageja lahkus enne oma töövahetuse lõppu. A. Kuutok, nähes, et vahetust ei ilmu, ei helistanud oma otsesele juhile ega ka kellelegi teisele, et teatada kostja vara valveta jäämisest. Lisaks sellele, et hageja ise varem lahkus, sõidutas ta Pärnust Tartusse ka töömehe, kes oleks pidanud objektil olema kuni järgmise vahetuse saabumiseni. Kostja on seisukohal, et hageja ei täitnud TLS §-s 15 lg 2 punktides 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi. Hageja lahkus enne oma töövahetuse lõppu objektilt. Lahkudes ennetähtaegselt oma objektilt võttis hageja oma kasutuses olnud ettevõtte bussi peale ja tõi Tartusse ka töölise, kes oleks pidanud jääma objektile ning hageja ei teavitanud tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest. Kostja on lugenud eelpool nimetatud oluliseks töökohustuste rikkumiseks, mille tõttu tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja ei pidanud rikkumise raskuse tõttu töötajat hoiatama ning etteteatamistähtaega järgima. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tunnistab tühiseks töölepingu ülesütlemise tööandja algatusel seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Töölepingu ülesütlemise tõttu etteteatamistähtaega järgimata mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 30 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses ja töölepingu lõpetamise tõttu TLS § 107 lg 2 alusel hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades üleütlemise asjaolusid. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ... on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja asus kostja juures tööle ehitusmasina juhi ametkohale, nähtuvalt tl 8-11 oleva töölepingu nr 230 punktist 2.1. Tl-l 49 oleva käskkirja kohaselt seoses erakorraliste ilmastikuoludega kaasati Pärnus Niidu tn objektilt vee väljapumpamise töödele teisi töötajaid, kes käskkirja sõnastuse kohaselt „Objektile asudes ... kinnitavad, et on nõus erakorralisi töid läbi viima ning töölepingu lisa tööülesannete muutmise kohta ei sõlmita.“ Muud kirjalikku dokumenti hageja tööülesannete muutmise ning tema õiguste ja kohustuste kohta objektilt vee välja pumpamise töö tegemise ajal ei ole kohtule esitatud. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt sai tema oma
tööülesannetest aru nii, et oma vahetuse ajal tuleb tagada vee väljapumpamine kraavist. Pärast vahetuse lõppemist tuli ära võtta voolikud ja juhtmed, kuid pumbad jäid kraavi, sest need olid jäässe külmunud. Hageja möönab, et ta võis lõpetada pumpamise enne kella 8-t, kuid ta sõitis objektilt pärast voolikute ja juhtmete äraviimist läbi veel pärast kella kaheksat. Hageja poolt tööandjale esitatud kirjaliku seletuse kohaselt (tl 44) sõitis A. Kuutok objektilt läbi kella 7.007.30 paiku, mil kõik oli korras. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt lahkus ta Pärnust pärast kella 8-t hommikul. Kostja poolt esitatud tõkkepuu kaardikasutuse registri kohaselt oli A. Kuutok sõidukiga Tartus Tähe 112 territooriumil 04.04.2010 kell 9.14. Seega lahkus hageja Pärnust kindlasti enne kell 8-t hommikul. Hagejaga kokkulepitud tööaega, st aega, mil hageja pidi täitma tööülesannet, ei ole kohtule üldse tõendatud. Hageja poolt kostjale antud kirjaliku seletuse kohaselt lõpetas ta 04.04.2010 hommikul oma 13-tunnist vahetust. Dokumenti, millega oli hagejale enne tööle asumist teatavaks tehtud tema tööaeg, ei ole kohtule esitatud. Kostja väitel oli tööaja graafik Pärnus asuvas soojakus, hageja on näinud ainult eelmisel kuul töötatud tundide tabelit Tartus Tähe 112 asuva garaaži eesruumis. Hagejale teatati tööle tuleku vajadusest telefoni teel. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Samas on hageja kohtuistungil väitnud, et tema lahkus Pärnust pärast kella 8-t ning jõudis Tartusse enne kella 11 hommikul, mida aga ei kinnita kiipkaardi kasutamise register. Seega teadis hageja, et tema töövahetus lõppes kell 8. Kuid kohtule ei ole tõendantud, et hagejale on teatavaks tehtud tööülesandena teatada vahetuse lõppemisest ning anda midagi kellelegi üle vahetuse lõppemisel. Täiesti põhjendamatud on kostja süüdistused selles osas, et hageja võttis Tartusse tulles kaasa teise töömehe, kes oleks pidanud jääma objektile kuni vahetuse saabumiseni. