Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-09-55010 laenusaajaga laenulepingust ja selle lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise hageja ees, vastutades võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 2 000 000 krooni tasumise eest. 27.03.2009.a kuulutati laenusaaja avalduse alusel välja laenusaaja pankrot (Ametlike Teadaannete väljatrükk tl 13). Hageja esitas oma nõude laenusaaja pankrotimenetluses (nõudeavaldus koos lisadega tl 14-18), mis sai tunnustatud. Hageja nõude osas vastuväiteid ei esitatud. Täies ulatuses hageja oma nõuet laenusaaja vastu aga pankrotimenetluses rahuldatud ei saanud (Ametlike Teadaannete väljatrükk tl 19). Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu 389 444.99 krooni (24 879.89 eurot; tl 20), mis koosneb hageja nõudest summas 480 434.74 eurot, millest on lahutatud laenusaaja pankrotimenetluse raames rahuldatud osa summas 455 554.85 eurot. 27.08.2009.a saatis hageja kostjale teatise laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta koos võlgnevuse tasumise nõudega (tl 21), kuid kostja võlgnevust ei kustutanud. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista Andrus Lasnalt Swedbank AS-i kasuks välja 389 444.99 krooni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 35) ja teistes menetlusdokumentides (tl 59-60) tema vastu esitatud nõuet ei tunnista ning palub jätta nõue läbi vaatamata. Kostja viitab laenulepingu punktile 2.17.2 ja käenduslepingu eritingimustele, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et kui Gritty OÜ võlgnevus Swedbank AS ees väheneb 6 000 000 kroonini ja tootmishoonel, asukohaga Pärnu mnt 58 Sindis, on kasutusluba, vabastatakse Andrus Lasn käenduskohustusest (kasutusluba tl 38-41). Gritty OÜ võlgnevus Swedbank AS-le on oluliselt väiksem 6 000 000 kroonist ja tootmishoonel on kasutusluba. Sellest tulenevalt ei laiene enam Andrus Lasnale käenduskohustus. Hageja selgitab, et käenduslepingu p 9 kohaselt kehtib käendusleping kuni laenulepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Antud hetke seisuga on laenusaaja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 389 444.99 krooni. Seega, kuna laenulepingust tulenevad kohustused ei ole täidetud, käendusleping kehtib. Hageja ja laenusaaja (kostja kui laenusaaja juhatuse liikme kaudu) leppisid laenulepingus kokku, et pärast tootmishoonele asukohaga Pärnu mnt 58 Sindis kasutusloa saamist ja laenusumma jäägi (mitte võlgnevuse nagu märkis kostja) vähenemist 6 000 000 kroonini on hageja nõus vabastama kostja käenduse ning alandama laenusaaja vastavasisulise avalduse alusel intressimäära täiendava lepingutasuta (laenulepingu p 2.17.2). Hageja aga leiab, et mõlemad tingimused pidid olema täidetud laenulepingu kehtivuse ajal. Seda tõendab asjaolu, et lisaks käenduse vabastamisele oli nende tingimuste täitmine eelduseks ka intressimäära vähendamiseks, mida on võimalik teha üksnes laenulepingu kehtivuse ajal. Viidatud tingimusi aga ei täidetud (nt ka kostja poolt kohtule esitatud kasutusluba on tootmishoonele väljastatud alles mitu kuud pärast hoone võõrandamist laenusaaja pankrotimenetluses). Laenusaaja osas kuulutati 27.03.2009.a välja pankrot ja hageja lõpetas laenulepingu ühepoolselt. Vaidlusaluse punkti laenulepingusse kandmise mõte oli, et hageja on nõus kostja käenduse kui lisatagatise vabastama, kui tootmishoone kui põhitagatise väärtus on selline, mille arvelt oleks vajaduse korral võimalik rahuldada kogu hageja laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu. Kostja poolt väljendatud seisukoht, et kui laenusaaja võlgnevus on väiksem kui 6 000 000 krooni, siis tuleb käendus vabastada, muudaks kostja käenduse antud juhul sisutühjaks ja selle realiseerimise võimatuks, kuna käendust saab sisuliselt realiseerida üksnes alles pärast laenusaaja kui põhivõlgniku vara suhtes seatud pantide realiseerimist ja pantide

