OÜ T.R.Tamme Auto hagi Select Oil NV OÜ (pankrotis), Select Service OÜ ja Sivellon OÜ vastu nõude ja rahuldamisjärgu tunnustamiseks Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
108 649,80 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. aprilli 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.R. Tamme Auto OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.01.2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): T.R. Tamme Auto OÜ (registrikood: 10020438; asukoht: Ida-Virumaa Tammiku 14), esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Vastustaja I (kostja II): Select Service OÜ (registrikood: 11078726; asukoht: Ida-Virumaa Kohtla vald Järve küla) Vastustaja II (kostja III): Sivellon OÜ (registrikood: 10293724; asukoht: Ida-Virumaa Kohtla vald Järve küla) Vastustajate I ja II esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. aprilli 2011. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja pandiga tagatud
nõue
ja
osas,
millega
jaotati
menetluskulud ning teha selles osas uus otsus, millega
4.Ringkonnakohus määrab apellatsioonimenetluses hagihinnaks 108 649,80 eurot.
5.Lugeda
kohtulahendi
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada hagi osaliselt.
Tunnustada
T.R.
Tamme
Auto
OÜ
hüpoteegiga tagatud nõuet Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 018 764,46 eurot (kaks miljonit kaheksateist tuhat seitsesada kuuskümmend neli eurot ja 46 senti) (31 586 800 kr) I rahuldamisjärgus.
Jätta tunnustamata T.R. Tamme Auto OÜ nõue summas
135 553 735,52 eurot (2 120 955
078,18 kr) Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II rahuldamisjärgus Menetluskulude jaotus
1.Jätta T.R. Tamme Auto OÜ poolt maakohtus tasutud riigilõivust 85 % solidaarselt Select Service OÜ ja Sivellon OÜ kanda.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtus tasutud riigilõiv T.R. Tamme Auto OÜ kanda.
3.Jätta Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotihalduri maakohtus kantud menetluskulud T.R. Tamme Auto OÜ kanda.
4.Jätta maakohtus T.R. Tamme Auto OÜ, Select Service OÜ ja Sivellon OÜ poolt kantud menetluskulud v.a riigilõiv nende endi kanda.
5.Jätta ringkonnakohtus T.R. Tamme Auto OÜ kantud menetluskulud solidaarselt Select Service
OÜ ja Sivellon OÜ kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.R.Tamme Auto OÜ esitas 21.01.2010. a Viru Maakohtule hagi Select Oil NV OÜ (pankrotis), Select Service OÜ ja Sivellon OÜ vastu nõude ja rahuldamisjärgu tunnustamiseks Select Oil NV OÜ (pankrotis) (kostja I) pankrotimenetluses. Hagi esemeks oli tunnustada OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõudena OÜ T.R.Tamme Auto nõuet summas 31 586 800 krooni ja tunnustada OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses pandiga tagamata tähtaegselt esitatud nõudena OÜ T.R.Tamme Auto nõuet summas 2 120 955 078.18 krooni. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 22.04.2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-90033 välja Select Oil NV OÜ pankrot. Hageja taotles Select Oil NV OÜ pankrotimenetluses nõude tunnustamist kogusummas 2 152 541 878.17 krooni järgmisel alusel: 1) hagejal on võlgniku vastu pandiga osaliselt tagatud nõue summas 35 221 878.17 krooni. Nõue on osaliselt tagatud võlgnikule kuuluva kinnistu kinnistusregistriosa nr 3230308 neljandasse jakku hageja kasuks sisse kantud I järjekoha hüpoteegiga summas 31 586 800 krooni; 2) hagejal on võlgniku vastu pandiga tagamata nõue summas 2 117 320 000 krooni. 07.08.2006. a sõlmisid hageja ja kostja I hoonestusõiguse müügilepingu, millega hageja müüs kostjale I hoonestusõiguse, mis koormas XXX asuvat kinnistut 62 880 000 krooni eest. Nimetatud summast 31 586 800 krooni tuli kostjal I tasuda hagejale hiljemalt 20.03.2008. a. Nimetatud kohustus muutus sissenõutavaks 20.03.2008. a. Seisuga 22.04.2009. a oli kohustus jätkuvalt täitmata. Seisuga 22.04.2009. a moodustas hageja nõue kostja I vastu müügilepingu p-st 4.3 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega seoses kokku 3 635 078.17 krooni. Seisuga 22.04.2009. a on hageja nõue kostja I vastu kokku (põhinõue + viivis) 35 221 878.17 krooni. Hagejale kuulub 100% osalus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-s (edaspidi osa). Hageja ja kostja I sõlmisid 07.08.2006. a osa müügi eellepingu, mille sisuks oli osa müük kostjale I hinnaga 200 000 000 eurot. 21.12.2009. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hageja nõuded täies ulatuses tunnustamata: 1) pankrotihaldur vaidles vastu hageja viivisenõudele 145 385.83 krooni ulatuses ja osa müügi eellepingu nõudele summas 2 117 320 000 krooni, haldur aktsepteeris hageja põhinõuet 31 586 8000 krooni täies ulatuses ja viivisenõuet summas 3 643 299.39 krooni; 2) kostjad II ja III vaidlesid hageja kõikidele nõuetele täies ulatuses vastu, samuti nõude osaliselt pandiga tagatusele ja sellest tulenevale rahuldamisjärgule.
2.Select Oil NV OÜ (pankrotis) märkis oma vastuses, et ei vaidlusta hoonestusõiguse lepingust tulenevat põhinõuet summas 31 586 800 krooni, nimetatud nõue on OÜ Select Oil NV 04.03.2009. a bilansis. Viivise nõudele vaidles haldur vastu. Select Oil NV OÜ (pankrotis) leidis, et hagejal puudub alus nõude esitamiseks osa müügi eellepingu järgi.
Hageja nõude suurus ei ole tõendatud. Hageja esitatud United Partnersi hinnangu alusel ei ole võimalik kindlaks teha eellepingu objekti hinda. Eksperthinnangu lõppjäreldustes märgitakse OÜ T.R.Tamme Auto grupi väärtuseks ca 1 012 miljonit krooni.
