Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on esmakordselt kantud äriregistrisse 7. Veebruaril 2007. Alates 12. Märtsist 2007 on äriühingu ainuosanikuks Sven Teppan osakapitaliga 42 000 krooni. Juhatuse liige oli alguses Sven Teppan ja alates 18. Juunist 2007 ka Toomas Tulimäe. Tegevusalaks oli mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük, samuti mootorsõidukite hooldus ja remont. Võlgnikul on vara kokku 3365 krooni, sh kassas 2982 krooni ja pangaarvel 382.80 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku 572 529.39 krooni, sh maksuvõlad 60 773 krooni. Laenukohustusi on võlgnikul kokku 465 101 krooni, sh Toomas Tulimäele 199 000 krooni, Ineta Tulimäele 102 200 krooni ja Lii Kruusimaale 100 000 krooni. Ajutises pankrotimenetluses on Lii Kruusimaa laenukohustuse tasumise võlgniku asemel astunud kohustust täitma Toomas Tulimäe. Toomas Tulimäe on selgitanud, et kõikidest tema nõuetest ja ka abikaasa nõuetest nad loobuvad äriühingu vastu. Seega on laenukohustusi äriühingu vastu vähem summas 401 200.- krooni. Lisaks eraisikute võlakohustustele on võlgnik kajastanud bilansis pikaajalise laenu tagasimakse summas 63 901,00 krooni, tegemist on AS Swedbank nõudega. AS Swedbank nõuet käendavad Toomas Tulimäe ja Sven Teppan. AS Swedbank nõue lisatagatiseks on Toomas Tulimäe abikaasa korteriomandile sätitud hüpoteek. Ajutise halduri järelepärimisele on 16.07.2010 saatnud vastuse Swedbank AS, millest selgub, et võlgniku laenujääk on 4 262,89 EUR-i, viivis 5,14 EUR-i, intressivõlg 25,86 EUR-i, intress 18,86 EUR-i, seega kokku Swedbank AS nõuded 4 312,75 EUR-i. Arvestades Eesti Panga kursiks 1 EURO=15,646 EEK, on Swedbank AS nõuded kokku 4 312,75 * 15,646 = 67 477,29 krooni. Lisaks on võlgnikul tasumata ka AS Swedbank kaardi hooldustasu võlg summas 345,00 krooni. Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal Aasta

Müügitulu

Muud tulud

1 490 100 813 875 213 074 84 567

12 733

Tulud kokku 1 490 100 813 878 225 807 84 567

Kulud kokku

Kasum/kahjum

Omakapital

1 568 561 1 475 376 359 405 183 766

-78 461 -661 498 -133 598 -99 199

-36 461 -697 959 -831 557 -930 755

2007 aasta müügitulu oli 1 490 100,00 krooni. Müügitulu teeniti veoautorehvide müügi ja protekteerimistööde vahendamisega veoautoparki omavatele firmadele. Majandusaasta kulud ületasid müügitulu 78 461,00 krooni võrra, milliseks kujunes ka 2007 aasta kahjum. Võlgnik on selgitanud, et kujunenud kahjumi põhjustasid konkurendid, kes tõid ise Eestisse Hiinas odavalt valmistatud rehve ja lõid hinna alla, mistõttu võlgnikul tuli oma tooteid

