Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Malle Puusepp 06.06.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0705443/95kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 120 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli Malle Puusepp kohustatud tasuma hagejale intressi 27,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Nimetatud lepingu raames sõlmisid hageja ja põhivõlgnik kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe alusel suurendati krediidisummat 4454,06 krooni võrra, mistõttu jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 123 157,22 krooni. Kokkuleppe alusel loeti alates 10.09.2007 uueks intressimääraks 27,15% tagastamata krediidisummalt aastas. 06.06.2007 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega kostja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0705443/95kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 404 938 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2014. Kuna kostjad ei täitnud lepinguid korrektselt, edastas hageja kostjatele 06.05.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 17.06.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt kokku 168 680,17 krooni väljamõistmist, millest 120 075,90 krooni on tagastamata krediidisumma, 26 532,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 21 272,04 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista lisanduva viivise 27,15% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja on hagi alusena viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 ja lg 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1 ja 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367. Hageja taotleb kostjatelt menetluskulude väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Peep Puusepp ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjat 05.02.2009 kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 30). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 23.02.2009 (tl 31). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. 2(5)

TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0705443/95kt ja selle maksegraafiku, kokkuleppe nr 1 ja selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute üldtingimused, käenduslepingu, 06.05.2008 lepingu ülesütlemishoiatused, 17.06.2008 lepingu ülesütlemisavaldused, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 12-28). VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 123 157,22 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus ja kokkuleppes sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ning tasuda intress vastavalt lepingule ja kokkuleppele lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kohustuse täitmist (VÕS § 108) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 06.05.2008 kirjalikult nii põhivõlgnikku kui käendajat lepingu ülesütlemisest, kui kahenädalase täiendava tähtaja jooksul ei tasuta võlgnetavaid summasid, pakkudes ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna põhivõlgnik ja käendaja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 17.06.2008 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel oli põhivõlgnikul raha maksmise kohustus. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja põhivõlgnikule krediiti kokku 123 157,22 krooni. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks tasutud ühtegi makset, siis on hageja õigustatud nõudma tagastamata krediidisummat suuruses 120 075,90 krooni. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kokkuleppe nr 1 kohaselt on põhivõlgnik kohustatud hagejale maksma intressi 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta. Põhivõlgnik on kokkulepet sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress 26 532,23 krooni. Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist summas 800 krooni üldtingimuste p 9.3 alusel, mille kohaselt krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulude, ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Hagiavalduse kohaselt ei sisalda hinnakirjas kokkulepitud tasu ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise 3(5)

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 27,15% võlgnetavalt summalt aastas. 06.02.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 21 272,04 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja kostja Peep Puusepp sõlminud 06.06.2007 käenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepinguga võttis kostja endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0705443/95kt ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest käenduslepingus toodud ulatuses. Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 404 938 krooni (VÕS § 143 lg 2) ja käenduslepingu tähtajaks 01.07.2014. Kostja ei ole täitnud käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib võlausaldaja valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus jättis 09.06.2010 määrusega hageja hagiavalduse Malle Puusepa (põhivõlgniku) suhtes läbi vaatamata, kuna 22.03.2010 määrusega kuulutati välja põhivõlgniku pärandvara pankrot ja jätkas menetlust Peep Puusepa suhtes ning et hageja nõuded kostja Peep Puusepa (käendaja) vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik võlgnetavad summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 168 680,17 krooni, millest 120 075,90 krooni on tagastamata krediidisumma, 26 532,23 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 21 272,04 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 17.06.2008 kuni 06.02.2009. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 07.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,15% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, 4(5)

mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 12 500 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 220 krooni, kokku seega 12 720 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.