3.Kostja II ja III vaidlesid hagile vastu. Vastuses leidsid kostjad, et hoonestusõiguse müügilepingu põhjal esitatud nõue on alusetu. Tulenevalt sellest, et hoonestusõigusega koormatud kinnistut koormas peale hoonestusõiguse Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) üleminekut kolmanda isiku, s.o hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ja hageja oli müügilepingus esitanud tegelikkusele mittevastavaid kinnitusi seoses müügilepingu esemega (tõele ei vastanud AS-i Telora-E poolt väidetavalt teostatu), oli Select Oil NV OÜ-l (pankrotis) õigus lepingust taganeda, mida Select Oil NV OÜ (pankrotis) ka tegi, esitades hagejale 01.12.2008. a taganemisavalduse, milles nõudis hoonestusõiguse müügilepingu alusel hagejale tasutud 31 293 200 krooni tagastamist. 22.12.2008. a esitas Select Oil NV OÜ (pankrotis) hageja vastu hagiavalduse 31 293 200 krooni väljamõistmiseks hagejalt tsiviilasjas 2-08-89232. Seoses sellega, et hageja on T.T. isikus esitanud Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) teadvalt valeinformatsiooni eesmärgiga kallutada Select Oil NV OÜ (pankrotis) sõlmima hoonestusõiguselepingut on alustatud kriminaalmenetlust. Eellepingu alusel esitatud nõue on samuti alusetu. Vastuse kohaselt puudub vaidlus selle üle, et eellepingus märgitud kaevandamisluba ei ole väljastatud 20.12.2007. a seisuga. Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingu rajatiste alust maad ei ole kunagi Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingule üle antud. Hagiavalduse lisana 8 esitatud United Partnersi hinnang on allkirjastamata. Kui eeldada, et viidatud äriühing on selle hinnangu tõesti andnud, siis hinnati vara väärtuseks 1 012 miljonit krooni. Samas oli kostjate arvates alusetu ka väide eelviidatud ulatuses kahju tekkimise kohta.
4.01.06.2010. a määrusega peatas Viru Maakohus kostjate II ja III ühise taotluse alusel tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 10240100375 läbiviidava kriminaalmenetluse lõppemiseni (tl 92-93).
5.08.11.2010. a uuendas Viru Maakohus kostjate II ja III ühise taotluse alusel tsiviilasja menetluse (tl 130).
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus jättis 26.04.2011. a otsusega OÜ T.R Tamme Auto hagi Select Oil NV OÜ (pankrotis), Select Service OÜ ja Sivellon OÜ vastu tervikuna rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud OÜ T.R Tamme Auto kanda. Kohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 07.08.2006. a sõlmisid hageja ja Select Oil NV OÜ (pankrotis) hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud; 2) hoonestusõiguse müügilepingu esemeks oli hoonestusõigus, mis koormab Ida-Virumaal XXX asuvat kinnistut nr 258208 ja müügieseme koosseisu kuulus lõpetamata sadamaehitis – Aseri sadama esmane täiteala ja nõlvakindlustus vastavalt AS Telora-E ehitusliku hindamise aruandele ja tööde kalkulatsioonile; 3) müügieseme hinnaks oli 62 880 000 krooni, millest 31 293 200 krooni oli müügilepingu sõlmimise ajaks müüjale tasutud; 4) ülejäänud müügihind 31 586 800 krooni tuli müüjale tasuda hiljemalt 20.03.2008. a; 5) müüjale kuulus isiklik kasutusõigus teedele, mis on vajalik kaidele juurdepääsuks ja isiklik kasutusõigus tuli ostjale tasuta üle anda;
6) lepingu p-s 6.1 lepiti kokku, et müügi ese ja isikliku kasutusõiguse eseme valdus antakse ostjale üle lepingu tõestamise päeval (07.08.2006. a); 7) 07.08.2006. a hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute sõlmimisel Jõhvi notar Ülle Mesi büroos osalesid müüjana OÜ T.R.Tamme Auto esindajad ja OÜ Select Oil NV esindajad. Kinnistu nr 258208 omanik AS Kalotex tehingu sõlmimisel ei osalenud; 8) Select Oil NV OÜ (pankrotis) esitas hagejale 01.12.2008. a hoonestusõiguse müügilepingust taganemise avalduse; 9) Select Oil NV OÜ (pankrotis) ei ole hoonestusõiguse lepingust tulenevale põhinõudele summas 31 586 800 krooni vastu vaielnud. Hageja oli seisukohal, et 07.08.2006. a lepingutest taganemine oli põhjendamatu ja Select Oil NV OÜ-l (pankrotis) on kohustus tasuda hagejale 31 586 800 krooni. Select Oil NV OÜ (pankrotis) seda nõuet ei vaidlustanud. Kostjad II ja III leidsid, et taganemine oli põhjendatud. Sisuliselt on Select Oil NV OÜ (pankrotis) nimetatud nõude õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1). Samas TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Maakohus oli antud juhul seisukohal, et kohus ei ole seotud Select Oil NV OÜ (pankrotis) õigeksvõtuga nimetatud nõude osas. Oluline vaidluse küsimus on selles, et kas isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimisel tuli kohaldada AÕS § 226 lg 1 või lg 2. Tulenevalt AÕS § 226 lg 1 mõttest ja AÕS §-dest 155 ja 158 ning teeseaduse §-st 2, leidis kohus, et hagejale kuuluva isikliku kasutusõiguse üleandmiseks Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) oli vajalik kinnistu omaniku AS Kalotex nõusolek, s.o isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu tõestamiseks oli vajalik kinnisasja omaniku eelnev nõusolek vastavalt AÕS § 226 lg-le 1. Maakohus oli seisukohal, et kuna isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimiseks puudus kinnistu omaniku nõusolek, oli tegemist TsÜS § 87 kohaselt tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulus isiklik kasutusõigus hoonestusõiguse eseme hulka kuuluvate sadamaehitisteni viivale teele. TsÜS § 85 kohaselt, tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tehingu tühise osata. Samas leidis kohus, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu rikkumine või tühiseks osutumine võib anda aluse ka koos isikliku kasutusõiguse üleandmise lepinguga 07.08.2006. a sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingust ja asjaõiguslepingutest taganemiseks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näidanud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 3 kohaselt, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Hagi asjaolude kohaselt ostis Select Oil NV OÜ (pankrotis) hoonestusõiguse koos hoonestusõiguse seadmise lepingu võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kohus