Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei nõustu väidetavalt tee seisundist tulenevalt tekkinud kahju suuruse, tekkimise asukoha ja kahju tekkimise võimaluse osas ning ei ole nõus viivist maksma põhjendusel, et kahju tekkimine ja tee omaniku vastutus ei ole omavahel põhjuslikus seoses. OÜ Tammiste Profiil on volitanud M. R. i, kelle isikukood on märgitud valesti, kasutama volikirja kohaselt temale kuuluvat sõidukit Toyota Land Cruiser xxx xxx. LS § 18 esitatud sõiduki kasutamise volikirjale esitatavad nõuded ei ole täidetud. Seetõttu ei ole hagile lisatud volikiri kehtiv ning sõiduki kasutamist tuleb lugeda sõiduki kasutamiseks volitust omamata. Hagis on nimetatud kolm võimalikku liiklusõnnetuse toimumise paika: Kreutzwaldi tänav, Kreutzwaldi 16 ja Tartu tänav 48. Hagis on liiklusõnnetuse põhjusena nimetatud kanalisatsiooni luuki, mis oli avatud ja märgistamata, kanalisatsioonikaevu luugi avanemist sellest üle sõitmisel ehk avast läbi sõitmist ning vastu avanenud kanalisatsioonikaevu luuki sõitmist. Hagiavalduses esineb kaks erinevat kellaaega sündmuse aset leidmise kohta ning Eesti Liikluskindlustuse Fondis oleva teate kohaselt esineb kolmas kellaaeg. Ajavahe kõigub ühe tunni ulatuses. Väidetav liiklusõnnetus juhtus sõidukiga registrinumbriga xxx xxx. Hageja on kindlustanud sõiduki registrinumbriga xxx xxx, mille kohta väljastati poliis 04.06.2007. Seega oli kindlustatud sõiduk registrinumbriga xxx xxx kuid hageja, tuginedes kindlustuslepingule, hüvitas sõidukile registrinumbriga xxx xxx tekkinud kahju. Hageja on oma vabast tahtest teinud väljamakse sõiduki kahjude osas, mis ei olnud tema poolt kindlustatud. 07.08.2007 on Amserv Auto AS töökotta aadressile Pärnu mnt 232 Tallinn, toimetatud remonti sõiduk registrinumbriga xxx xxx, läbisõiduga 98469 km. Samas on 04.06.2007 Võrus teostatud ülevaatuse akt, kahjusid hinnati sõidukil registrinumbriga xxx xxx, läbisõit ligikaudu 98 000 km. Üle on vaadatud üks ja remonti viidud teine sõiduk. Samuti ei pea kostja võimalikuks põhjusliku seose olemasolul

2 (8)

