OÜ Select Oil NV (pankrotis) hagi OÜ T.R. Tamme Auto vastu 31 293 200 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
28.01.2010 ja 17.08.2010
Hagihind
31 293 200 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Select Oil NV (pankrotis) (RK 11078241 asukoht: Järve küla Kohtla vald Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
Pankrotihaldur T. E. ja volitatud esindaja H. R.
Kostja:
OÜ T.R. Tamme Auto (RK 10020438, Tammiku alevik Jõhvi vald Ida-Virumaa)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Mikk Lõhmus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Select Oil NV (pankrotis) hagi OÜ T.R. Tamme Auto vastu tervikuna rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ Select Oil NV (pankrotis) kanda.
EDASIKAEBE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.OÜ Select Oil NV esitas 23.12.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ T.R. Tamme Auto vastu, milles palus:
1 (9)
1.kohustada kostjat tagastama hagejale hageja ja kostja vahel 07.08.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud (edaspidi nimetatud LEPINGUD II) 31 293 200 krooni;
2.välja mõista kostjalt hageja ja kostja vahel LEPINGUD II alusel saadud rahalt intress summas 3 055 095,88 krooni;
3.välja mõista kostjalt LEPINGUD II alusel saadud rahalt ja sellelt tasumisele kuuluvalt intressilt viivis vastavalt VÕS § 113 lg.1 alates 17.12.2008 kuni LEPINGUD II alusel üleantud raha ja sellelt tasumisele kuuluva intressi täieliku tasumiseni hagejale. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Kalotex ja kostja 26.03.2003 hoonestusõiguse seadmise lepingu, isikliku kasutusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi LEPINGUD I). 07.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja LEPINGUD II. 07.09.2006 tegi Viru Maakohtu kinnistusosakond kandemääruse, millega rahuldati kinnistamisavaldus osaliselt ja jäeti tegemata kanne isikliku kasutusõiguse muutmiseks, sest kinnistusosakonnale ei olnud esitatud AS Kalotex, so kinnistu omaniku nõusolekut isikliku kasutusõiguse üleandmiseks. 30.10.2006 tegi Viru Maakohtu kinnistusosakond kandemääruse, millega otsustati seoses AS Kalotex poolt nõusoleku mitteesitamisega jätta rahuldamata 07.08.2006 sõlmitud lepingus sisaldunud kinnistamisavalduse kandetaotlus. 27.11.2006 saatis hageja AS-le Kalotex kirja, milles palus selgitada tekkinud olukorda ning rõhutas kinnistusomaniku nõusoleku vajadust; 14.03.2007 saatis hageja AS-le Kalotex kirja, milles veelkord põhjendas tekkinud olukorra raskust ning sellest tulenevat vajadust AS Kalotex seisukohtade teadasaamiseks. 29.03.2007 teatas AS Kalotex oma vastuses hagejale oma keeldumisest isikliku kasutusõiguse üleandmiseks hageja kasuks; 15.08.2007 andis hageja AS-le Kalotex üle kirja, milles palus AS-l Kalotex põhjendada oma järjepidevat keeldumist ning rõhutas AS Kalotex nõusoleku vajadust; 14.01.2008 andis hageja AS-le Kalotex üle kirja, milles palus AS-il Kalotex vastata hageja 15.08.2007 kirjale; 25.07.2008 saatis hageja AS-le Kalotex kirja, milles juhtis AS Kalotex tähelepanu vastamata kirjadele ja väljendas oma arusaamatust seoses tekkinud olukorraga; 23.09.2008 andis hageja AS-le Kalotex üle kirja, milles juhtis AS Kalotex tähelepanu oma kirjalikele pöördumistele; 26.11.2008 nõudis hageja oma kirjas AS-le Kalotex veel kord isikliku kasutusõiguse üleandmist. 