Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-27486

I Võlausaldajate avaldus 10.06.2009 esitasid võlausaldajad TP ja AG Harju Maakohtule avalduse võlgniku M osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 15.06.2009 ja 20.07.2009 määrustega on kohus pankrotiavaldused menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajaid maksma raha kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Võlausaldajate määruskaebused on lahendatud Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega, millega vähendati ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti makstavat rahasummat. 18.02.2010 on tasutud kohtu deposiiti 09.02.2010 määrusega kohtu määratud rahasumma. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt töötasud võlausaldajad võlgniku juures ehitajatena 14.10.2007 sõlmitud töölepingu alusel. Kuivõrd võlgnik ei maksnud võlausaldajatele töötasu, tööandja süüst tingitud tööseisaku aja eest ja ei lõpetanud õigeaegselt võlausaldajatega töölepinguid, mõistis Pärnu Maakohus 01.12.2008 otsusega võlausaldaja TP kasuks 137 839.70 krooni ja AG kasuks 137 839.70 krooni. Kohtutäituri andmete kohaselt puuduvad võimalused võlgnikult sissenõude teostamiseks võlgnikul vara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Võlausaldajad asuvad seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine.

II Võlgniku vastus pankrotiavaldusele Võlgniku lepinguline esindaja on möönnud, et võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda võlausaldajate ees olevat kohustust täita.

III Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 32.84 krooni ja kohustusi 646 864.84 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu ja see ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjusteks saab pidada ajutise halduri hinnangul juhtimisvigade tegemist võlgniku juhatuse liikme poolt. Võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku kui ettevõtte juhtimisel tegutsenud vajaliku hoolsusega – ei ole korraldanud ettevõtte majandustegevust viisil, et oleks võimalik ettevõtte majandustulemi arvelt täita kohustused ettevõtte võlausaldajate ees, s.h ei ole taganud töötajate ees kohustuste täitmist, ei ole korrektselt lõpetanud töölepinguid ning ei ole kohtuväliselt püüdnud leida lahendust töötajate nõuete rahuldamiseks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas ei ole halduril võimalik seisukohta võtta, kuivõrd raamatupidamisdokumente esitatud ei ole.

2-09-27486 Olemasoleva teabe kohaselt ei ole pankrotiavaldust esitatud tähtaegselt. Alaliste makseraskuste tekkimise ajaks saab pidada 05.01.2009 (Pärnu Maakohtu 01.12.2008 otsuse jõustumise aeg), seega tulnuks pankrotiavaldus esitada 26.01.2009. Kuivõrd võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust on kohus määranud 14.09.2010 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 25 000 krooni. Kõnealust summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

2-09-27486 makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt töötasid võlausaldajad võlgniku juures ehitajatena 14.10.2007 sõlmitud töölepingu alusel. Kuivõrd võlgnik ei maksnud võlausaldajatele töötasu, tööandja süüst tingitud tööseisaku aja eest ja ei lõpetanud õigeaegselt võlausaldajatega töölepinguid, mõistis Pärnu Maakohus 01.12.2008 otsusega võlausaldaja TP kasuks 137 839.70 krooni ja AG kasuks 137 839.70 krooni. PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldajad on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-1913 (I kd, tl 5-7), mis KIS-i andmetel on jõustunud, siis on võlausaldajate nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 2 tuleneva asjaoluga. Kohtutäituri andmete kohaselt puuduvad võimalused võlgnikult sissenõude teostamiseks võlgnikul vara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Võlgniku maksejõuetust põhistavate üldalustena on võlausaldajad välja toonud asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on teinud juhtimisvigu: ei ole korraldanud võlgniku majandustegevust selliselt, et oleks võimalik ettevõtte majandustulemi arvelt täita kohustusi võlausaldajate ees; samuti ei ole juhatuse liige täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgnikul on täitmata finantsaruanded, puudusid raamatupidamisdokumendid, mille tõttu olid töötajate nõuded ja riigimaksud kajastamata; samuti on juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuna töötajatele ei makstud välja tasu ettevõtte süül tekkinud tööseisaku aja eest ning ei lõpetatud töötajatega õigeaegselt töölepinguid, millest tulenevalt suurenesid töötajate kasuks väljamõistetavad töötasud. Võlausaldajad on oma väited tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldajad on tulenevalt PankrS § 10 lg 1 ja 2 põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku lepinguline esindaja on tunnistanud, et võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda võlausaldajate ees olevat kohustust täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb pangakontol asuvatest rahalistest vahenditest summas 32.84 krooni. Kohustusi on võlgnikul 646 864.84 krooni, millest suurimad kohustused on töötajata T. P , A. G , P. M ja M. K ees kokku 518 552.30 krooni ning maksuhalduri ees summas 119 747.54 krooni. Võlgnik on äriregistrisse kantud 10.08.2006. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud tööjõu vahendus ja rentimine. Kuna Pärnu Maakohtu 01.12.2008 otsuse kohaselt töötasid võlausaldajad P. M ja M. K võlgniku juures ehitajatena, siis võib võlgniku üheks tegevusalaks lugeda ka ehitustööde tegemist. Võlgniku juhatuse liige IA, kelle kohustuseks on võlgniku raamatupidamise korraldamine, ei ole ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise dokumente, finantsaruandeid ega muid arvestusi esitanud. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik alates asutamisest esitanud äriregistrile võlgniku majandusaasta aruandeid. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.