viivise arvestamist kohustuses olevalt summalt, sest kohustatud pool ei saanud veenduda temal lasuva kohustuse olemasolus (tl 51-53). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopia avaldusest kindlustushüvitise saamiseks (tl 6); sõiduki registreerimistunnistuse koopia (tl 7); M. R. i juhiloa koopia (tl 8); volikirja koopia (tl 9); Lõuna Politseiprefektuuri teatise ja tõendi kindlustusele koopiad (tl 10,11); sõidukikindlustuse poliisi nr 40074571 koopia (tl 12); Amserv Auto AS arve nr 3030858 koopia (tl 13-14); sõiduki ülevaatuse akti (tl 15); fotod sõidukist (tl 16-22); ERGO Kindlustuse AS pretensiooni Võru Linnavalitsusele koopia (tl 23-24); Võru Linnavalitsuse vastuse pretensioonile koopia (tl 25); sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuse koopia (tl 61); sõidukikindlustuse tingimused (tl 78-81); Lõuna PP Võru PJ patrullilehtede koopiad (tl 103106. Kostja on esitanud kohtule väljatrüki Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist (tl 54-55); fotod (tl 23, 132, 183). Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Teeseaduse § 10 lg 3 järgi on tee korrashoiu eest vastutavaks isikuks tee omanik. TS § 25 lg 3 kohaselt korraldab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse omandis olevatel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. TS § 37 lg 1 ja 6 kohustavad tee omanikku jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras ning hüvitama liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Politsei teatise (tl 10) kohaselt toimus 31.05.2007.a. liiklusõnnetus Võru maakonnas Võru linnas Tartu tänav 48, kus M. R. juhtides mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120 registrimärgiga xxx xxx, sõitis vastu avanenud kanalisatsioonikaevu luuki, mis vigastas sõiduki tagasilda; mootorsõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu aeda. Tunnistaja M. R. annab ütlusi (tl 186), et ta sõitis mööda Tartu tänavat suunaga ranna suunas; sadas kõvasti vihma; ristudes Kreutzwaldi tänavaga võttis ta hoogu maha, sõitis vana spordikooli juurest ja seal oli küngas; tee oli nagu ikka tavaline, midagi tavapäratut ta ei märganud; kui ta kaevukaane kohale jõudis, siis viskus auto õhku ja kiskus posti suunas; kui ta autost välja tuli, siis nägi, et kaevukaas oli oma kohast paar meetrit eemale lennanud; kaevuluuk oli paar meetrit autost ülespoole lennanud fotol oleva valge mikrobussi ette; autol oli saanud esiots vigastada ja kõrvalistuja pool; tema teada autol enne vigastusi ei olnud; siis kogunesid inimesed ja keegi oli kutsunud politsei; inimesed rääkisid, et see kaevukaas on terve päev vee pärast üles-alla liikunud. Tunnistaja J. P. annab ütlusi (tl 125), et 31.mail 2007.a. oli ta politseis tööl koos M. U. ja neile teatati liiklusõnnetusest ning nad läksid vaatama, teine patrull käis ka seal kohapeal vaatamas; maastur oli vastu spordikooli aeda; kohapeal tehti mõõtmine, skeemi visand valgele paberile ja pildistati; kaks-kolm sammu autost eemal oli kanalisatsiooniluuk; juht ei rääkinud midagi, oli šokis; A. K. kirjeldas, et auto sõitis, pauk oli käinud ja luuk hakanud tiirutama auto all ja siis sõitnud auto vastu aeda, et sõidu ajal tuli kaas pealt ära; ei tekitanud küsimusi,

3 (8)