27.11.2008 kirjaga AS Kalotex taas keeldus isikliku kasutusõiguse üleandmisest ilma põhjuseid esitamata; 01.12.2008 esitas hageja kostjale LEPINGUD II-st taganemise avalduse. Taganemisavaldusega kohustati kostjat tagastama hagejale lepingu alusel tasutud 31 293 200 krooni; 02.12.2008 saatis AS Kalotex hagejale kirja, milles viitas hageja taganemisavaldusele ja püüdis taganeda oma 27.11.2008 kirjas esitatud nõusoleku andmisest keeldumisest; 17.12.2008 saatis kostja hagejale kirja, milles väitis, et taganemisavaldus on tühine ja esitas pankrotihoiatuse. Kirjale oli lisatud AS Kalotex poolt 16.12.2008 antud nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Hageja leiab, et kostja on LEPINGUD II tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja hagejal on VÕS § 116 lg.1 tulenevalt õigus lepingust taganeda. LEPINGUD II p-s 5.1 leppisid hageja ja kostja selgesõnaliselt kokku“ ... koos müügi eseme müümisega kinnistut nr 258208 koormava isikliku kasutusõiguse üleandmises Ostjale. Hageja kanti hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse 07.09.2006, kuid rohkem kui kahe aasta jooksul ei ole hagejat isikliku kasutusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse kantud. 2 (9)
LEPINGUD II p.3.1 kohaselt ostis hageja kostjalt hoonestusõiguse koos hoonestusõiguse seadmise lepingu (ehk LEPINGUD I) võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega. LEPINGUD I p.3 (sihtotstarve) kohaselt „Hoonestaja on kohustatud hoonestusõigusega koormataval kinnistul ehitama kinnistule kahe laevakohaga kai, tehes selleks merekanali süvendustöid, täitma mere territooriumi ning sadama akvatooriumi vastavalt Merin AS Konsulteerivad Insenerid projektidele ja kasutama seda sihtotstarbeliselt kogu hoonestusõiguse kehtivusaja jooksul, olles need projektid eelnevalt kooskõlastanud Omanikuga ja kinnitanud need õigusaktidega ettenähtud korras“. Hageja kavatses täita LEPINGUD II-ga võetud kohustusi ja oli juba enne LEPINGUD II sõlmimist vastavalt LEPINGUD II p-s 4.2 sisalduvale kinnitusele tasunud Kostjale 31 293 200 krooni. Hageja äriplaan nägi ette investorite kaasamist endale LEPINGUD II võetud kohustuste täitmiseks. Kuna hoonestusõigusega koormatud kinnistut koormas ka peale hagejale hoonestusõiguse omandi üleminekut kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus, siis muutusid hageja investorid ettevaatlikuks ja soovisid veenduda enne mis tahes sisuliste otsuste tegemist ka isikliku kasutusõiguse üleminekus hagejale. Olukorras kus kolmandal isikul on võimalik kontrollida juurdepääsu kaidele, ei ole mõeldav investorite kaasamine, sest nende huviks on investeeringutsaava objekti takistamatu ja äripartneriga ühiselt teostatav kontroll. Tulenevalt LEPINGUD II p-st 5.1 oli hagejal taganemisavalduse esitamise ajal alus väita, et ta on kostja poolse kohustuse rikkumise tõttu jäänud kahjustatud poolena olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja jäi ilma õigustatult loodetud võimalusest kasutada hoonestusõigust, mis on vaba kolmandate isikute õigusest. Võttes arvesse, et 27.11.2008 kirjas AS Kalotex teatas, et ei ole nõus üle andma isiklikku kasutusõigust hagejale, ja selle seisukoha saamise ajaks oli möödunud enam kui kaks aastat LEPINGUD II sõlmimisest, ei lootnudki hageja enam, et kostja asub kohustusi täitma. Hageja on taganemisavalduses nõudnud kostjale tasutud raha tagastamist ja väljendas valmisolekut hoonestusõiguse tagastamiseks kostjale. Taganemisavalduses sätestatud 10-tööpäevane tähtaeg möödus 16.detsembril 2008. Kostja peab VÕS § 189 lg.1 kohaselt tasuma saadud rahalt VÕS § 94 sätestatud intressi ning alates 17.detsembrist 2008 on kostja kohustatud tasuma VÕS § 113 lg.1 sätestatud viivist.