2-10-33314
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2010.a, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-33314
Tsiviilasi
IEÖ’i avaldus välisriigis koostatud pärimistunnistuse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende
-
avaldaja: IEÖ (XXX,XXX)
esindajad
-
avaldaja lepinguline esindaja: Katrin S (Jus Suecanum OÜ )
Rootsi Kuningriigis 19.01.2010.a koostatud ja 10.03.2010.a Rootsi
Maksuametis,
Visby,
registreeritud
pärandvaraloendit
Eesti
Vabariigis
pärimistunnistusena. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
IEÖ (avaldaja) esitas 09.07.2010.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnustada Rootsi Kuningriigis vormistatud pärandvaraloendit. Avalduse lisadest nähtuvalt suri XXX.a SÖ, kes oli avaldaja abikaasa. SÖ’i viimane elukoht oli XXX ning tema pärimisasi on lahendatud Rootsi Kuningriigis. XXX.a on koostatud
pärandvaraloend, mille kohaselt kuulus pärandajale lisaks Rootsis asuvale pärandvarale Eestis 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust XXX (registriosa nr XXX). Pärandvaraloend on Rootsi Maksuametis registreeritud . 09.06.2010.a on avaldaja esitanud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXX, asukohaga XXX, kohta kinnistamisavalduse (notar Marika Kiiver, ametitoimingute raamatu registreerimise nr XXX) enda kandmiseks kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusega kohustati avaldajat esitama Eesti kohtulahend pärimisõiguse tunnistuse tunnustamise kohta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.
Pärimisseaduse (PärS) § 165 lg 4 kohaselt tunnustatakse Eestis välisriigis koostatud pärimistunnistust, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele (PärS § 165 lg 41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 3 lause 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist TsMS 62. peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Tunnustamisest keeldumise alused on loetletud TsMS § 620 lg-s
2-10-33314 anda ei saa, tuleb seda märkida. Pärandi nimekirjast peab nähtuma, kes olid koostamise juures. Kui keegi juures olla ei saanud, tuleb pärandvara nimekirjale lisada tõend, et teda kutsuti õigeaegselt. Rootsi pärimiskoodeksi 20. ptk § 4 sätestab, et surnu aktivad ja võlad märgitakse üles surma hetke seisuga. Sealjuures teatatakse aktivate väärtus ja võlgade summa. Kui surnu oli abielus, märgitakse ja hinnatakse mõlemate abikaasade aktivad ja võlad eraldi. Kui abikaasadel või ühel neist oli lahusvara või selliseid õigusi, mis vastavalt abielukoodeksi l0. ptk §-le 3 jagamisele ei lähe, märgitakse põhjus, miks vara jaotusest välja jääb ja märgitakse vara väärtus eraldi, kui see asjaoludest sõltuvalt just mittevajalik ei ole. /---/ Rootsi pärimiskoodeksi 20. ptk § 5 sätestab, et kui surnust oli jäänud testament, või abielus olles korraldusi vara kohta abieluvaralepingus, märgitakse need pärandvara nimekirjas või lisatakse sellele kinnitatud ärakirjana. Pärandvara nimekiri peab sisaldama ka andmeid elukindlustusest ja tulusid pensionikogumiskontolt... /---/ Rootsi pärimiskoodeksi 20. ptk § 6 kohaselt peab see, kelle valduses on vara või on muidu varast kõige paremini teadlik, vara avaldajana teatama vara andmed. Iga kaasomanik ning üleelanud abikaasa või elukaaslane peab nõudmisel andma andmed pärandvara nimekirjaks. Avaldaja peab dokumendile andma allkirja kinnitusele, et tema au ja südametunnistuse kohaselt on pärandvara üleskirjutuse andmed õiged ning et mingeid andmeid tahtlikult väljajäetud ei ole. Rootsi pärimiskoodeksi 20. ptk § 8 järgi tuleb pärandvara nimekiri ühe kuu jooksul pärast koostamist koos kinnitatud koopiaga esitada registreerimiseks maksuametile. Rootsi pärimiskoodeksi 20. ptk § 8 alusel jälgib maksuamet, et pärandvara nimekiri, kui see on vajalik, koostataks ja esitataks ettenähtud ajal. Maksuamet registreerib pärandvara nimekirja ning varustab sellekohase kinnitusega. Pärandvara nimekirja ei tohi registreerida, kui ei ole näha, et pärandvara nimekirja koostamise juures on toimitud selle peatüki nõuete kohaselt. Rootsi pärimiskoodeksi 23. ptk § 1 kohaselt jaotatakse pärandvara seadus- ja testamendijärgsete universaalpärijate poolt. Kui surnu oli abielus, tuleb eelnevalt teostada varade lahutamine vastavalt perekonnakoodeksi sätetele ning § 2 sätestab, et kui mõni kaaspärijatest on vastu, ei tohi jagamist ette võtta enne, kui on tehtud pärandvara nimekiri ja kõik teadaolevad võlad on tasutud või vahendid nende tasumiseks on eraldatud või on sõlmitud kokkulepe selle kohta, et kaasomanikud ei vastuta võlgade eest. Eestis sätestab pärimistunnistuse väljaandmise ja selle menetluse PärS §§ 165-175 ja justiitsministri 18.12.2008.a määrus nr 53 "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord". Eeltoodu alusel leiab kohus, et toimunud pärimismenetlus sarnaneb Eestis kehtiva pärimisseaduses sätestatud pärimismenetlusega. Nii Eesti Vabariigis kui Rootsi Kuningriigis toimub menetlus seaduse alusel sõltumatu ametiisiku järelevalve all, milleks Rootsis on maksuamet ja Eestis notar. Mõlemas riigis kaasatakse menetlusse kohustuslikus korras kõik asjast huvitatud isikud. Samuti on ka üldine õiguslik tähendus sarnane, dokumendil ei ole õigustloovat tähendust, vaid see peab tagama kindluse õiguskäibes. Kohus leiab, et pärandvaraloend ja toimunud pärmine ei ole vastuolus pärandaja surma ajal ja käesoleval ajal Eestis kehtiva pärimisseadusega ning pärimismenetlusega. Seega tuleb avaldus rahuldada ja tunnustada SÖ’i (Rootsi isikukood XXX; sünniaeg XXX.a; surnud XXX.a) pärimisasjas Rootsi Kuningriigis koostatud ja Rootsi Maksuametis, Visby, registreeritud pärandvaraloendit Eesti Vabariigis pärimistunnistusena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 esimese lausega jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud avaldaja kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.