kuna tagasild oli all kõver, auto ise edasi liikuma polnud võimeline, autot liigutati küll meetri võrra tagurpidi, pikemat maad polnud võimalik liikuda; auto oli ninaga kängururauaga vastu aeda; kängururaua vigastused olid tingitud vastu aeda sõidust; mingid vigastused olid aia peal; küllalt tugev vihmasadu oli; sündmuse käigus tekkis palju rahvast sinna vaatama. Sõiduki ülevaatuse aktis (tl 15) on märgitud Toyota Land Cruiser 120 tagasild, parempoolne tagumine rehv, parempoolne astmelaud, esistange, esilisaraud. Autotehnilise ekspertiisi akti ja selle lisade kohaselt (tl 157-170) on tehniliselt korras kanalisatsioonikaevu rake ja kaevuluuk konstrueeritud selliselt, et õigesti paigaldatud luugi korral autoga sellest üle sõites on kaevuluugi eraldumine välistatud. Kanalisatsioonikaevu luuk saab eralduda auto ülesõitmisel, kui ta on kas osaliselt purunenud või juba eelnevalt paigast nihkunud. Eksperdi arvamuse kohaselt avatud kanalisatsioonikaevu avast läbi sõitmisel sõidukiga Toyota Land Cruiser 120 ei saa tehniliselt tekkida toimikus olevatelt fotodelt nähtavad ning Amserv Auto AS poolt esitatud arvel nr 3030858 kajastatud kahjud. Kui sõiduk liigub asulas kiirusega 50 km/h ületab sõiduki ratas kaevuluugi ava 0,04 sekundiga. Sõitmisel teravaservalisse löökauku (kanalisatsioonikaevu auku), peaks esmased vigastused tekkima esiratta rehvile, veljele ja esisillale, mida antud juhul ei esinenud. Samuti ei ole tehniliselt võimalik, et läbisõidul avatud kanalisatsiooniluugi avast tekiksid sõidukil esinevad vigastused astmelauale. Toimikus olevatelt fotodelt nähtavad ja Amserv Auto AS poolt koostatud arvel nr 3030858 kajastatud vigastused on tüüpilised ja iseloomulikud olukorrale, kus sõiduki parempoolse põhja all on loperdanud jäik ese, mis võis olla kaevuluuk. Tõenäoliselt on sõiduki esirattaga üle sõidetud poolenisti avatud kaevuluugist selliselt, et üle sõites tõusis ülesse kaevuluugi tagaosa. See haakus sõiduki põhja detailide vastu ja hakkas auto põhja all loperdama. Tugevaima löögi on saanud sõiduki tagasilla parempoolne osa. Selliste vigastustega autoga liikluses normaalselt osaleda ei saa. Seega pidid antud vigastused tekkima enne auto peatumist ja olid selle peatumise põhjuseks. Ühtegi tehnilist põhjendust, mis välistaksid olemasolevate materjalide alusel ja esitatud asjaoludel selliste vigastuste teket sõidukile, ekspert ei tuvastanud. Sõiduki esirattaga ülesõitmisel poolenisti avatud kaevuluugist selliselt, et üle sõites tõuseb ülesse kaevuluugi tagaosa, võib kaevuluuk haakuda sõiduki põhja detailidega ja hakata auto põhja all loperdama ettearvamatus suunas. Auto all loperdav kaevuluuk võib tekitada mehaanilisi vigastusi auto põhjale, põhjaalustele detailidele, tagasillale, ratastele, seega analoogseid vigastusi nagu esinesid antud sõidukil. Tehniliselt on võimalik, et sõiduki esiratta poolt ülestõstetud ja auto all ettearvamatult loperdav kaevuluuk saab tekitada sõiduki astmelauale fotodel nähtavaid vigastusi. Sõiduki Toyota Land Cruiser 120 esiosale, fotodel (tl 16,19,20, 21) nähtavad kahjustused, on tekkinud kontaktist õhukestest silikaattellisest laotud pinnaga, millel 70-75 cm kõrgusel asub 6-7 cm väljaulatuv osa. Sarnane pind on aiapost, mis on kujutatud toimikus fotol (tl 123). Kontakt sõiduki esimese A-rauaga on toimunud mitte posti välisnurgaga, vaid siseküljega. Auto kaitseraua ülaosal on iseloomulik kraabe, mis on tekitatud aiaposti siseküljel oleva ülemise hinge alusplaadi poolt. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et liikluskahjujuhtum toimus Võru linnale kuuluval Tartu tänaval ja kostja tunnistab teeomaniku vastutust tee korrashoiu osas ning nõustub ka liiklejatele tee seisundist tulenevalt tekkinud õigusvastase kahju hüvitamise kohustusega. Kohus tuvastas tunnistajate M. R. i, J. P. , L. K. ütlustega, Lõuna Politseiprefektuuri patrullilehega, teatisega ja tõendiga kindlustusele, avaldusega kindlustushüvitise saamiseks, et sõidukit Toyota Land Cruiser juhtis kahjujuhtumi tekke ajal 31.mail 2007 M. R. Võru linnas Tartu tänaval. Asjaolu, et tegemist on Tartu ja Kreutzwaldi tänava ristmiku lähedase alaga, kus osa maju on aadressiga Kreutzwaldi ja osa Tartu tänava järgi, on ilmselt tekitanud olukorra, kus osades dokumentides on fikseeritud sündmuskohana Kreutzwaldi ja osades Tartu tänav. 4 (8)