leidis, et olukord, kus kolmandal isikul on võimalik kontrollida juurdepääsu kaidele (isiklik kasutusõigus sadamaehitiste juurde viivale teele kuulus hagejale), võib hoonestusõiguse omanikus ja võimalikes investorites tekkida mure investeeringute saatuse pärast ning sadamaehitiste juurde viivale teele isikliku kasutusõiguse puudumisel on oluline mõju lepingule kui tervikule. Kohus oli seisukohal, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu tühisus on oluline lepingu (07.08.2006. a sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute) kui terviku suhtes. Kohus leidis, et hageja, saades Viru Maakohtu kinnistusosakonnalt 07.09.2006. a kandemääruse, milles kohustati kinnistu nr 258208 omanikku AS Kalotex esitama kinnistusosakonnale nõusolek isikliku kasutusõiguse üleandmiseks OÜ-le Select Oil, pidi mõistma, et isikliku kasutusõiguse üleandmise leping jääb ilma kinnistu omaniku nõusolekuta sõlmimata. Kinnitust selle probleemi olemasolule pidi hageja saama ka Viru Maakohtu kinnistusosakonna 30.10.2006. a määrusest, millega jäeti rahuldamata 07.08.2006. a sõlmitud lepingu p-s 7.4 märgitud kinnistamisavaldus. Seega oli hageja teadlik vähemalt alates 30.10.2006. a kandemääruse kättesaamisest, et isiklik kasutusõigus sadamarajatisteni viivale teele jäi kostjale üle andmata. Lähtudes asjaolust, et Select Oil NV OÜ (pankrotis) 01.12.2008. a taganemisavalduses lepingust on taganemise alusena toodud üksnes isikliku kasutusõiguse üleandmata jätmine, ei pidanud kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja ning kostja II ja III väidete osas, mis käsitlevad hoonestusõiguse müügilepingus esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Maakohus märkis, et kuna Select Oil NV OÜ (pankrotis) 01.12.2008. a tehtud lepingust taganemisavalduses on taganemise alusena toodud üksnes isikliku kasutusõiguse üleandmata jätmine, siis ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja ning kostja II ja III väidete osas, mis käsitlevad hoonestusõiguse müügilepingus esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Maakohus oli seisukohal, et 07.08.2006. a lepingutest taganemine oli põhjendatud ja sellest tulenevalt tuleb jätta hageja nõue tunnustada OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõudena OÜ T.R Tamme Auto nõue summas 31 586 800 krooni rahuldamata. Hageja teise nõude kohaselt tuleb tunnustada osa eellepingu p-de 5.1 ja 5.2 alusel saamata jäänud tulust tekkinud kahju hüvitamist summas vähemalt 2 117 320 000 krooni. Kahju suurust tõendab hagiavalduse kohaselt United Partners hinnang Kiviõli Keemiatööstuse OÜ turuväärtuse kohta – hagejal jääb saamata vähemalt United Partnersi hinnangus märgitud turuhinda ületav osa. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Maakohus oli seisukohal, et saamata jäänud tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga (oletusliku tuluga). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kohustus tõendada asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Maakohus leidis, et hageja on nimetatud tõendamiskohustuse jätnud vajalikul määral täitmata. Kohtule esitatud United Partners Corporate Finance hinnang ei ole käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes, sest hinnang on allkirjastamata, hinnangust ei ole võimalik aru saada, millal nimetatud hinnang on koostatud. Äriregistri avalike andmete järgi tegutses sarnase nimega äriühing United Partners OÜ perioodil 26.03.2004. a kuni 10.08.2006. a, AS United Partners perioodil 10.08.2006. a kuni 17.10.2006. a ja United Partners Corporate Finance AS perioodil 17.10.2006. a kuni 18.03.2009. a. Äriühingu lõpetamise otsus on vastu võetud 23.03.2009. a. Kohtule esitati nimetatud hinnang 21.01.2010. a. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses kahju arvestust esitanud, võiks kahjusummana märgitud summa hagis toodud asjaolude ja kohtule esitatud tõendite kohaselt tulla järgnevast arvestusest: 3 129 320 000 krooni (200 000 000 eurot eellepingus kokku lepitud osa müügihind) – 1 012 000 000 krooni (United Partnersi hinnangust tulenev OÜ T.R.Tamme Auto ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ hinnanguline väärtus juhul kui täidetud hinnangus märgitud tingimused sh on väljastatud kaevandusload) = 2 117 320 000 krooni. Hinnangus on ainuüksi kaevanduslubade väärtuseks hinnatud 558 000 000 krooni, samas eellepingus märgitud Põhja Kiviõli karjäärile II kaevandamisluba eellepingu määratud tähtajaks ei antud ja kehtiv kaevandamisluba puudus ka hagi esitamisel. Millest tuleb hageja nõue 2 120 955 078.18 kroonise nõude tunnustamiseks Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, hageja põhistada ei suutnud. Eellepingu p 6.2.1 sätestas, et Select Oil NV OÜ-l (pankrotis) on ostjana õigus tehingust taganeda, kui Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le ei väljastata Põhja Kiviõli karjääri II osa maardla suurusega 739,20 ha kaevandamiseluba. Vaidlust ei ole selles, et eellepingu p-s 5.1 kokkulepitud notariaalse müügilepingu sõlmimise tähtajaks Kiviõli Keemiatööstus OÜ-l vastav kaevandamisluba puudus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja jättis täitmata ka eellepingu p-s 5.1 kokkulepitud kohustuse hoonete ja rajatiste aluse maa kinnistamiseks ja võõrandamiseks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le või Select Oil NV OÜ (pankrotis) poolt määratud isikule. Kostja esitas hagejale 03.12.2008. a eellepingust taganemise avalduse. VÕS § 116 lg 1 ja 2 sätestavad, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 sätestatud juhtudel. Kohus oli seisukohal, et Põhja Kiviõli karjääri II kaevandusloa ning hoonete ja rajatiste Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le tähtajaks võõrandamata jätmise puhul on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis eellepingu p 6.2.1 ja VÕS § 116 lg 1 ja 2 alusel andis Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) õiguse lepingust taganeda kohustuseta hüvitada hagejale kui müüjale lepingust taganemisest tekkinud võimalik kahju.
Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue tunnustada OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses pandiga tagamata tähtaegselt esitatud nõudena OÜ T.R Tamme Auto nõuet summas 2 120 955 078 krooni jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.T.R. Tamme Auto OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada T.R. Tamme Auto OÜ hagi I rahuldamisjärgu hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamiseks Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 018 764.46 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta maakohtus 85% ulatuses OÜ Sivellon ja OÜ Select Service kanda ja 15% ulatuses OÜ T.R. Tamme Auto kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Sivellon ja OÜ Select Service kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohtu käsitlus isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu tühisusest õige. Kohus on valesti kohaldanud TsÜS § 87, kui leidis, et puudutatud isiku nõusoleku puudumise tõttu on kohustus- ja käsutustehingud isikliku kasutusõiguse üleandmise osas tühised; 2) vastustajad ei esitanud kohtumenetluse jooksul mitte ühtegi tõendit selle kohta, mis tõendaksid asjaolu, et Select Oil NV OÜ (pankrotis) pidas alates lepingu sõlmimisest 07.08.2006. a kuni lepingust taganemiseni 01.12.2008. a läbirääkimisi usaldusväärsete investoritega, kelle eesmärgiks oleks olnud investeeringute tegemine Aseri sadamaalale ning kelle investeerimisotsuse mittetegemise aluseks oli Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) isikliku kasutusõiguse puudumine Aseri sadamaala juurdepääsuteele; 3) ei ole kohus analüüsinud ega viidanud tõenditele, mille alusel võiks järeldada, et kas ning millisel määral oli tegelikkuses takistatud Select Oil NV OÜ (pankrotis) juurdepääs sadamaehitistele. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub üheselt, et esmakordselt informeeris Select Oil NV OÜ (pankrotis) sellest apellanti alles 01.12.2008. a esitatud taganemisavalduses ning seega ei ole tõendatud vastustajate väited Aseri sadamehitiste juurdepääsu võimalikest takistustest või võimalikest investorite ebakindlusest investeerimisotsuste tegemisel. Kohus ei ole andnud hinnangut A.K. ütlustest tulenevatele seisukohtadele ning on meelevaldselt järeldanud, et isikliku kasutusõiguse üleandmata jätmine oli oluline Select Oil NV OÜ (pankrotis) suhtes, mis oli lõpptulemusena aluseks hilisemale lepingust taganemisele; 4) puuduvad vaidlustatavas kohtuotsuses viited tõenditele, mille alusel kohus jõudis järelduseni, et isikliku kasutusõiguse mitteüleandmine Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) avaldas olulist mõju investoritele ja Select Oil NV OÜ-le (pankrotis) kui hoonestusõiguse omanikule. Kohtutoimikus olevates tõenditest nähtuvalt Select Oil NV OÜ (pankrotis) ei ole hageja poole pöördunud ning seega on kohus tõenditele viitamata jõudnud ebaõigetele seisukohtadeni rikkudes sellega eelnimetatud TsMS § 436 lg-tes 1, 2 ja § 442 lg-s 8 toodud menetlusnorme; 5) on kohus tuvastanud ning poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 07.08.2006. a sõlmisid apellant ja vastustaja hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mis tõestati Jõhvi notari Ülle Mesi poolt. Lepingu punktis 7.5. on viide asjaõigusseaduse §-le 226, mille kohaselt müüja annab ostjale üle temale kuuluva isikliku kasutusõiguse. Tunnistaja A.K. poolt 04.04.2011. a kohtuistungil antud ütluste alusel (toimiku III kd tl 124) on tõendatud, apellandi ja Select Oil NV OÜ (pankrotis) vahel toimus enne lepingu sõlmimist notaribüroos arutelu selle kohta, kas isikliku kasutusõiguse üleandmisel kuulub kohaldamisele AÕS § 226 lg 1 või lg 2. Tunnistaja A.K. ütlustest (toimiku III kd tl 124) tuleneb, et lepingu pooled ja kaasa arvatud ka lepingut tõestanud notar olid lepingu sõlmimise ajal seisukohal, et
kinnistu omaniku nõusolek isikliku kasutusõiguse üleandmiseks ei olnud eelnevalt vajalik, kuna kohaldamisele kuulus AÕS § 226 lg 2. Eeltoodust tulenevalt ei saanud apellant 07.08.2006. a tehingu tegemisel mitte kuidagi eeldada, et isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu sõlmimiseks pidi ta eelnevalt taotlema kinnistu omaniku, AS Kalotex nõusolekut. Viru Maakohus ei ole vaidlustatavas kohtuotsuses andnud hinnangut tunnistaja A.K. ütlustele ning tehingu tegemise ajal ja ka praegu kinnistul valitsevatele tegelikele asjaoludele, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 ja 2; 6) on apellant seisukohal, et Viru Maakohus on põhjendamatult leidnud, et lepingust taganemine oli põhjendatud; 7) on kohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 241. Isegi kui eeldada, et Viru Maakohtu seisukohad viitega AÕS §-dele 155, 158 ja § 226 lg-le 1 ning VÕS § 116 lg-tele 2 ja 3 on põhjendatud, on apellant jätkuvalt seisukohal, et Select Oil NV OÜ (pankrotis) oli isikliku kasutusõiguse esemeks oleva tee omanikuks juba tulenevalt hoonestusõigusest ning sisuliselt lepingu kui terviku kehtivus ei omanud isikliku kasutusõiguse üleandmine olulist tähendust juurdepääsul Aseri sadama kaidele; 8) on kohus ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 118 lg 1. Viru Maakohus on otsuses tuvastanud, et Select Oil NV OÜ (pankrotis) (tsiviilasjas nr 2- 08-89232 hageja) oli mööda lasknud mõistliku tähtaja lepingust taganemiseks, taganemisavalduse esitamine tervikuna on lubamatu ning seetõttu tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata. Apellant on Viru Maakohtu jõustunud 08.09.2010. a otsusele tsiviilasjas 2-08-89232 käesoleva kohtumenetluse käigus korduvalt viidanud. Apellant on seisukohal, et isegi kui mingilgi põhjusel saaks väita, et apellant oleks hoonestusõiguse müügilepingut rikkunud, on Select Oil NV OÜ (pankrotis) esitanud taganemise avalduse ligemale 25 kuu möödudes taganemisavalduses näidatud väidetava olulise lepingurikkumise toimumisest. Hageja oli teadlik vähemalt alates 30.10.2006. a kandemääruse kättesaamisest, et isiklik kasutusõigus sadamarajatisteni viivale teele jäi kostjale üle andmata; 9) juhul, kui ringkonnakohus rahuldab käesoleva apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse osas, millega jäeti tunnustamata apellandi I rahuldamisjärgu nõue Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 31 586 800 krooni, siis tuleks muuta ka menetluskulude jaotust. Seega, kui kohus rahuldab apellandi hagi I rahuldamisjärgu nõude tunnustamise osas, tuleks asuda seisukohale, et hagi on rahuldatud 85% ulatuses. Selles ulatuses ei vaielnud Select Oil NV OÜ (pankrotis) hagile vastu. Seega käesoleva apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleks määrata, et menetluskulud maakohtus jäävad 85% ulatuses kostjate II ja III kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.
