Tuuleveski Korteriühistu hagi Mait Kõrgmaa vastu 41 256,87 krooni saamiseks ja Mait Kõrgmaa vastuhagi Tuuleveski Korteriühistu vastu 646,95 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.aprilli 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mait Kõrgmaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07. september 2010, avalik kohtuistung Hageja Tuuleveski Korteriühistu (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXX XXX XX XXXXXXX, volitatud esindaja Monika Sulg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Mait Kõrgmaa (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Juur Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
41 903,82 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.aprilli 2010 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja Mait Kõrgmaa kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Tuuleveski Korteriühistu esitas 11.04.2008 hagi Sirje Kõrgmaa vastu 14 566 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on S.Kõrgmaa XXXXXXX XXX XX asuva korteri nr X omanik. Seisuga 31.12.2008 oli S.Kõrgmaal tekkinud võlgnevus korteriühistu ees 14 566 krooni.
2.06.03.2009 määrusega asendas kohus kostja S.Kõrgmaa kostjaga Mait Kõrgmaa, kuivõrd korteriühistu liikmeks on Mait Kõrgmaa.
3.02.12.2009 suurendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 33 274,27 krooni ja viivise 6391,30 krooni. 18.12.2009 täpsustas hageja, et kostja ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud alates jaanuarist 2007.a ja seisuga november 2009.a on kostja põhivõlgnevus 34 865,57 krooni ja viivisevõlg 6391,30 krooni. Kostja ei ole tasunud ühistule korrektselt halduskulude ja remondifondi makseid ning küttekulude eest. Viivis tuleneb korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-st 4 suurusega 0,07 protsenti päevas. Kostja vastus ja vastuhagi
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja arvel nr 0706-10061 on halduskulude tariifiks 2,30 kr/m2 ja remondifondi tariifiks 2,515 kr/m2. Harju Maakohus tunnistas tühiseks hageja 28.06.2007 üldkoosoleku otsuse, millega suurendati eelnimetatud tariife alates juulist 2007.a vastavalt 3,30 kr/m2 ja 5,00 kr/m2. Seetõttu on hageja vastavad nõuded alusetud.
5.Hageja on teinud kulutusi, mida ei saa lugeda korteriühistu vajalikeks kulutusteks. Vajalike kulutuste üle saavad otsustada vaid ühistu liikmed majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aastaaruande kinnitamisega. Hageja ei ole esitanud liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks ühtegi majandustegevuse aastakava ega majandusaasta aruannet. Samuti ei ole hageja kaasanud majanduskulude kandmisse kõiki elamu reaalosade omanikke.
6.Kostja korteris ei ole keskküte kunagi normaalselt toiminud. 2000.a saavutasid kostja ja tollane hageja juhatus kompromissleppe, mille järgi vähendatakse kostja keskkütte kulusid 45 % võrra, kuid hageja 2004.a valitud juhatus ei pea sellest kokkuleppest kinni. Hageja on astunud Eesti Korteriühistute Liidu liikmeks ja tasub liikmemaksu, kuigi sellist otsust ei ole üldkoosolek vastu võtnud. Hageja juhatus peab salakirjavahetuse pidamiseks tasulist postkasti, mille kulud ei ole elamu haldamisega seotud.
7.Kostja ei tunnista 2008.a halduskulude ja remondifondi makseid vastavalt 2855,40 ja 4326 krooni, kuna uute tariifide kohta puudub üldkoosoleku vastav otsus. Kostja on osaliselt aktsepteerinud ja tasunud hooldustasu 1990,20 krooni. Keskkütte aastanõudest 9450,65 kroonist on kostja aktsepteerinud 55% ning tasunud 5197,85 krooni. 2009.a eest on kostja tasunud 8310,35 kroonist 55% ehk 4570,70 krooni. Kostja ei aktsepteeri halduskulude ja remondifondi makseid vastavalt 2855,40 ja 4326 krooni, kuna puudub üldkoosoleku vastav otsus. Kostja on tasunud hooldustasu 1990,20 krooni. Kostja ei nõustu ka viivisenõudega.