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja sai 01.12.2008 ehk 2 aasta ja 1 kuu pärast kandemääruse tegemisest hagejalt dokumendi pealkirjaga „Hoonestusõiguse müügilepingust ja isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingutest taganemise avaldus ja lepingute alusel saadu tagastamise nõue“, kus hageja esmakordselt pöördus kostja poole seoses asjaoluga, et isiklik kasutusõigus on hagejale üle andmata. Kuivõrd tegemist oli lepingust taganemise avaldusega, siis hageja ei andnud kostjale mõistlikku võimalust nõusoleku saamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse omanikuna. Juba 02.12.2008 ehk järgmisel päeval pärast hageja pöördumist kostja poole, avaldas AS Kalotex, et annab nõusoleku isikliku kasutusõiguse üleandmiseks hagejale. Vastava nõusoleku andis AS Kalotex notari juures 16.12.2008. 12.01.2009 kanti hageja kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse omanikuna. Kostja leiab, et taganemisavaldusel ei ole kehtiva taganemise tagajärgi ja pooltevahelised lepingud on kehtivad. Kostja leiab, et tal puudus kohustus tagada kinnistu omaniku nõusoleku andmine hagejale. Isegi kui see kohustus oleks kostjal olnud, ei ole kostja LEPINGUD II rikkunud, veel enam oluliselt rikkunud. Kostja kohustuste hulka ei kuulunud nõusoleku saamine. LEPINGUD II sõlmimisel oli nii tehingut tõestav notar Ülle Mesi, kui ka pooled seisukohal, et AS Kalotex nõusolekut isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks hagejale ei ole vaja. 3 (9)
Vaatamata selle, tegi kostja pärast määruse teadasaamisest kõik endast oleneva, et AS Kalotex nõusoleku väljastaks. Kostja on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse tasuta üleandmise lepingu väidetav rikkumine ei olnud käsitletav hoonestusõiguse müügilepingu rikkumisena kostja poolt. Kui asuda seisukohale, et kostja on rikkunud isiklikku kasutusõiguse tasuta üleandmise lepingut, võis see kaasa tuua õiguskaitsevahendite kasutamise üksnes isikliku kasutusõiguse tasuta üleandmise lepingust, mitte aga tulenevalt hoonestusõiguse müügilepingust. Taganemisavalduse tegemise ajaks oli kostjal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Hoonestusõiguse müügilepingu p.4.3 sätestab, et müügi hinnast 31 586 800 krooni tasutakse ostja poolt müüjale hiljemalt 20.03.2008. Hageja ostjana jättis oma kohustuse täitmata. Kui ka asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud, ei ole tegemist lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg.2 p.1 ja 2 mõttes.
KOHTUISTUNGIL
3.Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidlust ei ole selles, et:
1.pooled sõlmisid 07.08.2006 Jõhvi notar Ülle Mesi büroos hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud;
2.hoonestusõiguse müügilepingu esemeks oli hoonestusõigus, mis koormab Ida-Virumaal Aseri alevikus Mere tn 17 asuvat kinnistut nr 258208 ja müügieseme koosseisu kuulus lõpetamata sadamaehitis – Aseri sadama esmane täiteala ja nõlvakindlustus vastavalt AS Telora-E ehitusliku hindamise aruandele ja tööde kalkulatsioonile;
3.müügieseme hinnaks oli 62 880 000 krooni, millest 31 293 200 krooni oli müügilepingu sõlmimise ajaks müüjale ( kostja OÜ T.R.Tamme Auto ) tasutud;
4.ülejäänud müügihind 31 586 800 krooni tuli müüjale tasuda hiljemalt 20.03.2008;
5.müüjale kuulus isiklik kasutusõigus teedele, mis on vajalik kaidele juurdepääsuks ja isiklik kasutusõigus tuli ostjale tasuta üle anda;
6.lepingu p.6.1 lepiti kokku, et müügi ese ja isikliku kasutusõiguse eseme valdus antakse ostjale üle lepingu tõestamise päeval (07.august.2006);
7.07.08.2006 hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute sõlmimisel Jõhvi notar Ülle Mesi büroos osalesid müüjana OÜ T.R.Tamme Auto esindajad ja OÜ Select Oil NV esindajad. Kinnistu nr 258208 omanik AS Kalotex tehingu sõlmimisel ei osalenud.
6.Oluline vaidluse küsimus on selles, et kas isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimisel tuli kohaldada AÕS § 226 lg.1 või lg. 2. AÕS § 226 lg.1 kohaselt isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. 4 (9)
AÕS § 226 lg.2 kohaselt kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Kostja esindaja seletuste kohaselt leidis notar isikliku kasutusõiguse üleandmise tehingu tõestamisel, et isikliku kasutusõiguse esemeks oleva tee puhul on tegemist tehnovõrgu või –rajatisega ja seetõttu kuulub kohaldamisele AÕS § 226 lg.2 ning kinnistu omaniku nõusolekut ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks vaja.
7.Kohus on seisukohal, et notar ja lepingupooled on eksinud seaduse tõlgendamisel. Maakohus leiab, et tee (Teeseaduse § 2 mõistes) on maatükiga püsivas ühenduses olev rajatis ning maatüki oluline osa, mis kuulub maatüki (kinnistu, millel tee asub) omanikule. AÕS § 226 lg.2 mõttes tehnovõrkudeks ja – rajatisteks võivad olla kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis (AÕS § 158) ja nimetatud tehnovõrgud ja –rajatised ei ole kinnisasja oluliseks osaks. Tulenevalt AÕS § 226 lg.1 mõttest ja AÕS §-dest 155 ja 158 ning Teeseaduse §-st 2, leiab kohus, et kostjale kuuluva isikliku kasutusõiguse üleandmiseks hagejale oli vajalik kinnistu omaniku AS Kalotex nõusolek, so isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu tõestamiseks oli vajalik kinnisasja omaniku eelnev nõusolek vastavalt AÕS § 226 lg.1.
8.Maakohus on seisukohal, et kuna isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimiseks puudus kinnistu omaniku nõusolek, oli tegemist TsÜS § 87 kohaselt tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
9.Kostja esitas hagile vastuväite, et tal puudus kohustus tagada kinnistu omaniku nõusoleku andmine hagejale. Kohus leiab, et kostja see seisukoht on ekslik. Nagu eelpool on nimetatud, ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulus isiklik kasutusõigus hoonestusõiguse eseme hulka kuuluvate sadamaehitisteni viivale teele. Pooled leppisid isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu p-s 5.1 kokku, et kinnistut nr 258208 koormav isiklik kasutusõigus (teele) antakse tasuta üle ostjale (hagejale) ja isiklik kasutusõigus läheb üle (ostjale) isikliku kasutusõiguse lepingus kokkulepitud tähtajaks ja tingimustel. Pooled leppisid isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu p-s 6.1 kokku, et müügi isikliku kasutusõiguse eseme valdus antakse ostjale üle käesoleva lepingu tõestamise päeval, so 07.08.2006. Maakohus on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimiseks pidi kostja eelnevalt taotlema kinnistu omaniku nõusolekut.