8.OÜ Sivellon ja OÜ Select Service vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad mõista OÜ-lt T.R. Tamme Auto OÜ välja Select Service ja OÜ Sivellon kasuks OÜ Select Service ja OÜ Sivellon poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. OÜ T.R. Tamme Auto menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus sisult õige ja ei esine aluseid selle tühistamiseks; 2) ei ole investoritega läbirääkimiste toimumist kordagi kahtluse alla seatud. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Tamme Auto ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ei esitatud läbirääkimiste toimumise väite (asjaolu) kohta esimese astme kohtus mitte ühtegi vastuväidet;
3) kinnitavad tunnistajad ligipääsu probleeme – tõendeid on hinnatud õigesti. Service’i ja Sivellon’i arvates on isikliku kasutusõiguse mitteüleandmise oluline mõju kõneallolevas menetluses tõendatud ja maakohtu poolt õigesti hinnatud; 4) apellatsioonkaebuse väide, et esmakordselt informeeris Select Oil NV OÜ (pankrotis) sellest apellanti alles 01.12.2008. a esitatud taganemisavalduses on vastuolus asjas esitatud tõenditega; 5) apellatsioonkaebuses on väidetud (lk 3-4) ka seda et „Kohus ei ole andnud hinnangut A.K. ütlustest tulenevatele seisukohtadele ning meelevaldselt järeldanud, et isikliku kasutusõiguse üleandmata jätmine oli oluline Select Oil NV OÜ (pankrotis) suhtes, mis oli lõpptulemusena aluseks hilisemale lepingust taganemisele“. Tunnistajate T.H. , O.L. , K.K. ja A.R. ütlustega on Tamme Auto väited selgelt ümber lükatud. Nelja tunnistaja ütlusi on põhjendatult peetud usaldusväärsemateks kui ainult ühe tunnistaja (A.K.) omi; 6) ei anna kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-89232 alust kohtuotsuse muutmiseks. Kohtuasja nr 2-08-89232 menetlusosalisteks olid ainult Select Oil’i pankrotihaldur ja Tamme Auto. Service ja Sivellon ei olnud kohtuasjas nr 2-08-89232 menetlusosalisteks ning neile ei ole eelviidatud kohtuotsus kohustuslik; 7) esitati taganemisavaldus õigeaegselt. Service ja Sivellon viitavad tunnistajate O.L. , T.H. , K.K. ja A.R. ütlustele, mida on tsiteeritud käesoleva menetlusdokumendi punktides 2.4.2.12.4.2.4. Viidatud ütlused kinnitavad selgelt, et taganemisõigust teostati tähtaegselt; 8) jõudis maakohus isikliku kasutusõiguse osas õige järelduseni. Tamme Auto ei ole varem menetluse jooksul tuginenud väitele, et AÕS § 155, § 158, § 226 ja § 241 on valesti kohaldatud. Tamme Auto on asjaõigusseaduse valele kohaldamisele asunud tuginema alles apellatsioonkaebuses; 9) ei tugine Tamme Auto nägemus menetluskulude jaotusest seadusel. Apellatsioonkaebuse punktis III (lk 8) on esitatud sisult ebaselge käsitlus menetluskulude jaotusest. Tamme Auto taotles hagiavalduses nõude tunnustamist kokku summas 137 572 499.98 eurot (I rahuldamisjärgu nõue 31 586 800 krooni (2 018 764.46 eurot) ja II rahuldamisjärgu nõue 2 120 955 078.18 krooni (135 553 735.52 eurot)). Kohtuotsusega jäeti hagiavaldus täielikult rahuldamata ning apellatsioonkaebusega on kohtuotsus vaidlustatud ainult I rahuldamisjärgu nõude osas. Apellatsioonkaebusega vaidlustatud osa on 1,47% hagiavalduses esitatud nõudest. Seega, isegi juhul, kui Tamme Auto apellatsioonkaebus rahuldatakse, on Tamme Auto kohustatud kandma vähemalt 98,53% esimese astme menetluskuludest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb vaidlusatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõude tunnustada Select Oil NV OÜ (pankrotis) (kostja I) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu hüpoteegiga tagatud hageja nõue summas 2 018 764.46 € ning menetluskulude jaotuse osas. Apellant ei vaidlustanud maakohtu otsust teise nõude summas 2 120 955 078.18 krooni osas ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust läbi ei vaata.
11.Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.08.2006 hoonestusõiguse müügilepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Hoonestusõiguse tasu oli lepingu kohaselt 62 880 000 kr, millest osa oli lepingu sõlmimisel
tasutud ja teine osa summas 31 586 800 kr (2 018 746.46 €) tuli hagejale tasuda hiljemalt 20.03.2008. Kostja I ei ole tasu täieliku maksmise kohustust käesoleva ajani täitnud. Kostja I tegi 01.12.2008 hoonestusõiguse müügilepingust ja isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingust taganemise avalduse. Taganemise alusena märkis kostja I asjaolu, et hageja on rikkunud lepingu p-s 5.1. sätestatud kohustust isiklik kasutusõigus Select Oilile üle anda. Taganemise avalduse kohaselt on rikkumine selgelt oluline, kuna rikkumise tõttu on Select Oil jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, st võimalust isikliku kasutusõiguse kaudu omandada juurdepääs hoonestusõiguse alusel arendatava sadama territooriumile. Avalduses rõhutati, et isikliku kasutusõiguse omandamine oli Select Oili huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Taganemise avalduse p-s 2.2. märkis kostja I, et kuna AS Kalotex on isikliku kasutusõiguse üleandmiseks nõusoleku andmisest korduvalt ja selgesõnaliselt keeldunud, ollakse seisukohal, et see annab mõistliku põhjuse eeldada, et Tamme Auto ei ole suuteline oma kohustust täitma ka edaspidi. Taganemise avalduse tegemise ajal 01.12.2008 ei olnud kostja I kasuks isikliku kasutusõiguse kannet kinnistusraamatusse tehtud. Puudutatud isik (kinnisasja omanik, AS Kalotex) andis nõusoleku 16.12.2008 ja kostja I kasuks kanti isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse 12.01.2009.
12.Apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 87, on õige. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et 07.08.2006 sõlmitud leping on kehtiv. Riigikohus on märkinud, et õigustamatu isiku käsutus ei too kaasa käsutustehingu (praegusel juhul asjaõigusliku lepingu) tühisust TsÜS § 114 ja TsÜS § 87 järgi (RKTKo 3-2-1-164-05 p 11). Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et ka käesoleval juhul oli isikliku kasutusõiguse käsutustehing (asjaõiguslik leping) kehtiv. Sellest tulenevalt, et leping tervikuna oli kehtiv, ei saa tõusetuda küsimust tagajärgedest, mis saabuvad, kui üks osa lepingust on kehtetu. Kinnisasja omaniku kui 3-isiku nõusoleku puudumist, mis takistas käsutust, saab käsitleda võlaõiguslikust lepingust tuleneva kohustuse rikkumisena.
13.Ringkonnakohtus möönis apellant (hageja), et isikliku kasutusõiguse üleandmiseks oli AÕS § 226 lg 1 alusel vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ja selle nõusoleku puudumine on käsitletav lepingu rikkumisena. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et kinnisasja omaniku nõusolek oli käesoleval juhul vajalik ja selle puudumist saab hagejale ette heita.
14.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et lepingust taganemise alusena märgitud isikliku kasutusõiguse osas käsutuse puudumine ei andnud alust taganeda lepingust tervikuna VÕS § 116 lg 1, 2 ja 4 alusel. Lepingust taganemise alusena märkis kostja I, et hageja oli rikkunud lepingu p-s 5.1. sätestatud kohustust isiklik kasutusõigus Select Oilile üle anda. Ringkonnakohtu istungil vastas vastustajate I ja II esindaja, et taganemise aluseks oli nii isikliku kasutusõiguse ülemineku kohta kande puudumine (käsutuse mittetoimumine), mis oli põhjuseks, et investorid keeldusid investeeringutest kui ka faktiline olukord, st isikliku kasutusõiguse puudumine takistas sadama kaid kasutada.
14.1.Rinngonnakohtu arvates rikkus maakohus menetlusnorme, kui leidis tõenditele viitamata, oletuslikult, et olukord, kus kolmandatel isikutel on võimalik kontrollida juurdepääsu kaidele ja kus sadamaehitiste juurde viivale teele puudub isiklik kasutusõigus, omab olulist mõju lepingule tervikuna.
Isikliku kasutusõiguse üleandmise leping sõlmiti 2006 aasta augustis ja kostja I taganes lepingust 2008 aasta detsembris. Kahe aasta vältel oli kostjal I väidetavalt tegevus kinnisasja arendamise ja kasutamisega seoses takistatud. Kostjad II ja III esitasid oma väite kinnituseks taotluse üle kuulata tunnistajad A.R. (III kd lk 116) ja K.K. (III kd lk 118), T.H. ja O.L. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse ka tõendite ebaõige hindamise tõttu, siis saab ringkonnakohus anda omapoolse hinnangu tunnistajate ütlustele. Ringkonnakohus märgib, et K.K. ja A.R. olid kostja I õigusesindajad aastatel 2004 – 2008. Kostja I nende ülekuulamise taotlusele vastu ei vaielnud, seega saab nende ütlused lugeda lubatavaks. Nimetatud tunnistajate ütlused ei kinnita, et kostja I tegevust takistas isikliku kasutusõiguse puudumine. T.H. on kostja I seaduslik esindaja. Ringkonnakohtu arvates ei muuda see, et kostja I on pankrotis, tema ütlusi TsMS § 251 lg 1 alusel lubatavaks. O.L. ütlused ei kinnita kostjate II ja III väidet. O.L. ütluste kohaselt „ et isikliku kasutusõiguse mitte üleandmine tekitas Selext Oilile probleeme, ei rääkinud ei Select Oili esindaja, ega Tamme Auto. Sellest saime teada 2009“ (III kd lk 112). Ringkonnakohtu arvates ei saaks ainuüksi tunnistajate ütlused olla ka piisavad kostjate esitatud asjaolu tuvastamiseks. Hoonestusõigus omandati 62 880 000 kr eest, investeeringuid planeeriti väidetavalt väga suurtes mahtudes ja tegemist oli sadama territooriumiga. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja I tegevus oli isikliku kasutusõiguse puudumise tõttu mingil viisil takistatud, siis peavad selle kohta olemas olema dokumentaalsed tõendid, mis kajastavad faktilist olukorda. Vastustajate esindaja seisukoht, et muid tõendeid peale tunnistajate ütluste ei ole, kõneleb hagejate väite kasuks, et isikliku kasutusõiguse kande puudumine ei takistanud kostjat I lepingute sõlmimisel, samuti ei olnud takistatud hoonestusõiguse eseme faktiline kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole maakohtus tõendanud, et isikliku kasutusõiguse puudumine tõi kaasa kostjale I reaalsed tagajärjed, et investeeringud jäid selle tõttu saamata ja kostjal I oli hoonestusõiguse eseme kasutamine faktiliselt takistatud.
14.2.Vastustajate I ja II esindaja esitas ringkonnakohtus väite, et kuna maakohtus ei seatud investoritega toimunud läbirääkimisi kahtluse alla, siis puudub tal võimalus selle kohta tõendeid esitada. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajate esindajaga. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja vaidlustas maakohtus kostjate vastuväite, et investeerimisel olid takistused, siis oli kostjate tõendamiskoormis tõendada, et investeeringute osas toimusid reaalsed läbirääkimised ja lepingud jäid sõlmimata või investeeringud saamata või olid muul moel takistatud selle tõttu, et kostja I kasuks ei olnud tehtud kinnistusraamatusse kannet või ka selle tõttu, et kanne oli hageja kasuks. Kui kostja piirdus maakohtus asjaolu esitamisega, et investoritega toimusid läbirääkimised, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid, siis ei saanud maakohus lugeda seda faktilist asjaolu tõendatuks. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu eeldused puuduvad samuti, kuna asjaoludest nähtub, et hageja seadis selle fakti kahtluse alla. Kuna apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ja märkis, et asjas olevad tõendid ei tõenda kostjate esitatud vastuväiteid, siis oli vastustajatel õigus esitada apellatsioonkaebuse vastuses omapoolsed seisukohad. Kui vastustaja leidis, et maakohus oleks pidanud täiendavalt selgitama tõendamist vajavaid faktilisi asjaolusid või tõendamiskoormist või andma pooltele võimaluse täiendavaid tõendeid esitada, siis pidi vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses need maakohtu poolsed rikkumised nimetama ning soovi korral TsMS § 652 lg 4 ja 3 sätete alusel esitama taotlused tõendite juurdevõtmiseks. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule taotlusi seoses tõenditega.
Ringkonnakohtu arvates ei ole investoritega toimunud läbirääkimiste toimumine sadama arendamise teemadel ka asjas iseseisvat tähtsust omav asjaolu. Asjas omas tähtsust väide, et isikliku kasutusõiguse kande puudumine takistas investeeringuid. Asjas olevate tõenditega seda tõendatud ei ole.
14.3.Apellandi väide, et hoonestusõigus andis kostjale I kinnisasja kasutamise õiguse ka osas, millele oli seatud isiklik kasutusõigus, on asjas esitatud asjaolude alusel õige. Lepingu kohaselt oli hoonestusõiguse ese muuhulgas sadamakai. Kostjale I kuulus hoonestusõigus, mis andis õiguse omada AS-ile Kalotex kuuluval kinnisasjal maaga püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus iseenesest annab õiguse kasutada üksnes seda osa maatükist, mis on vajalik ehitise kasutamiseks (AÕS § 241 lg 2), st hõlmab hoonestusõigus õiguse kasutada oma ehitise juurde viivat teed. Isikliku kasutusõiguse lepingu ese oli muuhulgas sadamakaini viiv tee. Toimikus olevate materjalide alusel on raske määratleda, mis oli täpsemalt isikliku kasutusõiguse ese. Ringkonnakohtu istungil vastas vastustajate I ja II esindaja, et see on vaidlusalune küsimus. Asja materjalidest võib järeldada, et selleks oli kindlasti sadama kaini viiv tee. 14.4.Asja materjalidest tuleneb, et käesoleval juhul seadis kinnisasja omanik oma kinnisasjale kaks erinevat ja osaliselt dubleerivat piiratud kinnisasjaõigust. Ringkonnakohus leiab, et kuna hoonestusõigus seatakse seaduse kohaselt kogu kinnisasjale ning hoonestusõiguse osas vaidlus puudub, samuti on tõendamata kostjate väited, et hoonestusõiguse eseme kasutamine oli faktiliselt takistatud ja kande puudumine takistas investoreid, siis ainuüksi isikliku kasutusõiguse käsutuse puudumine ei ole oluline lepingu rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingu rikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostjad ei ole esitanud vastuväidet hagejale, kes väitis, et lepingu sõlmimisel arvasid pooled, et isikliku kasutusõiguse üleandmiseks ei ole kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Seda kinnitab asjaolu, et notar nõustus asjaõiguslepingud kinnitama ja materjalid ilma eelneva kinnisasja omaniku nõusolekuta kinnistusametile esitama. Asjaoludest ei tulene, et isikliku kasutusõiguse üleandmisest oleks hoonestusõiguse müügilepingu sõlmimine sõltunud, pooled ei leppinud ka kokku õiguslikes tagajärgedes, mis saabuvad, kui kinnisasja omanik (lepingu suhtes 3 isik) nõusolekut ei anna. Seetõttu ei olnud lepingut rikkunud poolel eelnevalt selge, et kohustuse rikkumise korral võib teise poole huvi lepingu, sh hoonestusõiguse müügilepingu täitmise vastu, üldse lõppeda. VÕS § 116 lg 4 keelab lepingust taganemise ilma täitmiseks täiendavata tähtaega andmata, kui ilma selleta kaasneks lepingust taganemise korral lepingut rikkunud poolele ebaproportsionaalselt suur kahju. Käesolevas asjas oli tegemist komplekslepinguga (hoonestusõiguse müügileping, isikliku kasutusõiguse üleandmise leping ja asjaõiguslepingud). Kostja I ei ole tõendanud neid asjaolusid, mis oleksid andnud õiguse kogu lepingust taganeda põhjusel, et tal ei ole kohustuse osalise täitmise vastu enam huvi või põhjusel, et rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Apellant märkis, et kostja I ei pöördunud enne taganemist hageja poole rikkumise kõrvaldamise nõudega. Vastustaja vaidles selle vastu märkides, et apellant tugineb oma tunnistaja A.K. ütlustele, mis on vastuolus ülejäänud tunnistajate K.K., A.R., O.L. ja T. H. ütlustega. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et T.H. ütlused ei ole menetluses lubatavaks tõendiks ja nendega arvestada ei saa. Tunnistajate K.K. ja A.R. ütlused on üldsõnalised ja ütluste
kohaselt organiseeris hageja kostja I ja AS Kalotex vahelisi kokkusaamisi, kuid tunnistajad ei kinnita, et kostja I pöördus hageja poole lepingu rikkumise kõrvaldamise nõudega.Tunnistaja O.L. ütlustega ei saa samuti lugeda tõendatuks väidet, et kostja I pöördus hageja poolt rikkumise kõrvaldamise nõudega. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt organiseeris tema pärast isikliku kasutusõiguse probleemi tekkimist kostja I ja AS Kalotexi kohtumise, kuid kohtumise tulemusi ta ei tea. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja I pidas isikliku kasutusõiguse mitteüleandmist selliseks lepingu rikkumiseks, mis andis aluse lepingust tervikuna taganeda, siis pidi ta rikkujat sellest teavitama ning rikkujaga läbirääkimisi pidama.