8.21.01.2010 esitas kostja vastuhagi, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 646,95 krooni, s.o kaasomandi koormamisest 2008.a saadud tulust kostjale kuuluva osa. Lepinguga on hageja andnud Elisa Eesti AS-le tasu eest üürile XXXXXXX XXX XX katusepinna telekommunikatsiooni-ja ülekandevõrguseadmete paigaldamiseks ja ekspluateerimiseks ning antennide ja vajaliku kaabelduse paigaldamiseks hoonesse ja
hoone katusele. Elisa Eesti AS on 2008.a tasunud hagejale 17 951,80 krooni. Kostja on elamu mõttelise osa kaasomanik ning ta on õigustatud sellest tulust endale saama 646,95 krooni vastavalt tema osa suurusele. Vastus vastuhagile
9.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Ühistu liikmed pidasid õigeks lisada saadav tulu remondifondi 30.06.2009 üldkoosoleku otsusega, mida kostja ei ole vaidlustanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 41 256,87 krooni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.
11.Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 arvestatakse majandamiskulusid arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja p 3.2.3 järgi kohustub ühistu liige tasuma sihtotstarbelisi täishooldustasu makseid. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist. Maksmise kord ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p 3.2.4 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma sihtotstarbelisi kommunaalteenuste makseid, mille arvutamise alused, maksmise kord ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega (I kd, t lk 17-30). Hageja nõuab kostjalt perioodi jaanuar 2007.a - november 2009.a eest tasumata makseid 34 865,57 krooni ja on esitatud sellekohased arved (I kd, t lk 9-15, 52, 157-190, 194-216; II kd, t lk 24-25, 41). Vaidlusesemeks on nendest arvetest remondifondi, halduskulu ja kütte arvestus, samuti viivis (I kd, t lk 139).
12.Õige on kostja seisukoht, et remondifondi ja halduskulu maksete suuruse otsustab üldkoosolek. Seega on vajalik nende kulude õiguse kontrollimiseks tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on üldkoosolek vastavad maksed kehtestanud. Hageja on esitanud kostjale arved, mille kohaselt oli halduskulude määraks kuni juulini 2007.a 2,30 kr/r2 ja alates juulist 2007.a 3,30 kr/r2 ning remondifondi määraks vastavalt 2,52 ja 5,00 kr/r2. Kostja leiab, et nende määrade tõstmiseks puudub üldkoosoleku otsus.
13.Korteriühistu 28.06.2007 üldkoosolekul otsustati tõsta elamu halduskulude tariifi (2006.a 2,30 kr/r2) 3,00 kr/r2 alates 01.07.2007 ja remondifondi tariifi (2006.a 2,52 kr/r2) 5,00 kr/r2 alates 01.07.2007 (I kd, t lk 63-65, 115-117; II kd, t lk 62-66). Harju Maakohus on 18.12.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-40170/21 tunnustanud nende otsuste tühisust. Seega ei saa selle üldkoosoleku otsusele tugineda. Kohtule on esitatud korteriühistu liikmete kirjalik kinnitus, mille kohaselt tõstetakse halduskulude tariifi alates 01.07.2007 3,30 kr/r2 ja remondifondi tariifi 5,00 kr/r2 (II kd, t lk 61). Kohus nõustub kostjaga, et see otsustus ei ole õigusjõus, sest mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 3 järgi loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Antud juhul ei ole kõik ühistu liikmed selle otsuse poolt kirjalikult hääletanud. Seda otsust ei saa pidada vastuvõetuks ning sellele kohus tugineda ei saa. Kohtule on esitatud ka 27.11.2008 üldkoosoleku protokoll, kus otsustati viidatud tariife tagantjärgi tõsta eeltoodud määrani (II kd, t lk 58-59). Kostja vaidleb sellele otsusele vastu, väites, et koosolekut juhatas hääleõiguseta isik ning koosolek lõppes sellega, et tunnistati vajadust läbi viia juhatuse uus valimine korduskoosolekul 11.12.2009. See koosolek kutsuti ka kokku (II kd, t lk 81), kuid selle toimumise kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohus leidis, et 27.11.2008 üldkoosoleku otsused halduskulu ja remondifondi tariifide suurendamise kohta on kehtivad. Esiteks ei ole seda otsust seaduses sätestatud korras vaidlustatud. Teiseks ei saa kohus antud dokumenti pidada ka formaalsetel põhjustel kehtetuks, sest seaduses nõutud kvooruminõue oli täidetud. Asjaolu, et koosolekut juhatas ühistu liikmeks mitteolev isik,