Kohus nõustub kostjaga, et M. R. ile sõiduki kasutamiseks andmise volikirjas on viga M. R. i isikukoodis ja ei ole märgitud tema juhiloa numbrit, kuid see ei muuda iseenesest volikirja kehtetuks (tl 9). LS § 18 järgi on sõiduki kasutaja isikukoodi või sünniaja volikirjas märkimine kohustuslik alates 23.detsembrist 2009.a. Samuti nähtub AS Sampo Pank ja Tammiste Profiil OÜ vahel sõlmitud kapitalirendilepingu lahutamatuks lisaks olevatest sõidukite kapitalirendilepingute üldtingimuste p 3.2, et vara kolmandate isikute kasutusse andmise korral jääb liisinguandja ees vastutavaks liisinguvõtja, mistõttu ei olnud välistatud liisitud sõiduki andmine liisinguvõtja poolt kolmandate isikute kasutusse (tl 85). Kostja on esialgu esitanud vastuväite sõiduki Toyota Land Cruiser registreerimisnumbri erinevuse kohta kindlustuspoliisil, sõiduki ülevaatuse aktil ning Amserv Auto AS arvel. Hageja selgitustest nähtuvalt on sõiduki omanik juunis 2007 vahetanud sõiduki registreerimisnumbri ja sõiduki registreerimisnumbri vahetust kajastab ka hagiavaldusele lisatud sõidukikindlustuse poliis nr 40074571, kus põhilepingul on sõiduki registri nr xxxxxx ning lisas registrinumber xxxxxx (tl 12). Asja menetluse käigus pole enam poolte vahel selle asjaolu üle vaidlust, sest sõiduki tehase tähis VIN kood on dokumentidel ühesugune, millest nähtub et tegemist on ühe ja sama sõidukiga (tl 69). Kahjujuhtumi ajaks on avalduses kindlustushüvitise saamiseks märgitud kell 21.30 (tl 6); politsei tõendis kell 21.50 (tl 11), Liikluskindlustuse Fondi väljavõttes 21.05 (tl 54), politsei patrull on sündmuskohal viibinud 21.50-22.40 (tl 104, 106). Kohus leiab, et erinevate isikute ja ametkondade fikseeritud kellaajad ei ole nii oluliselt erinevad, mis seaks kahtluse alla sündmuse toimumise. Kostja on esitanud vastuväite, et vigastused peaksid olema ka kaevukaanel. Kohus nõustub eksperdi antud arvamusega, et kaevuluugile, mis loperdab sõiduki all ettearvamatus suunas ja põrkub vastu sõiduki jäike pindu ja vastu teekatet, tekivad tõenäoliselt kraaped ja löögijäljed (mustuse, rooste eraldumine jms); rehviga, plastdetailide ja õhukeste plekkdetailidega kokkupuutest ei pruugi massiivsele kaevuluugile jälge jääda; täpseid kaevuluugi vigastusi saanuks fikseerida õnnetusjuhtumi järgselt kuivanud kaevuluugil (märjal pinnal on kraapeid raske fikseerida). Eeltoodud põhjustel ja asjaoludel, et puuduvad tõendid, et praegu on sündmuskohal sama kaevuluuk, pole võimalik fikseerida tagantjärgi kaevuluugi seisundit. Tunnistajate M. R. i ja J. P. ütluste, sõiduki ülevaatuse akti ning fotode alusel kohus nõustub eksperdi arvamusega, et antud juhul on sõiduki esirattaga üle sõidetud poolenisti avatud kaevuluugist selliselt, et üle sõites tõusis üles kaevuluugi tagaosa, mis haakus sõiduki põhja detailide vastu ja hakkas auto põhja all loperdama ettearvamatus suunas. Asja materjalidest nähtuvalt on tugevaima löögi saanud sõiduki tagasilla parempoolne osa; auto parempoolse astmelaua tagaosa on surutud alla ja veidi paremale välja; sõiduki parempoolne tagaratas on saanud tugeva löögi suunaga eest taha ja löödud tugevalt taha; tagarehv on tühjenenud; kuna liikumistakistus tekkis auto parempoolse tagaratta piirkonnas, on loogiline, et auto kaotas juhitavuse ja kaldus paremale, antud juhul vastu aeda (aiaposti). Kohus nõustub eksperdi arvamusega, et kuna sõiduk oli aastavanune ja seega omas valmistaja tehase garantiisid, siis sõiduki remontimine automargi esinduses oli põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse

5 (8)

tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kostja on kohtuistungil esitanud väite, et esines vääramatu jõud, mis polnud Võru linna kontrolli all. Hageja leiab, et vääramatut jõudu ei esinenud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 20.juuni 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06 jäänud seisukohale, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Tunnistajate M. R. i ja J. P. ütlustest nähtuvalt sadas kahju tekkimise ajal vihma. Kostja on ise kohtuistungil kinnitanud, et sademete hulk oli alla keskmise (tl 188). Seega puuduvad tõendid, et vihmasadu oleks kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. Vihmasadu on ka selline asjaolu, mille toimumist kevadel oli kostjal võimalik ette näha. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et keegi võis kaevuluuki pahatahtlikult nihutada, mis võis esile kutsuda nimetatud avarii. Tunnistaja M. R. i ütlustest nähtub, et teel ta midagi tavapäratut ei märganud. Kostjal Võru linnal on tulenevalt TS § 37 lg 1 kohustus tee omanikuna jälgida tee seisundit ja hoida tee korras ning hüvitada liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et kostja on täitnud kõik teeseadusest tulenevad nõuded ja Tartu tänav on ohutu liiklemiseks ja vastab teeseaduse nõuetele. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu tänaval asunud kanalisatsioonikaevu luuk sõiduki ülesõitmisel avanenud ja kaevukaas tekitanud sõidukile vigastused. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus selgitas pooltele korduvalt (tl 70, 127) TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt

6 (8)

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega vastutab kostja kahju tekkimise eest. Kohus nõustub hagejaga, et tekkinud kahju suurus on tõendatud sõiduki ülevaatuse aktiga, mis on kohtu hinnates küllaltki pealiskaudne, fotodega ning Amserv Auto AS arvega nr 3030858. Eksperdi arvamuse kohaselt on põhjendamatu ja antud liiklusõnnetusega mitteseonduv auto salongi keemiline puhastus ja lisalaterna element, mille klaas antud juhtumi korral ei saanud lööki ning ei puutunud kokku väravapostiga, mille väärtuse võrra on hageja haginõuet vähendanud (tl 184). Hageja on sõidukikahju suuruses 189 809, 50 krooni kindlustusvõtjale hüvitanud (tl 61). Kostja poolt Teeseaduse § 25 lg 3 ja 37 lg 1 rikkumise ning hagejal tekkinud kahju sõidukikahju hüvitamise näol vahel on põhjuslik seos. Hageja poolt aastavanuse sõiduki kahjujuhtumiga seotud remondikulude täielik hüvitamine on kooskõlas ka VÕS § 127 lg 1 mõttega. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud sõidukikahju 186 926,50 krooni suuruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 9.oktoobrist 2008.a., s.o. alates hagi postitamisest Eesti Vabariigi vastu (tl 2). Asja materjalidest nähtuvalt on hagimaterjalid nõudes Võru linna vastu kostja kätte saanud 13.novembril 2008.a. (tl 49). Seetõttu loeb kohus põhjendatuks viivise väljamõistmise, juhindudes VÕS § 113 lg 2, alates 14.novembrist 2008.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt VÕS § 94 lg 2 korraldab VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt 01.07.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0%; alates 1.jaanuarist 2009-30.juunini 2009 2,5%; 1.juulist 2009-käesoleva ajani 1,0%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 14.novembrist- 31.detsembrini 2008 2 704,03 krooni ja vastavalt hageja taotlusele alates 1.jaanuarist 2009.a. kuni 30.juunini 2009 8 796,76 krooni ning 1.juulist 2009- 9.augustini 2010.a. 16 579,45 krooni, s.o. kokku 28 080,24 krooni. Kuna Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on muutuv suurus, mis määratakse kaks korda aastas, ei ole põhjendatud tulenevalt TsMS § 367 viivise väljamõistmine kostja poolt kohustuste kohase täitmiseni suuruses 57,20 krooni päevas, vaid kuni põhinõude 186 926,50 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Neil asjaoludel tuleb ERGO Kindlustuse AS hagi Võru linna vastu sõidukikahju hüvitamise ja viivise maksmise nõudes osaliselt rahuldada ning välja mõista Võru linnalt kahju hüvitis

7 (8)

186 926,50 krooni ja viivised 14.novembrist 2008- 9.augustini 2010 28 080,24 krooni, s.o. kokku 215 006 krooni ja 74 senti, samuti viivis põhinõudelt 186 926,50 kroonilt alates 10.augustist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses ERGO Kindlustuse AS kasuks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: ERGO Kindlustuse AS menetluskulud jätta 99% ulatuses Võru linna kanda ja Võru linna menetluskulud jätta 1% ulatuses ERGO Kindlustuse AS kanda.

Kohtunik:

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.