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale oleks tehtud ülesandeks korraldada objektil tööd ning vastutada teiste töötajate tegevuse või tegevusetuse eest. Sellist töökohustust ei ole hagejale pandud, mistõttu hageja ei saanud sellist kohustust ka rikkuda. Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldusest (tl 4) ei nähtu ühtegi asjaolu, miks pidi hagejaga töölepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja tegi erakorralist tööd. Temale erakorralise töö sisu teatavaks tegemise kohta igasugused tõendid puuduvad. Töötaja seletuse kohaselt olid neli pumpa kogu aeg kraavis, välja võeti ainult voolikud, juhtmed ja kaasa võeti generaator, kui pumpamine lõpetati. Teistsuguste korralduste andmist ei ole kostja tõendanud. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel võib töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Ühtegi hoiatust hagejale tehtud ei ole. TLS § 88 lg 3 kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõpetas hageja oma töövahetuse kell 7.30, sukelpump varastati kella 8.00 ja 11.30 vahel. Kohus on seisukohal, et kõik muud tõendid varguse toimumise väidetava aja kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Tööandja on ülesütlemise alusena tuginenud asjaolule, et töötaja lahkus kell 7.30 ja pump varastati pärast kella 8-t. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei pidanud objektil olema alates kella 8.00-st, mil sinna pidi tulema uus vahetus. Tööandja esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt jäi järgmine vahetus tulemata ning kella 11.30 paiku tuli kohale nö ülejärgmine vahetus. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras töövahetuse lõpetanud töötajaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus. Pumpa ei varastatud (ülesütlemisavalduse kohaselt) ajal, mil töötaja pidi olema objektil, kuid oli sealt lahkunud. Pump varastati ülesütlemisavalduse kohaselt ajal, mil tööle ei olnud ilmunud järgmist vahetust. Hageja võib olla süüdi töökohalt pool tundi varem lahkumises, kuid ei ole süüdi tööandja vara valveta jätmises, mis tegi võimalikuks pumba varastamise ajavahemikus 8.00-st kuni 11.30-ni. Tööobjektilt pool tundi varem lahkumisele tuleb tööandjal reageerida muul moel kui töölepingu erakorralise üleütlemisega hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata.
TLS § 104 lg 1 kohaselt Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülaltoodu alusel on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud seadusest tuleneva aluseta. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel on tühine. TLS § 107 lg 1 ja 2 kohaselt Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tulenevalt seadusest ja hageja taotlusest loeb kohus Andres Kuutoki AS-st Küte ja Ehitus lahkunuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 8. maist 2010. TLS § 109 lg kohaselt Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmine hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Maksimaalmääras hüvitise jätab kohus välja mõistmata põhjusel, et hageja luges enda töövahetuse lõppenuks mitte enne kella 8.00 4. aprillil 2010, kuid lahkus enne tööaja lõppu. TLS § 100 lg 5 kohaselt Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. TLS § 97 lg 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud 1-5 aastat. Hageja nõue 30 kalendripäeva eest hüvitise saamiseks etteteatamistähtaja mittejärgimise tõttu on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub samuti rahuldamisele. Andres Kuutoki töötasu ja keskmise töötasu tõendite kohaselt (tl 50, 51) kohaselt oli tema keskmine kuupalk 12 845.27 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kokku kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, sest etteteatamata on jäetud samuti üks kalendrikuu. Kostjalt kuulub välja mõistmisele (3x12 845.27) 38 535.81 krooni, milliselt summalt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja rahalised nõuded rahuldanud 75 % ulatuses, mitterahalise nõude – tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, - aga täielikult, mistõttu hageja menetluskulud tuleb terves ulatuses kostja kanda jätta. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.