ei muuda liikmete otsuseid kehtetuks. Liikmeks mitteolev isik hääletamises ei osalenud. Korduskoosolek määrati juhatuse valimise küsimuses, mis käesolevat vaidlust ei puuduta. Nendel põhjendustel ei saa kohus pelgalt formaalsetel kaalutlustel jätta 27.11.2008 üldkoosoleku otsuseid tähelepanuta. Nimetatud üldkoosolek on vastu võtnud kõrgendatud tariifid tagasiulatuvalt. Selline otsus ei ole keelatud. Ühistu liikmetele on teada varasema vastava otsuse aeg ning seetõttu puudub vaidlus ka selles, millist konkreetset kuupäeva sõnaga „tagasiulatuvalt“ mõeldi. Sellega mõeldi 01.07.2007, nagu oli esialgne otsus, millele tuginevad hageja arved. Hagejal on õigus kostjalt nõuda halduskulusid kuni juulini 2007.a määras 2,30 kr/r2 ja alates juulist 2007.a 3,30 kr/r2 ning remondifondi makseid vastavalt 2,52 kr/r2 ja 5,00 kr/r2.
14.Kostja vaidleb osaliselt vastu küttekuludele, kuna tema korteris on ebapiisav küte ning kostjal oli kokkulepe endise hageja juhatusega küttekulude vähendamiseks. Kostja kirjadest hagejale nähtub, et tema korteris olevate radiaatorite kõik ribid ei anna korralikult sooja (I kd, t lk 118), hiljem on kostja osad kütteelemendid välja lülitanud (I kd, t lk 120). Samas ei ole kostja nõustunud radiaatorite demonteerimisega (I kd, t lk 122). Hageja on 1999.a märtsis otsustanud kustutada kostja võlga ebarahuldava kütte eest 2360 krooni võrra (I kd, t lk 119) ning 2000.a märtsis vähendas hageja kostja korteri küttekulude suurust 45%. Samas on hageja palunud demonteerida kõnealune radiaator ja võimaldada nõuetekohane plommide paigaldus (I kd, t lk 121). Seda aga tehtud ei ole. Hageja eitab, et kostjaga on kokkulepe tema küttekulude vähendamiseks 45% võrra. Kohus nõustus hagejaga. Esitatud tõenditest nähtub küll see, et hageja on nõustunud kostja küttekulusid kahel aastal vähendama, kuid see ei tõenda veel seda, et poolte vahel oleks kokkulepe küttekulude pidevaks vähendamiseks. Samuti puuduvad tõendid, et kostja radiaatorid oleksid demonteeritud või plommitud. Kuivõrd kostja korteris on radiaatorid endiselt keskküttesüsteemi osad, ei ole põhjust rääkida kütteelementide puudumisest, mis vabastaks kostja küttekulude eest tasumisest. Küttekulud tuleb kostjal tasuda täies ulatuses.
15.Hageja nõuab kostjalt ka viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 27.11.2008 üldkoosoleku otsusega määrati viivise suuruseks 0,5% päevas senise 0,07% asemel. Viivist otsustati rakendada alates 1. kuupäevast. Seetõttu on hagejal õigus nõuda seadusest tulenevat viivist 0,07% päevas kuni detsembrini 2008.a ning alates 01.12.2008 0,5% suurust viivist. Hageja on arvestanud viivist alates jaanuaris 2009.a (I kd, t lk 191-192). Hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud.
16.Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele arvestuslikus mõttes. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 34 865,57 krooni ja viivise 6391,30 krooni, kokku 41 256,87 krooni, s.o rahuldas hagi täies ulatuses.
17.Kohus jättis hinnangu andmata hagi lahendamisel tähendust mitteomavatele kostja väidetele ühistu juhtimise, raamatupidamise, teistele ühistu liikmetele arvete esitamise ja põhjendamata kulutuste tegemise kohta juhatuse poolt, sest need argumendid ei vähenda ega tee olematuks kostja seadusest ja põhikirjast tulenevat kohustust tasuda eluruumi kulude eest. Samuti ei oma käesolevas otsuses viitamata tõendid asja lahendamisel tähtsust.
