lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-32412/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 23.09.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-10-32412/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

23.september 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-10-32412

Tsiviilasi

A. S. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja: A. S. - isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx

Menetlustoiming

Taotluse menetlusse võtmisest keeldumine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. S. taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmisest.
2.Toimetada käesolev määrus kätte taotluse esitajale, tagastades ühtlasi ka taotluse ning selle lisad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused A. S. on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks väljaspool kohtumenetlust seoses tagastamata maaga kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohtusse. A. S. taotleb temale riigi kulul esindajaks advokaadi määramist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 16 vaatab kohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise asju läbi hagita menetluses.

TsMs § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigi õigusabi andmise otsustamisel juhindub kohus ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust. Kohus on seisukohal, et esinevad alused A. S. taotluse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS §-s 371 lg 1 p 4 on sätestatud, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et analoogiliselt hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on osundatud sätet võimalik kohaldada ka hagita menetluses esitatud avalduste, sealhulgas riigi õigusabi taotluste suhtes. Taotluse kohaselt on oluliselt rikutud taotleja õigusi omandireformi käigus, kuid täpsustamata on , missugune maa (asukoht, suurus) on jäetud A. S. tagastamata ja kui suur on tema nõutav kahjuhüvitis. Põlva kohtumaja menetluses on juba olnud A. S. taotlus riigi õigusabi saamiseks väljaspool kohtumenetlust taotleja vanaisale A. H. xxxxx xxxxxx xxxxxx külas kuulunud maale (kinnistust xx xx osale) omandiõiguse tuvastamise nõude esitamiseks kohtusse. Nimetatud taotlust keeldus kohus tsiviilasjas nr 2-09-50307 03.detsembri 2009.a. määrusega menetlusse võtmast, kuna Kohtul on alust arvata, et taotleja soovib samas asjas veelkord taotleda riigi õigusabi, soovides esitada kahju hüvitamise nõude eelnimetatud maa tagastamata jätmisest tulenevalt. A. S. maa tagastamata jätmise probleemi lahendamiseks on isikule määratud riigi õigusabi 11.03.2008.a. kohtu määruse alusel tsiviilasja nr 2-08-451. Kohtu määruse alusel tegi Eesti Advokatuur A. S. õigusabi osutamise ülesandeks Peeter Järve Advokaadibüroole. Nimetatud asjas on vandeadvokaat P.Järv 28.05.2008 esitanud nii kohtule kui A. S. kokkuvõtte õigusabi tulemustest kohtueelses menetluses. Õigusabi osutamise tulemusena on advokaat välja selgitanud, et A. S. vanaisa A. H. omandis ei ole olnud enne maa õigusvastast võõrandamist 1940.a. xxxxx xx xxxx maast eraldatud maatükki, 1939.a. on nimetatud talu maa kasutajaks 0,74 ha osas olnud L. H. . A. H. kuulusid küll hooned, kuid ta ei olnud enne maa õigusvastast võõrandamist selle maa omanik. xxxxx xx. xx xxxx maad olid tunnistatud omandireformi käigus omandireformi objektiks, kuid kuna puudusid maa tagastamise õigustatud subjektid, siis ei olegi nimetatud maad omandireformi käigus tagastatud. A. S. subjektiivseid õigusi ei ole seega rikutud ja puudub alus kohtu poole pöördumiseks. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka haldusasjas nr. 3-06-463 tehtud kohtuotsusega. Seetõttu on kohus tsiviilasjas nr 2-09-50307 03.detsembril 2009.a. keeldunud A. S. avalduse menetlusse võtmisest. Seega on A. S. juba antud samas asjas riigi õigusabi – on olemas jõustunud määrus tsiviilasjas nr 2-08-451 riigipoolse menetlusabi andmise kohta ning õigusabi osutamise tulemusena on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja õiguste rikkumine ei ole tema poolt esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Epp Tombak Kohtunik

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium