Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

02.06.2010.a on saadetud Jõgeva kohtumajale lahendamiseks AS Krediidikassa hagi Jxxxx Fxxxxxxxxxxxvastu võlgnevuse 3180 krooni ja viivise 3179 krooni ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23.augustiks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on vastu võetud kostja abikaasa poolt 05.augustil 2010.a. Kohus loeb TsMS § 313 lg 2 järgi materjalid kostjale edastatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 14.07.2008.a. sõlmitud laenulepingust. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1000 krooni ja 2 (3)

esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni, mis tuleb kohtu hinnangul kostjalt välja mõista. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kohtuotsusega ja esitas menetluskulude nimekirja (tl.5). Hageja taotles menetluskuludelt viivise välja mõistmist TsMS § 177 lg.2 alusel. Kohus leiab, et hageja taotletud lepingulise esindaja kulu jääb küll „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade“ (VV 04.09.2008 määrus nr . 137) raamesse, kuid see kulusumma (2500 krooni) ei ole kohane ega proportsionaalne töömahuga selles asjas ega vasta TsMS § 175 lg.1 viidatud põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumidele. Tegemist on sisult lihtsa ja n.ö. miinimumkoosseisuga nõudega, milliste esitamisele hageja esindaja on spetsialiseerunud. Sellise nõude esitamiseks ja menetlemiseks on esindajal olemas väljakujunenud standardid, mistõttu on esindaja töö maht asjas minimaalne ja nõue on ka õiguslikult lihtne. Kohtumenetlus on toimunud kohtuistungit pidamata, hageja jaoks on menetlus piirdunud ainult hagiavalduse pluss lisade esitamisega kohtule ja kohtulahend saabub vähem kui neli kuud pärast hagiavalduse esitamist. Arvestades, et tsiviilasja hind on siin 3000 krooni (TsMS § 133 lg.1- põhinõude järgi), siis oleks taotletav esindajakulu 2500 krooni ehk 83% asja hinnast. Kogu nõutavast summast (6359 krooni) moodustaks esindaja tasu 39%. Sellises proportsioonis tasu nõudmine minimaalse keerukusega asjas on ilmselgelt põhjendamatu ja ebavajalik. Seetõttu määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude hulgas tasu õigusabi eest summas 1000 krooni ja TsMS § 1741 lg.3 alusel ja hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 177 lg.2 mõistab välja ka viivise menetluskuludelt. Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.