18.Vastuhagis nõuab kostja, et hageja tasuks tema osa saadud tulust, s.o 646,95 krooni. Vastuhagi aluseks olevates faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. Hageja ei vaidlusta, et on andnud Elisa Eesti AS-ile tasu eest üürile XXXXXXX XXX XX katusepinna telekommunikatsiooni- ja ülekandevõrguseadmete paigaldamiseks ja ekspluateerimiseks ning antennide ja vajaliku kaabelduse paigaldamiseks hoonesse ja hoone katusele. Elisa
Eesti AS on 2008.a tasunud hagejale 17 951,80 krooni. Neid asjaolusid kinnitavad ka kostja poolt esitatud tõendid (II kd, t lk 6-8, 9-12). Õige on kostja seisukoht, et ühistu tulude kasutamise kohta on ühistu liikmel otsustusõigus. Samas peab tulude jagamiseks või muuks otstarbeks kasutamiseks otsuse tegema ühistu liikmete enamus. Käesoleval juhul puudub üldkoosoleku otsus, mille kohaselt kuuluks viidatud tulu jagamisele. Seetõttu jääb vastuhagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja palub kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulenevalt 27.11.2008 üldkoosoleku otsusest on hagejal õigus nõuda kostjalt halduskulusid ja remondifondi makseid alates juulist 2007.a kõrgendatud tariifiga. Hageja hakkas esitama alates juulist 2007.a halduskulu osas arveid tariifiga 3,30 kr/m2, kuid sellist halduskulu tariifi ei olnud üldkoosolek otsustanud. Üldkoosolek otsustas 28.06.2007 halduskulu tariifi tõsta 3,00 kr/m2, kuid arved esitati summaga 3,30 kr/m2 kohta. Seega küsis korteriühistu liikmetelt 0,30 krooni m2 eest rohkem. 18.12.2007 kohtuotsusega tühistati hageja 28.06.2007 üldkoosoleku otsus. Järelikult ei olnud üldkoosolek uusi tariife kehtestanud ja arvetel märgitud summad uute tariifide järgi olid tühised ning kostja ei pidanud neid tasuma, s.t tuli lähtuda vanadest tariifidest.
21.Hageja esitas teadlikult alusetu nõude. 27.11.2008 üldkoosolekul ei otsustatud haldustasude ja remondifondi uusi tariife. Hageja ei ole esitanud kehtivat üldkoosoleku, s.h korduskoosoleku otsust tariifide kohta, mida ta arvetel kajastab ja hagis nõuab. Järelikult on hageja nõue tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus hindas vääralt tõendeid ja asus ekslikult seisukohale, et 27.11.2008 üldkoosolek on vastu võtnud kõrgendatud tariifid tagasiulatuvalt ja see otsus on kehtiv. Kehtivat, allkirjastatud dokumenti 27.11.2008 ühistu üldkoosolekust ei olnud, hageja võttis allkirja protokollile tagantjärgi. 09.02.2010 kohtuistungil esitas hageja ilma allkirjadeta korteriühistu 27.11.2008 üldkoosoleku protokolli, millega kehtestati tagasiulatuvalt halduskulude tariifiks 3,30 kr/m2 ja remondifondiks 5,00 kr/m2. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et protokoll oli allkirjastamata ja tagastas selle. Hageja lisas üldkoosoleku protokolli uuest oma 16.02.2010 vastusele. Juhataja allkirja protokollil ikka ei ole, on ainult protokollija allkiri. Kostja juhtis protokolli mittekehtivust tõendavatele asjaoludele tähelepanu 22.03.2010 seisukohtades, kuid kohus ei võtnud neid arvesse. Kohus ei põhjendanud ka, miks ta neid seisukohti ei arvestanud.
22.Kohus ei selgitanud välja arvetel olevate summade õigsust. Kohus ei hinnanud, kas arvetel sisalduvad summad on määratud ja arvestatud õigesti. Tõele ei vasta kohtuotsuses märgitu, et kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu arvestuslikus mõttes. Ebaõige arvestuse kohta kostja vastuväited käisidki. Kostja ei jätnud arveid lihtsalt tasumata, vaid tasus need osas, mida pidas põhjendatuks.