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-09-55010 realiseerimisel oleks võlgnevus igal juhul ja ajahetkel olnud väiksem kui 6 000 000 krooni. Laenulepingu pooltega sarnane mõistlik isik ei oleks saanud vaidlusalust punkti mõista teisiti ehk selliselt, et laenusaaja aktsepteerib laenulepingu tagatisena käendust, mida ei olegi üldse võimalik realiseerida. Kuna laenu väljastamisel ei olnud tootmishoone väärtus selline, mis oleks täies ulatuses väljastatud laenu taganud, seati lisatagatistena laenusaaja vallasvarale kommertspant summas 1 000 000 krooni ja sõlmiti kostjaga käendusleping vastavale summale. Nimetatud lisatagatised seati juhuks, kui laenusaaja ei suuda enne tingimuste täitmist oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita ning hageja on sunnitud laenulepingu ühepoolselt lõpetama ja oma nõuet tagatiste, sh pooleliolevale tootmishoonele seatud hüpoteegi, kommertspandi ja käenduse realiseerimise kaudu rahuldama. Kostja leiab, et OÜ Gritty tegi kõik, et laenusumma hagejale tagasi maksta, leides kõnealusele tootmishoonele ostja (AS Pajo). Paraku ei soostunud hageja laenulepingut ostjale üle andma, kusjuures müügihind 8 000 000 krooni oleks taganud hagejale kogu laenuraha tagasisaamise ja vältinud laenusaaja pankrotti. Kostja arvates tekitas hageja tahtlikult laenusaaja pankroti ega järginud head tava probleemide lahendamiseks. Hageja selliste väidetega ei nõustu. Esiteks ei oleks hageja saanud mitte kuidagi takistada laenusaajat talle kuuluvat tootmishoonet müüa ja miks oleks hageja pidanudki soovima sellise müügi takistamist, mille arvelt oleks saanud kustutada kogu hageja nõude laenusaaja vastu. Selline kostja väide ei ole loogiline. Teiseks, ei soovinud AS Pajo (mitte AS Pajo Trükikoda nagu märkis Kostja) mitte laenulepingut üle võtta, vaid saada hagejalt laenu tootmishoone ostmiseks ja seda mitte 8 000 000 krooniga vaid 7 500 000 krooniga (millega Tootmishoone ka lõpuks AS-ile Pajo võõrandati). Siinkohal juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et ajal, kui hageja ja AS-i Pajo vahel vastavad läbirääkimised veel kestsid, esitas Laenusaaja ise 26.02.2009 enda suhtes pankrotiavalduse kohtule. Laenusaaja pankroti põhjuseks ei olnud aga sugugi hageja väidetav käitumine vaid peamise tellija ja tööandja Wendre Skandinavia AB (70% Laenusaaja käibest) poolt tellimuste lõpetamine 2008.a. ning veel kahe olulise lepingupartneriga koostöö lõppemine (OÜ Gritty ajutise pankrotihalduri aruanne tl 48-55). Hageja tuli laenusaajale makseraskuste ilmnemisel hoopis vastu, võimaldades laenusaajale 3 kuud maksepuhkust. Seega tegi hageja enda poolt kõik võimaliku, et tekkinud olukorda lahendada. Samas on hageja seisukohal, et kostja sellekohased väited ei oma antud tsiviilasja lahendamisel vähimatki tähtsust, mistõttu palub hageja jätta need väited tähelepanuta. Kostja märgib veel, et hageja keeldus OÜ-le Gritty pikema maksepuhkuse andmisest (sooviti 6 kuud). Pankrotiavaldus tuli esitada maksepuhkuse lõppedes, kui hageja oleks käitunud vastutustundlikumalt, ei oleks sellist olukorda tekkinud. OÜ Gritty tegelikud kulud tootmishoone ehitamisel ületasid 15 miljonit krooni ning kuna OÜ Gritty ainuomanik oli kostja, kaotas ta tekkinud majanduskriisi kõik, mis ta oli osaühingusse investeerinud. Kostja on kompromissi pakkumise (kostja on ka teinud hagejale ettepaneku kompromissi korras 1/10 võla tasumiseks) palunud arvestada ka seda, et kasvatab üksi kaht alaealist last ja on oma 78aastase ema hooldaja. Tema olukord seab piirangud tasuvama töö leidmiseks, mis võimaldaks tema majanduslikku olukorda parandada. Hageja selgitab, et maksepuhkuse võimaldamine on hageja kui laenuandja õigus, mitte kohustus. Hageja otsustab maksepuhkuse võimaldamise juhindudes konkreetsetest olukorrast, asjaoludest ja laenusaaja isikust. Samuti ei ole hageja vastutav laenusaajal tekkinud olukorra (püsiva maksejõuetuse) eest. Hageja tuli laenusaajale vastu nii palju kui võimalik. Kostja kompromissettepanek tasuda hagejale ühe aasta jooksul üksnes 10% nõutavast summast ei ole aga hagejale vastuvõetav. Kostja näol on tegemist laenusaaja ainuosaniku ja