realiseerida äärmiselt madalate hindadega, millega seoses ei suudetud piisavalt teenida müügitulu kahjumi vältimiseks. Võlgniku kohustused ületasid vara 1,07 korda, mistõttu võlgniku omakapital oli juba 2007 aasta lõpus 36 461,00 krooniga negatiivne. 2008 aasta müügitulu oli 813 875,00 krooni, võrreldes eelmise aastaga vähenes müügitulu 1,83 korda. Võlgniku kulud vähenesid võrreldes eelmise aastaga 1,063 korda ehk 93 185,00 krooni. Võlgniku kulud ületasid müügitulu 661 498,00 krooni, milliseks kujunes ka 2008 aasta kahjum. Äriühingu kohustused ületasid varasid 4,95 korda, äriühingu omakapital oli 697 959,00 krooniga negatiivne. Äriühingu juhatuse liige on selgitanud, et seoses eelpoolkirjeldatud majandusraskustega oli selge, et ainuüksi veoautorehvide vahendamisega tegevust kasumisse viia ei ole võimalik ja juhatuse liige otsis uusi võimalusi äritegevuses. Selleks loodi juurde sõiduauto rehvide vahetuskoht, mis pidi teenima täiendavat tulu lisaks senisele majandustegevusele. Tegelikkuses teati uut kohta vähe ja kliente, kes soovisid rehvivahetusteenust käis vähe ja loodetud tulu ei tekkinud. Klientide leidmiseks tehti lisakulutusi reklaamile ja soodustusi rehvivahetusel, mis aga loodetud tulu ei toonud, sest ka rehvivahetuspunkte lisandus n.ö. konkurentide näol. Äriühingu käibekapital oli negatiivne ja äriühing ei olnud suuteline sisemiste ressurssidega käibekapitali finantseerima. Selleks kaasati võõrkapitali eraisikutelt võetud laenude arvel, mis on ajutise halduri poolt käesolevas aruandes kajastatud punktis 3.2.1. laenukohustuste all. Sellega seoses suurendas võlgnik veelgi oma kohustusi, sest 2008 aasta lõpuks ületasid kohustused varasid ca 5 korda. 2009 aasta müügitulu oli 213 074,00 krooni, võrreldes eelmise aastaga on müügitulu vähenenud 3,82 korda. Samas on võlgnik suutnud järsult kärpida kulutusi. Kui 2008 aastal oli kulubaas 1 475 376,00 krooni, siis 2009 aasta kulud olid 359 405,00 krooni, kulud on vähenenud 1 115 971,00 krooni ehk 4,1 korda. Äriühingu kuludest ülevaate saamiseks vaadeldavatel aastatel on ajutine haldur koostanud tabeli 5, kus on välja toodud kulutused kululiikide lõikes. Kulude struktuur kasumiaruannete põhjal Aasta

Kaubad, toore, materjal, teenused

Tegevus kulud

Tööjõu kulud

Muud kulud

Põhivara kulum

Finants kulud

kokku

1 397 760 1 204 473 248 207 99 417

118 422 132 316 23 300 33 940

35 193 69 100 66 014 36 579

39 176 11 031 12 306

10 390 19 742 5 477 1 524

6 481 10 569 5 376

1 568 561 1 475 376 359 405 183 766

Nagu tabelist nähtub, on kulude kokkuhoid saavutatud eelkõige kauba, toorme, materjalide ja teenuste arvelt, kus kulud on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 956 266,00 krooni. Kokku on suudetud hoida ka tegevuskulusid, mis on samuti vähenenud 109 016,00 krooni. Tööjõukulud on võrreldes eelmise aastaga samas suurusjärgus, vähenenud on ka muude kulude osatähtsus. Vaatamata kulude jõulisele kärpimisele ei õnnestu võlgnikul 2009 majandusaastat kasumiga lõpetada – majandusaasta kahjum on 133 598,00 krooni. Seda on siiski ca 0,5 miljonit krooni vähem kui eelmisel majandusaastal. Suurenenud on ka võlgniku kohustused. Kohustused ületavad varasid 12,5 korda, omakapital on 831 557,00 krooniga negatiivne.

Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et 2009 aasta juunis oli tal kindel soov kogu senine majandustegevus lõpetada ja nõu saamiseks pöördus ta äriühingu raamatupidamisega tegeleva firma poole, kes soovitas tal vaatamata kõigele tegevust jätkata, sest vastasel juhul kaotab ta kõik ja võidakse minna ka tema isikliku vara kallale. Lähtudes soovitustest otsustas juhatuse liige veel aasta tegutseda, et vähendada võlakoormat, lootuses, et majanduskriis on põhjas ära käinud ja majandustegevus pöördub tõusule, mis peaks suurendama ka senist vähest kliendibaasi. 2010 aasta I poolaasta müügitulu oli 84 567,00 krooni, äriühingu kulud kokku 183 766,00 krooni, seega kahjum 06.07.2010 seisuga 99 199,00 krooni. Ärikulude osatähtsus on äärmiselt kõrge võrreldes laekunud ärituluga, mistõttu on äriühing majandanud 2010 aastal kõik kuud kahjumlikult, välja arvatud maikuu, mis on kasumis. Võlgnik on selgitanud, et kuna osad hankijad olid pöördunud inkassofirmade poole võlgade sissenõudmiseks, mis sisuliselt tähendas seda, et nõuded suurenesid mitmesuguste kõrvalnõuete võrra, siis ei näinud võlgnik tekkinud olukorrast väljapääsu ja otsustas kirjutada pankrotiavalduse.

