Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik L.T (pankrotis, isikukood XXX) Pankrotihaldur Kristjan Aava
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
ja
kohustustest
1.Lõpetada L.T (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
2.Iga võlausaldaja II rahuldamisjärgus tunnustatud nõue (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2) võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ulatuses on: Jrk nr
3.Iga võlausaldaja III rahuldamisjärgus tunnustatud nõue (PankrS § 153 lg 1 p 3) võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ulatuses on: Jrk nr
Võlausaldaja nimi
TJU NT OÜ
Registri-/ isikukood 14461489
Nõude suurus eurodes 855,42
Jaotis (%) 100
Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4.Vabastada pankrotihaldur Kristjan Aava L.T pankrotihalduri- ja usaldusisiku ülesannetest.
1(5)
5.Jätta pankrotimenetluse kulud L.T kanda.
6.Määrata pankrotihaldur Kristjan Aava tasuks võlgniku pankrotimenetluses 810,96 eurot (sealhulgas käibemaks).
7.Määrata L.T-le pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 654 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o kokku 810,96 eurot. Nimetatud summat ei mõisteta võlgnikult hiljem riigi tuludesse välja.
8.Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 810,96 eurot (sealhulgas käibemaks). Väljamakse teostada Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le (arvelduskonto nr EE662200221050114301 Swedbank AS-is), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
9.Jätkata siinses asjas 9. detsembri 2022 määrusega algatatud menetlust L.T vabastamiseks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 47 sätestatud reegleid.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt aruande kohustustest vabastamise menetluse kohta (FIMS § 46 lg 3).
12.Määrus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule ning saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkt 8 täitmiseks.
13.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja uue usaldusisiku nimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Võlgnik ja võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise peale. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDURI ARUANNE
1.Pärnu Maakohtu 9. detsembri 2022 määrusega rahuldati L.T (pankrotis, võlgnik) pankrotiavaldus, kuulutati välja tema pankrot ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks nimetati Kristjan Aava (haldur). Võlgnikul puudusid pankroti väljakuulutamisel vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, pankrot kuulutati välja FIMS § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 26. detsembri 2024 määrusega kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja.
2.Haldur esitas kohtule 12. märtsil 2025 aruande (aruanne), milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puudub müüdav või tagasivõidetav vara, mille arvel oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ning sellise vara tekkimist ei ole ette näha.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2(5)
3.Kohus, olles läbi vaadanud halduri esitatud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega.
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 järgi sätestab füüsilise isiku maksejõuetuse seadus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankrS). PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
5.Haldur koostas ja esitas kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt tuvastas haldur, et pankrotimenetluses puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad ja samuti ei laeku vara kolmandatelt isikutelt.
6.PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati nelja võlausaldaja nõuded kogusummas 11 152,05 eurot, Maksu- ja Tolliameti, OÜ Kaisma ja Aktiva Finants OÜ nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena ning TJU NT OÜ nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgu nõudena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
7.Halduri aruande kohaselt võlgnikul pankrotivara puudus. Haldur tuvastas, et võlgniku arvelduskontol oli 15. veebruari 2025 seisuga 0,35 eurot. Võlgnikule laekus 2024. a raha peamiselt Tervisekassalt 670,10 eurot, Eesti Töötukassalt 3591,35 eurot, Soleros UÜ-lt 2922,97 eurot ja osaühingult ALLY 240,25 eurot. 2025. a on võlgniku sissetulekuks tasu osaühingult ALLY summas 187,56 eurot. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, mistõttu võrdub võlausaldajatel saamata raha võlausaldajate nõude suurusega. Haldur ei ole pankrotivara arvel teinud kulutusi. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 20 lg 5 tähenduses.
8.PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6).
30.märtsil 2026 teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot, maksmise tähtajaga 2. aprill 2026. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
3(5)
PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
9.PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks (TsMS § 183 lg 2 viimane lause). Pankroti väljakuulutamise ajal oli töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alamäär 654 eurot. Haldur palub määrata enda tasuks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 143,88 eurot. Haldur palub võtta arvesse, et ta kulutas pankrotimenetluses 10 tundi 45 minutit toimingute tegemiseks (dtl 120–121). Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg-tele 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
10.Haldur taotleb võlgnikule menetlusabi pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud ühekordse kuutasu alammääras (TLS § 29 lg 5). Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Pankrotivara puudub. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (maksumäär muutus 1. juulil 2025) 156,96 eurot (kokku 810,96 eurot).
11.9. detsembri 2022 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes teeb pankrotihaldur ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku usaldusisikuks D.J . D.J-i usaldusisikuks nimetamine ei kahjusta võlausaldajate huve ning on ühtlasi ka ökonoomseim viis kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus
4(5)
nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses D.J-i, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohus märgib, et käesolevas määruses ei saa kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle, kuna kohtule ei ole esitatud selleks vajalikke andmeid. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise küsimuse pärast selleks vajalike aruannete või lõpparuande saamist eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.