2-09-27486 Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on ajutine pankrotihaldur välja toonud juhatuse liikme juhtimisvigu. Võlgniku juhatuse liige ei ole tegutsenud ettevõtte juhtimisel vajaliku hoolsusega – ei ole korraldanud ettevõtte majandustegevust viisil, et oleks võimalik ettevõtte majandustulemi arvelt täita kohustused ettevõtte võlausaldajate ees, s.h ei ole taganud töötajate ees kohustuste täitmist, pole korrektselt lõpetanud töölepinguid töötajatega ning ei ole kohtuväliselt püüdnud leida lahendust töötajate nõuete rahuldamiseks, kuna pole ilmunud Pärnu Maakohtu istungile ega täitnud kohtu nõudeid, mistõttu rahuldati võlausaldajate nõue summas 518 552.30 krooni. Nimetatud kohustust ei ole võlgnikul võimalik majanduslikel põhjustel täita, võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks ja osutus võimalikuks võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamine ja selle rahuldamine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri poolt esitatud maksejõuetuse põhjendustega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine tõi kaasa ettevõtte maksejõuetuks muutumise ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku juhatuse liige on jätnud tasumata töötajatele (võlausaldajatele) töötasuna tehtud väljamaksetelt riiklikud maksud. 03.12.2007 maksis IA võlausaldajatele P M ja M K töötasuna 60 000 krooni ja 04.01.2008 võlausaldajate TP ja P P a arveldusarvele 22 508 krooni. Pangaülekannet ei teostanud mitte võlgnik, vaid võlausaldajatele tundmatu kodanik Vootele Leesi. Nimetatud töötasu maksmisel jättis võlgniku juhatuse liige võlgniku raamatupidamises kajastamata andmed töötajatele töötasu maksmise kohta, samuti tasumata riiklikud maksud. Äriühingu juhatuse liikmel on tulenevalt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohustus tagada tähtaegselt maksukohustuse täitmine. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole ja on sellega toime pannud juhtimisvea. Kuna nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjel tuleb võlgnikul tasuda intresse tähtaegselt tasumata maksudelt ja selle tõttu suurenesid võlgniku kohustused, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku vara koosneb pangakontol asuvatest rahalistest vahenditest summas 32.84 krooni, kohustusi on võlgnikul 646 864.84 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt peab juhatuse liige esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Kuna võlgniku juhatuse liige on toime pannud raskeid juhtimisvigu, siis esineb alus võlgniku juhatuse liikme vastu raskete juhtimisvigadega põhjustatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Harju Maakohtu 14.09.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta M osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu

2-09-27486 deposiiti 25 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna M osaühingul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb M osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.