VÕLGNIKU NETOVARAST

Võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2007 aastast, kusjuures võlgniku varad on pidevas langustrendis ja kohustused aasta aastalt tõusvas trendis. Vara, kohustused ja netovara majandusaasta aruannete ja lõppbilansi põhjal

Vara kokku Kohustused kokku Omakapital

31.12.2007 548 249 584 710 -36 461

31.12.2008 176 452 874 411 -697 959

31.12.2009 72 023 903 580 -831 557

06.07.2010 12 025 942 780 -930 755

Võlgniku maksevõime 2010 aasta bilansi alusel: 4 065+7 960+0 12 025 CR1= -------------------------- = ------------- = 0,013 ehk väga halb 942 780 942 780 Maksevõime näitajate alusel on alates 2007 aastast äriühingu käibekapital negatiivne, maksevõime näitaja on äärmiselt halb, äriühingul on käibekapitali defitsiit ja likviidsusprobleemid, mis annab tunnistust sellest, et äriühing on maksevõimetu.

MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Võlgnik on tekkinud makseraskusi põhjendanud oma tegevusvaldkonnas mitmete uute tegijate, rehvide maaletoojate ja konkurentide tekkimisega, mille tõttu nõudlus võlgniku poolt pakutavate teenuste järele aasta aastalt vähenes. Eeltoodust tingituna müügitulu vähenes, kahjumlikku majandustegevust ei suudetud vältida, millest tulenevalt ei suutnud võlgnik täita oma kohustusi. Ajutise halduri hinnangul said võlgniku majandusraskused alguse juba 2007 aastal, kui Eesti turule saabusid Hiinas toodetud odavad rehvid ja võlgnik oli sunnitud oma teenuseid realiseerima omahinna piires. Arvestades, et äriühing loodi 2007 aastal eesmärgiga turustada veoautorehve ja pakkuda rehvide protekteerimise teenust, siis on ajutise halduri arvates maksejõuetuse peamiseks põhjuseks valele ajale ajastatud äriplaan, sest äri ei läinud juba

alates asutamisest hästi, mis oleks pidanud juhatuse liikmele olema esimeseks ohumärgiks – kas loodetud kasumlik tegevusvaldkond on siiski senises majanduskliimas reaalselt jätkusuutlik. Ajutise halduri hinnangul oleks äriühingu juhatuse liige juba 2007 aastal pidanud tegevusvaldkonda muutma või 2008 aastal tegevuse lõpetama, nähes, et majandusaasta kahjum kuust kuusse süveneb. Juhatuse liige, selle asemel, et tegevus lõpetada, kaasab eraisikutelt laenude näol täiendavat võõrkapitali, suurendades niigi suurt kohustuste koormat. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks, miks juhatuse liige tootis järjekindlalt igal aastal kahjumit, millele olid rajatud juhatuse liikme ootused, et kahjumlikku majandustegevust ei lõpetatud ära varem. Käesolevaga ületavad äriühingu võlakohustused äriühingu varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve ega täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud hilinenult ja pankrotiavalduse oleks pidanud esitama juba 2008 aastal . Majanduslikult käsitletava juhtimisveana tuleb ajutise halduri arvates hinnata võlgniku juhatuse liikme tegevust, kes nähes, et äriühing töötab alates asutamisest kahjumiga, ei muuda senist tegevusvaldkonda ega lõpeta ka senist kahjumlikku finantsmajanduslikku tegevust.

KOHTUISTUNG

Võlgniku juhatuse liikmel ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei olnud. Juhatuse liige andis kohtule nõusoleku võlgniku dokumentide hoidmiseks. Juhatuse liige selgitas, et oli ikkagi lootus, et ajad lähevad paremaks, 2008. A kadusid kliendid ära. Samal ajal avas võlgnik sõiduautode kummiboksi, millega lootis edasi tegutseda. Juhatuse liige on nõus tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks 12435 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Toimiku materjalidest nähtuvalt võlgnikul jätkub vara üksnes osaliselt ajutise Halduri tasu ja kulude katteks, mistõttu puuduvad hetkel ka vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutine haldur vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda selge äriplaani puudumist ja juhatuse liikmete suutmatust kohaneda muutuvates majandusoludes. Võlgnik tegutses päris algusest negatiivse omakapitaliga, järjest suureneva kahjumiga, mis on juhatuse liikme raskeks juhtimisveaks. Juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2008. A aastal. Kohus ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Küll on kuriteo tunnustega teoks

pankrotiavalduse õigeaegne mitteesitamine, mis ei põhjustanud küll maksejõuetust, kuid oluliselt süvendas seda. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast Amestron OÜ registrist kustutamist tuleb Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Toomas Tulimäe ́le. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 17 töötunni eest 14 600 krooni (bruto) ja tehtud kulutuste katteks 2760 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri kulutused tuleb hüvitada OÜ-le Volenter vastavalt taotlusele ja arvele, summas sisaldub ka käibemaks. Tasu ja kulutused, mille katteks ei jätku raha võlgnikul tuleb välja mõista juhatuse liige Toomas Tulimäelt viimase nõusolekul. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.