14.5.Vastustaja väide, et apellant tugines esmakordselt VÕS §-le 114 ringkonnakohtus, on õige. Ringkonnakohus leiab, et kuna täidetud ei olnud VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestatud eeldused, siis ei saanud kostja I lepingust taganeda VÕS § 116 lg-s 4 sätestatud erandkorras tähtaega andmata. Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja rikkus lepingut oluliselt ning täidetud oli seadusest tulenev rikkumise koosseis, mis lubas taganeda ilma täitmiseks täiendavat tähtaega andmata, seetõttu ei käsitlenud maakohus VÕS § 114. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostja I oleks pidanud määrama täiendava tähtaja VÕS § 114 alusel ja kuna seda ei ole tehtud, siis puudus kostjal I taganemiseks alus ja kostjal I on jätkuvalt kohustus lepingut omapoolselt täita.
15.Apellant tugines alternatiivselt väitele, et kui eeldada, et kostja I lepingust taganemine oleks olnud õigustatud, siis oli kostja I kaotanud taganemise õiguse VÕS § 118 alusel. Ringkonnakohus leidis tõendeid hinnates, et kostjal I puudus nende rikkumiste alusel, millele on taganemisavalduses tuginetud ja mis on asjas tuvastatud, õigus lepingust taganeda, ilma et ta oleks andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Seega puudus taganemise alus ja ringkonnakohus ei pea hindama, kas kostja I oli taganemisõiguse kaotanud VÕS § 118 alusel. Ringkonnakohus märgib siiski alternatiivse väite kohta, et eeldusel, et taganemiseks oli alus, siis asjas tuvastatud asjaolude alusel oli kostja I taganemisõiguse kaotanud. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellelest teada saama. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lepingu pooled olid pikema aja vältel teadlikud, et kinnisasja omaniku eelneva nõusoleku puudumise tõttu kannet ei tehta. Pooled olid sellest teadlikud vähemalt alates 30.10.2006 kandemääruse kättesaamisest. Kostja I suhtes saabus hoonestusõiguse müügilepingu alusel tasu maksmise tähtaeg 20.03.2008, s.o enam kui aasta pärast rikkumisest teadasaamist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus kostja I ei ole tõendanud, et ta hagejalt rikkumise kõrvaldamist nõudis, saab mõistlik aeg kogu lepingust taganemiseks olla maksimaalselt seni, kuni saabus kostja I poolt kohustuse täitmise tähtaeg, s.o käesolevas asjas ca 1,5 aastat arvates rikkumisest teada saamisest. Pärast seda ei pidanud hagejale enam jääma ebaselgust, kas kostja I soovib lepingu täitmist omapoolselt jätkata või mitte. Kostjate väide, et kuni novembrini 2008 toimusid läbirääkimised ja kuna kostja I soov oli lepingu täitmine, mitte sellest taganemine, siis läbirääkimiste ajal taganemisavaldust ei tehtud, ei ole põhjendatud. VÕS § 118 lg 1 sätestab õigust lõpetava tähtaja, mida läbirääkimised ei peata. Ringkonnakohus möönab, et kahjustatud isiku läbirääkimised ja rikkuja lubadused rikkumine kõrvaldada saavad olla asjaolud, mis mõistliku tähtaja pikkuse määramisel arvestamisele tulevad. Käesoleval juhul aga ei ole kostjad tõendanud väidet, et nad pidasid läbirääkimisi hagejaga. Tunnistajate ütlused, et hageja organiseeris ja vahendas
kostja I ja AS Kalotexi vahelisi kohtumisi, ei ole piisav, et tuvastada hageja ja kostja I vahel selliste läbirääkimiste toimumine, mis andis põhjuse lepingust taganeda 01.12.2008.
16.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse pandiga tagatud nõude osas ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude tunnustada Select Oil NV OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu hüpoteegiga tagatud nõue summas 2 018 764.46 eurot (31 586 800 krooni). Muutmata jääb maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue summas 2 120 955 078.18 krooni.
16.1.Ringkonnakohus muudab tulenevalt kohtulahendi muutmisest menetluskulude jaotust maakohtus. Käesolevas asjas kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, mistõttu ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks TsMS § 163 lg 1 alusel. Maakohus määras 08.02.2010 esialgseks hagihinnaks kahe nõude osas kokku 2 000 000 kr. Hagihinna määramise määruse põhjenduste kohaselt luges maakohus TsMS § 125 esimese lause alusel hüpoteegiga tagatud nõude osas hagihinnaks 1 700 000 kr ja pandiga tagamata nõude osas 300 000 kr (I kd lk 173-176). Maakohus lähtus pankrotihalduri seisukohast, milline võib olla nõuete rahuldamise võimalik ulatus ( I kd lk 154). Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldati hüpoteegiga tagatud nõude osas, siis on põhjendatud jätta 85 % hageja poolt tasutud riigilõivust solidaarselt kostjate II ja III kanda, kes vaidlesid sellele nõudele maakohtus vastu.
16.2.Kostja I pandiga tagatud nõudele vastu ei vaielnud, mistõttu jäävad hageja kanda kostja I menetluskulud.
16.3.Ringkonnakohus leiab, et kuna hagimenetlus toimus nõuete osas ühes menetluses ning menetlusosalised koostasid mõlema nõude osas menetlusdokumendid koos, siis on põhjendatud eeldada, et menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud jagunevad nõuete vahel võrdselt, kummagi nõude osas 50 %. Ringkonnakohus rahuldas ühe nõude ja teine jääb rahuldamata, seetõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud v.a riigilõiv, hageja ja kostjate II ja III osas nende endi kanda.
16.4.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja seetõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate II ja III kanda.
16.5.Apellant tasus ringkonnakohtu määruse alusel apellatsioonimenetluses riigilõivu hagihinnalt 127 823,30 € ( 2 000 000 kr). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse nõude osas, mille hinnaks oli maakohus määranud 108 649,80 € (1 700 000 kr) ja ringkonnakohus ei määranud asjas uut hagihinda, siis oli ringkonnakohtu 07.06.2011 määrus eksitav hagihinna suuruse osas ja käesoleva otsusega tuleb õigeks hagihinnaks ringkonnakohtus lugeda apellatsioonkaebuse ulatust arvestades 108 649,80 € (1 700 000 kr). Käesoleva lahendiga hagihinna muutmine apellatsiooniastmes ei too kaasa muudatusi apellandi poolt tasutud riigilõivu osas, kuna nii hagihinnalt 108 649,80 kui ka 127 823,30 tuli tasuda riigilõiv summas 6 391,16 €.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.