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-09-55010 juhatuse liikmega, kes võlgnevuse aluseks oleva laenu võtmise otsustas ja vastava laenulepingu ka allkirjastas. Seega on kostja ainuisikuliselt laenukohustuse võtmise ja teenindamise eest vastutav olnud. Samuti ei vasta tõele kostja väited tema väidetava raske majandusliku olukorra kohta. Äriregistri andmetel kuulub kostjale hetkel 1⁄2 OÜ-st Signum, 1⁄2 OÜ-st Repcar ja 1⁄2 OÜ-st Everel. Kõigis nimetatutes on kostja ka juhatuse liige. Kostja on ainus juhatuse liige ka OÜ-s Hengram, mille ainuomanik on Kadri Jõgi. Lisaks soovib hageja juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et 16.01.2009 tehinguga ehk ainult 1 kuu enne kostja poolt laenusaaja pankrotiavalduse kohtule esitamist (16.02.2009) on kostja kõik sel hetkel talle kuulunud kinnisasjade omandid (12 kinnisasja kogupindalaga 131,9 ha) andnud üle Kadri Jõgi’le (nähtub kinnistusregistrist), kes Hagejale teadaolevalt on kostja tütar.. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 sätetega lihtmenetluses asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Asjas puudub vaidlus sõlmitud laenu- ja käenduslepingutega seonduvate faktiliste asjaolude – sõlmimine, kehtivus, pankrotimenetluses saadud nõude rahuldamise ulatus – osas, mistõttu ei hakka kohus käesolevaga neid üle kordama. On ilmne, et vaatamata hageja poolt edastatud teatisele ei ole kostja täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-le 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses (antud juhul on küll kokku lepitud käendaja vastutuse piiramine vastutuse summaga 2 000 000 krooni). Kohus ei nõustu kostja väidetega, nagu oleksid pooled laenulepingu p 2.17.2 ja käenduslepingu eritingimustes kokku leppinud, et kui Gritty OÜ võlgnevus Swedbank AS ees väheneb 6 000 000 kroonini ja tootmishoonel, asukohaga Pärnu mnt 58 Sindis, on kasutusluba, vabastatakse Andrus Lasn käenduskohustusest. Hageja on seisukohas kostja vastusele ka nimetatud asjaolu põhjalikult lahti selgitanud. Laenulepingu p 2.17.2 ja selle tingimuste (sama punkt sisaldab samas lauses intressimäära alandamise võimalust, mis ei ole laenulepingu lõpetamise järgselt üldse võimalik) tõlgendamisel (VÕS § 29), ei saa sarnasele mõistlikule isikule jääda teisipidist arusaama, kui hageja poolt lahtikirjutatud selgitus. Seega oleks kostja vabanenud käendusest üksnes juhul, kui laenulepingu kehtivuse ajal oleks OÜ Gritty poolt võetud ca 8-miljoni kroonise laenu laenusumma jääk vähenenud alla 6 000 000 krooni ning selleks ajaks oleks tootmishoonel asukohaga Pärnu mnt 58 Sindi linnas, olnud olemas ka kasutusluba. Laenuleping on hageja poolt ühepoolselt lõpetatud seisuga 23.07.2009.a. Kostja poolt esitatud kasutusluba on väljastatud hoonele aga alles 16.11.2009.a, milliseks ajaks hoone oli juba pankrotimenetluses müüdud (seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud).

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-09-55010 Mis puutub kostja etteheidetesse hageja käitumise osas OÜ Gritty võimaliku pankrotistumise põhjustajana, siis on kohus juba 20.05.2010.a kirjas kostjale selgitanud, et tegemist ei ole asjakohaste väidetega ning kohus ei pea vajalikuks neid otsuses pikemalt käsitleda. Kui hageja käitumine tõi kaasa OÜ Gritty pankrotistumise, siis olnuks osaühingul (kes on tänaseks lõppenud) võinud olla kahjunõue/tasaarvestusnõue hageja suhtes, kuid millegipärast seda ei esitatud. Hageja käitumist pankrotisituatsiooni põhjustajana ei ole aga sõnagagi märgitud hageja poolt kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes. Isegi kui kostja sellekohaseid väiteid pidada tõesteks, ei muuda see ära tema käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja varaline seisund võiks olla aluseks kõrvalnõuete vähendamisele (mida antud juhul hageja ei ole esitanud) või kohtuotsuse täitmise ajatamisele (mida jällegi kostja ei ole taotlenud). Samas ei ole võla tasumine osade kaupa välistatud osade kaupa nii kokkuleppel kui täitemenetluse raames. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt laenulepingust ja käenduslepingust tulenev nõue summas 389 444.99 krooni Swedbank AS kasuks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.