10.Maakohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu rikkumine ei pea olema käsitletav hoonestusõiguse müügilepingu rikkumisena. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tehingu tühise osata. Samas leiab kohus, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu rikkumine või tühiseks osutumine võib anda aluse ka koos isikliku kasutusõiguse üleandmise lepinguga 07.08.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingust ja asjaõiguslepingutest taganemiseks. 5 (9)
11.VÕS § 116 lg.1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine). VÕS § 116 lg.2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui:
1.kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näidanud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
2.rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
3.kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
4.kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
5.teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg.3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Hagi asjaolude kohaselt ostis hageja hoonestusõiguse koos hoonestusõiguse seadmise lepingu (LEPINGUD I) võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega. LEPINGUD I p.3 (sihtotstarve) kohaselt „Hoonestaja on kohustatud hoonestusõigusega koormataval kinnistul ehitama kinnistule kahe laevakohaga kai, tehes selleks merekanali süvendustöid, täitma mere territooriumi ning sadama akvatooriumi vastavalt Merin AS Konsulteerivad Insenerid projektidele ja kasutama seda sihtotstarbeliselt kogu hoonestusõiguse kehtivusaja jooksul, olles need projektid eelnevalt kooskõlastanud Omanikuga ja kinnitanud need õigusaktidega ettenähtud korras. Kuna hoonestusõigusega koormatud kinnistut koormas ka kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus, siis muutusid hageja investorid ettevaatlikuks ja soovisid veenduda enne mis tahes sisuliste otsuste tegemist ka isikliku kasutusõiguse üleminekus hagejale. Kuigi viimane väide ei ole tõendamist leidnud („investorid muutusid ettevaatlikuks ja soovisid veenduda eelnevalt isikliku kasutusõiguse üleminekus hagejale“ toimik kd II tl 180-183), nõustub kohus hageja väitega, et olukord, kus kolmandal isikul on võimalik kontrollida juurdepääsu kaidele (isiklik kasutusõigus sadamaehitiste juurde viivale teele kuulus jätkuvalt kostjale), võib investorites tekitada muret investeeringute saatuse pärast ning sadamaehitiste juurde viivale teele isikliku kasutusõiguse puudumisel on oluline mõju lepingule kui tervikule. Kohus on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu tühisus on oluline lepingu (07.08.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute) kui terviku suhtes. Seega leiab kohus, et hagejal kahjustatud lepingupoolena oli VÕS § 116 lg.3 tulenevalt alus mõistliku aja jooksul lepingust kui tervikust taganemiseks.
12.Tähtsust ei oma asjas asjaolu, et taganemisavalduse tegemise ajaks oli kostjal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuna kostja lepingust ei taganenud, oli 07.08.2006 sõlmitud leping tema jaoks jätkuvalt kehtiv. Tähtsust ei oma ka kostja vastuväide, et faktiliselt ei ole kostja 6 (9)
hagejale sadamarajatisteni viiviva tee kasutamiseks takistusi teinud. Pooled leppisid kokku sadamarajatisteni viiva tee isikliku kasutusõiguse üleandmises ja ostjal oli õigus nõuda lepingu täitmist.
13.Väär on kostja seisukoht, et probleemidest isikliku kasutusõiguse üleandmisega hagejale sai kostja teada alles 2 aasta ja 1 kuu pärast kandemääruse tegemist. Kohus leiab, et kostja, saades Viru Maakohtu kinnistusosakonnalt 07.09.2006 kandemääruse, milles kohustati kinnistu nr 258208 omanikku AS Kalotex esitada kinnistusosakonnale nõusolek isikliku kasutusõiguse üleandmiseks OÜ-le Select Oil, pidi mõistma, et isikliku kasutusõiguse üleandmise leping jääb ilma kinnistu omaniku nõusolekuta sõlmimata. Kinnitust sellele probleemile pidi kostja saama ka Viru Maakohtu kinnistusosakonna 30.10.2006 määrusest, millega jäeti rahuldamata 07.08.2006 sõlmitud lepingu p-s 7.4 märgitud kinnistamisavaldus. Ka kostja tunnistaja A. K. kinnitas kohtuistungil, et kui kostja sai teada maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusest, andis kostja tollane seaduslik esindaja Toomas Tamm tunnistajale korralduse see küsimus ära lahendada. Asja arutamise käigus hageja ja kinnistuomanike esindajatega leiti, et kohtu seisukoht ei ole õige ja loodeti, et hageja esindaja selle lahendab. Seega oli kostja teadlik vähemalt alates 30.10.2006 kandemääruse kättesaamisest, et isiklik kasutusõigus sadamarajatisteni viivale teele jäi hagejale üle andmata.