23.Kohus jättis arvestamata ja põhjendamata, miks ta ei arvestanud kostja tasaarvestusavaldusi. Kostja andis hagejale pidevalt teada, milliseid arvel sisalduvaid kuluartikleid või osasummasid ta ei aktsepteeri ja millised nõuded ta tasaarvestada soovib. Hageja ei esitanud tasaarvestusavaldustele ühtegi vastuväidet ega vastust. Seega on tasaarvestused õiguspärased ja vastuväidete puudumise tõttu kehtivad.
24.Asjas ei ole kogutud kõiki tõendeid küttekulude vähendamise kohta. Kohus tegi ebaõige järelduse ja jättis põhjendamatult arvestamata kostjale võimaldatud alandatud küttehinna, mida hageja oma arvetel ei näidanud. Kohus tõlgendas ühistu nõusolekut
selliselt, et hageja vähendas kostja küttekulusid kahel aastal, mitte pidevalt. Kostja arvates on kohtu selline tõlgendus meelevaldne, ega tulene esitatud tõendite kogumist. Kohus ei ole järginud menetlusnorme (TsMS § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5 ja § 230 lg 2) ja on tuginenud väitele, mida pooled ei esitanud ja mis on tuvastamata. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et radiaatorite demonteerimine on tõendamata. Pooled ei ole väljendanud seisukohta, et radiaatorid ei ole demonteeritud ja plommitud. Kostja kinnitas 28.10.2009 kohtuistungil, et radiaatorid on külmad ja demonteeritud. Kohus ei juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tal tuleks demonteerimise fakti tõendada.
25.Hageja viivisenõudel ei ole alust, sest üldkoosoleku kehtivat otsust viivise kohta ei ole olemas. Kostja peab ka 0,5% viivisemäära ebamõistlikult suureks, mida kohus oleks võinud VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada.
26.Vastuhagi rahuldamiseks esineb seaduslik alus. Kohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata vastuhagis esitatud viited asjaõigusseadusele (AÕS), mille § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast. Samuti jättis kohus kohaldamata AÕS § 71 lg 3 ja 72 lg 2. Kohus pidi vastuhagi lahendamisel eelkõige andma motiveeritud vastuse küsimusele, kas kostja teadmata ja nõusolekuta kostja omandi üürilepinguga koormamisest saadud üüritasu on üürilepingu sõlminud hageja tulu või mitte ja alles seejärel otsustama vastuhagis esitatud nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise. Kostja arvates puudus hagejal alus anda kostja omandiosa üürile ja hoida endale sellest saadud tulu. Hageja väide, et ühistu liikmed pidasid õigeks saadava tulu lisamist elamu remondifondi, on paljasõnaline ja tõendamata. Sellesisuline üldkoosoleku otsus puudub. Samuti puudub otsus vara kasutusse andmise kohta. Seega ei ole vajalik otsustada ebaseaduslikult saadud tulu jaotamist üldkoosolekul. Ebaseaduslikult teiste kaasomanike omandi kasutamise eest saadud tulu tuleb omanikele välja anda seaduse alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
29.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme määral, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu arvestuslikus mõttes. Kostja vaidlustas arvetel märgitud remondifondi ja halduskulude tariifide suuruse ning selle, et hageja nõuab küttekulude tasumist täies ulatuses, samuti viivise nõudmise õiguse. Maakohus on käsitlenud kostja sellekohaseid vastuväiteid otsuse põhjendavas osas piisava põhjalikkusega.
