2-10-24133/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.05.2010 on AS SEB Pank esitanud Viru Maakohtule hagi M R (ik: xxxxx) vastu laenuvõlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes, kokku summas 152 804.37 krooni nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud võlgnevuse kokkuvõtte kohaselt on AS SEB Pank andnud 18.01.2008 L A `ile (ik: xxxx) laenulepingu nr L080001657 alusel laenu summas 150 000 krooni, intressimääraga 16% aastas, laenu tagastamise tähtajaga 13.01.2012. Vastavalt 18.01.2008 sõlmitud käenduslepingule nr.2008001020 käendas laenusaaja poolt võetud lepingust tulenevaid kohustusi M R (kostja). Rahvastikuregistri andmetel on laenusaaja surnud xxxx. Kostja tasus lepingust tulenevaid makseid 28.11.2008. Edasi ei ole kostja lepinguga ettenähtud makseid tasunud. Hageja saatis 24.11.2009 kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate. Seisuga 13.05.2010 võlgneb kostja hagejale tasumata laenu põhiosa summas 126 424.19 krooni, intressi summas 26 366.79 krooni ja viivist summas 13.39 krooni, kokku summas 152 804.37 krooni. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 sätestatule on laenusaaja kohustatud laenuandjale laenu tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevat tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles. Hageja oli õigustatud lepingut üles ütlema. VÕS § 196 lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

peale laenusumma kulutati, seda ta ei tea. Laenu tagasimakmisel tekkisid laenusaajal raskused ja nii oli enamus laenatud summast surma hetkel veel tasumata. Laenusaaja pärijate kohta ei oska ta midagi öelda. Temaga ei ole laenu tasumise suhtes võimalikest pärijatest keegi ühendust võtnud. 21 000 krooni on ta tasunud, kuid peale seda ei ole ta alates novembrist 2008 rohkem midagi maksnud. Loodab lähemal ajal uuesti tööle saada ja asuda käenduslepinguga võetud kohustust laenu tagastamiseks kokkuleppel laenuandjaga ka hüvitama. Seoses kostja poolt võlgnevuse tunnistamisega, palus hageja määrata kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise jaotuse ning jätta hageja kulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) täies ulatuses kostja kanda. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses. Kostja on hageja võlanõuet tunnistanud, väites vaid, et tal käeoleval ajal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka kirjeldatud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 tulenevalt peab kohustused täitma vastavalt seadusele või lepingule ja kindlaks määratud tähtpäeval VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 142 lg 1 ja 145 lg 1 tulenevalt vastutab käendaja laenusaaja kohustuste täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutab ta põhivõlgnikuga võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Kostja ei ole käendajana oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud, mistõttu VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võis võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda talle lepingu üles. VÕS § 196 lg 1 ja 2 sätestatud aluseid laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta on hageja poolt järgitud. VÕS § 101 lg 1 sätestatud alustel võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise puhul nõuda nii kohustuse täitmist kui ka viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt vastuolus seaduse ja lepinguga. TsMS § 367 alusel esitatud lisanduvast viivise nõudest on hageja kohtuistungil loobunud. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja kohtuistungil täpsustatud nõudes, so. kokku summas 152 804.37 krooni, millest tagastamata laenu põhiosa moodustab 126 424.19 krooni, intressid 26 366.79 krooni ning viivised - 13.39 krooni.