Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-3) Avalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 02.02.1997. Vastavalt töölepingu nr 12 punktile 9 kohustus kostja tasuma hagejale töötasu alates 01.09.2007 summas 7000 krooni iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Töötaja on oma töölepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Alates juulikuust ei ole aga tööandja maksnud töötasu, viidates asjaolule, et hetkel on raske aeg ja kuna õpilasi on vähe, siis ka rahasid ei ole maksta. Iga sellise seletuse juures on tööandja lubanud töötasuvõla välja maksta esimesel võimalusel. Kostja võlgneb hagejale 25.02.2010 seisuga töötasu juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari eest kokku 49 000 krooni, mille väljamõistmist Valeri Komarov OÜ-lt Autokool Aktsent esitatud hagis taotleb. KOSTJA VASTUS (TVK toimik lk 23-24) OÜ Autokool Aktsent vaidles esitatud hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt:

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 02.03.1997 töölepinguga (töövaidlusasja nr 99.2-2/700-2010 toimik lk 2-3) on tõendatud, et OÜ Autokool Aktsent ja Valeri Komarovi vahel oli sõlmitud määramata ajaks tööleping alates 02.03.1997 töötamiseks instruktorina autojuhtimisel. Töölepingu p 9 kohaselt on alates 01.09.2007 töötaja palk 7000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled muutsid suulise kokkuleppega töötaja palka alates 01.01.2009 5000 kroonile kuus. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest töötasu. Tööleping on

kirjalik dokument ja TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus sisalduma töötasu, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet töötasu muutmiseks alates 01.01.2009. Hageja konto väljavõttest (TVK toimik lk 4-5) nähtub küll, et hagejale on üle kantud veebruaris, märtsis, aprillis ja mais 2009 netopalgana 4399 krooni, kuid hageja väitel maksis kostja talle juurde töötasu sularahas. Samuti ei saa neljakuulisest taolises summas töötasu maksmisest teha veel järeldust, et hageja töötasu oleks vähendatud alaliselt, sest samast konto väljavõttest nähtub ka asjaolu, et juunis on kostja maksnud hagejale töötasu 2000 krooni ja siis on töötasu maksmine arveldusarvele lõpetatud, välja arvatud 26.10.2009 2000 krooni. Ühepoolselt on tööandjal õigus töötasu vähendada TLS §-s 37 sätestatud korras. Kostja esitatud vormid TSD (residendist füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed, TVK toimik lk 10-19) ei tõenda töötajale töötasu maksmist. Nimetatud vormid kajastavad vastavate maksude arvestust. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei või üldjuhul sotsiaalmaksu olla makstud töötaja tasult vähem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (kehtiva 4350 krooni puhul 1436 krooni). Vastasel korral ei kehti ka töötaja tervisekindlustus (haigekassa). Kostja esitatud TSD vormid ei vasta alates 2009 juunikuust nii või teisiti hagejale väidetavalt tehtud tasu väljamaksetele ja ega kostja ei olegi tõendanud ega ka väitnud, et alates juulikuust oleks ta hagejale töötasu maksnud, välja arvatud 26.10.2009 2000 krooni. Kassa väljamineku orderid (TVK toimik lk 27, 30, 33) ei ole vormistatud vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele majandustehingute dokumenteerimisele kehtestatud nõuetele. Kassa väljamineku orderitel puudub number ja raha vastuvõtja allkiri või kinnitus raha vastuvõtmise kohta ning need ei saa tõendada hagejale töötasu maksmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale välja maksnud töötasu 26.10.2009 2000 krooni, mida kinnitab ka hageja konto väljavõte. Kuna kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist perioodil 01.07.2009 kuni 31.01.2010 ja kohus loeb pooltevahelise töölepingu p 9 alusel hageja töötasuks 7000 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 46 942 krooni (49 000 kr – 2058 kr (2000 kr + töötuskindlustus 58 kr)).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi suuremas ulatuses, jätab poolte menetluskulud OÜ Autokool Aktsent kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.