31.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil tõendina uue variandi 27.11.2008 üldkoosoleku protokollist, mille kohus võttis asja juurde. Kostja põhjendas uue tõendi esitamist asjaoluga, et tema esitatud protokollis puudub sõna „tagasiulatuvalt“, s.o tariife ei muudetud tagasiulatuvalt. Taotluses avaldatu on vastuolus kostja seniste väidetega, nagu ei oleks 27.11.2008 üldse tehtud otsust tariifide muutmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb remondifondi ja halduskulude tariifide kohta hinnangu andmisel arvestada esimese astme kohtule esitatud üldkoosoleku protokolliga. Selles märgitud otsuste alusel on ühistu esitanud liikmetele arveid ja kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et teised ühistu liikmed (v.a kostja ja veel üks liige) ka tasuvad uute tariifide järgi esitatud arveid. Seega teised ühistu liikmed leiavad, et 27.11.2008 üldkoosolekul otsustati tariife muuta, seda tehti tagasiulatuvalt ning ühistu liikmed on mõistnud, et seda tehti tulenevalt 28.06.2007 otsuse tühisusest tagasiulatuvalt alates 01.07.2007, nagu leidis ka maakohus. 27.11.2008 üldkoosoleku otsust ei ole kostja seaduses sätestatud korras vaidlustanud.
32.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole kostja korteris radiaatorite demonteerimine. Vastavaid tõendeid ei esitanud kostja ka ringkonnakohtule. 18.03.2000 vastuses hageja juhatuse 06.03.2000 kirjale on kostja abikaasa väljendanud selgelt oma seisukohta, et ta ei ole radiaatori demonteerimisega nõus (I kd lk 122). Pealegi ei ole asjas esitatud KÜS § 13 lg 4 kohaselt tehtud hageja üldkoosoleku otsust selle kohta, et kostja võiks maksta küttekuludest 55%. Ühistu juhatuse pädevusse sellise otsuse tegemine ei kuulu. Viivist on hageja arvestanud KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras – 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Apellatsioonkaebuse väited 0,5% suuruse viivisemäära ebamõistliku suuruse kohta, mida kohus oleks võinud kostja arvates VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada, on asja lahendamisse mittepuutuvad.
33.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohus jättis otsuses käsitlemata kostja väited tasaarvestuse tegemise kohta (II kd lk 20-21). Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui hageja on esitanud kohtusse hagi võlgnevuse väljamõistmiseks, siis on vaidluse esemeks tasaarvestava poole (kostja) nõue, s.o selle olemasolu ja tasaarvestuse lubatavus, mitte aga hageja enda nõude põhjendatus, kuivõrd tasaarvestus eeldab teise poole (antud juhul hageja) nõude tunnustamist. Sellisel juhul kohus kontrollib, kas tasaarvestava poole nõue oli kehtiv ja lubatav. VÕS § 200 lg 4 mõtte kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, mida ei ole lubatud tasaarvestada, või nõuet, mis ei ole tegelik ehk olemasolev või sissenõutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul tasaarvestuse eeldused täidetud. Kuigi kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avaldused (II kd lk 38-40), puudus ringkonnakohtu hinnangul kostjal hageja vastu nõue. Kostja on tasaarvestuse avaldustes märkinud, et tal on hageja vastu 3750 krooni suurune kohtukulude (riigilõiv) nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-07-40170 tehtud ja 22.04.2008 jõustunud kohtuotsusest. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks hagejalt eelnimetatud menetluskulu kohtuotsusega välja mõistetud. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud korteriühistu Tuuleveski kanda (I kd lk 62). Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS 5.jaos sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib
menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Asja materjalist nähtub, et kostja ja tema abikaasa esitasid 29.04.2008 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses nõudsid nad üksnes 17 641 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamist, mis on korteriühistult 18.11.2008 kohtumäärusega kostja ja tema abikaasa kasuks ka välja mõistetud. Riigilõivu hüvitamist nad ei nõudnud ning nad on kaotanud selle nõudmise õiguse. Kuna kostjal ei olnud 30.04.2009 ja 31.12.2009 tasaarvestuse avalduste tegemise ajal hageja vastu nõuet, ei ole tasaarvestus kehtiv.
34.Hagejal oli õigus anda elamu katusepind üürile ja kanda saadud üüritulu ühistu remondifondi. Ühistu liikmed oli sellega nõus, et üüritulu kasutatakse nende ühistes huvides, kinnitades 30.06.2009 üldkoosoleku otsusega majandusaasta aruande, kus vastav summa kajastus. Eelnimetatud otsust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja viidatud AÕS sätted ei ole antud juhul kohaldatavad.
35.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
G.Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.