14.Põhjendatud on kostja vastuväide, et VÕS § 118 lg.1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:
1.ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;
2.VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise aeg on möödunud. Hageja tugines hagiavalduses lepingu rikkumise kohta kostjaga peetava kirjavahetuse osas tõenditele, mis asuvad toimikus kd I tl 12-13. 39, 41-46). Kostja vaidlustas osaliselt hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud dokumentide ehtsuse, põhistades seda sellega, et dokumendid (toimik kd I tl 12-13, 39, 41-46) on tagantjärele vormistatud ja kostja ei ole neid kätte saanud. Poolte esindajate seletuste kohaselt on eelpool nimetatud dokumentide võltsituse kohta esitatud ka avaldus kriminaalasja algatamiseks (toimik kd I tl 190, 252, 259, toimik kd II tl 19-20, 90-92). TsMS § 277 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Maakohus kohustas oma 28.01.2010 määrusega hagejat esitama hagiavaldusele lisatud tõendite algdokumendid, kuid sai hagejalt vastuse 11.08.2010 (toimik kd II tl 166-168), et hagejal ei ole võimalik neid algdokumente esitada. TsMS § 229 lg.1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 277 lg.4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. 7 (9)
Maakohus tegi 17.08.2010 kohtuistungil määruse, millega arvas dokumendid asukohaga toimik kd I tl 12, 13, 39, 41-46 tõendite hulgast välja ja tagastada need hagejale, sest kostja vaidlustas esitatud dokumentide ehtsuse ja hageja esindaja kinnitas, et hagejal ei ole võimalik algdokumente esitada. Kohtule vastavalt TsMS § 277 lg.4 sätestatud nõuetele esitatud ja menetlusosaliste poolt vaidlustamata tõendite kohaselt on hageja esitanud 07.08.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingust, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingust ja asjaõiguslepingutest taganemise avalduse kostjale alles 01.12.2008, so kaks aastat ja ligikaudu 2 kuud peale Viru Maakohtu kinnistusosakonna 30.10.2006 kandemääruse nr 2187922006 tegemist. Hagi asjaoludest tulenevalt oli hageja juba vähemalt 27.11.2006 teadlik, et sadamarajatiste juurde viivale teele isiklik kasutusõiguse üleandmine jäi kinnistusraamatusse kandmata. Kohus leiab, et kui pool soovib lepingust taganeda, peab ta seda ka võimalikult kiiresti väljendama. VÕS § 7 lg.1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 118 eesmärk on õigusrahu huvides piirata lepingu rikkumise alusel taganemise avalduse tegemise tähtaega. Ka lepingut rikkunud poolele peab olema võimalikult kiiresti selge, millist õiguskaitsevahendit teine pool sellest tulenevalt kasutab. Maakohus on seisukohal, et 07.08.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingutest taganemine enam kui kaks aastat peale seda, kui hageja kahjustatud poolena sai teada, et isiklikku kasutusõigust talle ei ole üle antud, ei ole tehtud mõistliku aja jooksul VÕS §-de 118 lg.1 ja 7 mõttes ja seega kaotas hageja õiguse lepingust taganeda. Ostja aktsepteeris lepingu p-s 2.3.2 kõiki müügi eset ja kasutusõiguse eset koormavaid õigusi, mis olid lepingu sõlmimise päeva seisuga kantud kinnistusraamatusse, seega võttis ta üle Lepingud I sõlmitud kokkulepped hoonestusõiguse ja muude lepingust tulenevate kohustuste osas. Lepingud II p-s 4.3 kohustus ostja tasuma müügihinnast 31 586 800 krooni hiljemalt 20.03.2008. Kohus leiab, et hiljemalt 20.03.2008 pidi hageja ostjana suutma otsustada, kas isikliku kasutusõiguse üleandmata jätmine takistab hoonestusõiguse lepingu täitmist või mitte. Tulenevalt sellest, et hagi aluseks on VÕS §-d 116 lg.2 p.2 ja 188-189 ning 113, lasi hageja mööda mõistliku aja lepingust taganemiseks ning VÕS § 118 lg.1 tulenevalt oli taganemise avalduse esitamiseks ajaks lepingust taganemine lubamatu, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
8 (9)
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.