Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on asutatud 7. detsembril 1998. a. Osakapital on 40 000 krooni, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on 2004. a algusest Annely Maleva. Viimane majandusaasta aruanne on koostatud 2009. majandusaasta kohta. Käesoleval ajal on võlgnikul vara reaalse väärtusega mitte enam kui 28 000 krooni, millest varale kogusummas 13 000 krooni laieneb üürileandja Tartu Turg AS-i pandiõigus. Kokku on võlgnikul teadaolevaid täitmata kohustusi 382 185.99 krooni. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu majandustegevus on 2010. aasta mais täielikult seiskunud, kauba soetamiseks ja tegevuse jätkamiseks vajalikud rahalised vahendid puuduvad, müügitegevuseks vajalikud ruumide üürilepingud ja töötajatega töölepingud on lõpetatud. Võlgiku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. . OÜ Jestelman raamatupidamisarvestus perioodil 2009.-2010. on korraldatud viisil, mis ei võimalda täpsemalt analüüsida omakapitali seisu igal üksikul kuul (kaubad on raamatupidamisarvestuslikult kantud kuludesse mitte igakuiselt, vaid kord aastas). Samas on OÜ Jestelman juhtkond ise kajastanud äriühingu omakapitali langemist pöördumatult alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse (oli lausa negatiivne. Äriühingu varad ei katnud enam ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt 2009. aasta detsembrikuu lõpuks (seisuga 31.12.2009. moodustas omakapital -113 836,- krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil jätkates, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §’st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning tekkinud makseraskused ületada. Seisuga 16.06.2010. moodustas äriühingu arvestuslik netovara juba - 356 471,77 krooni. Ajutise halduri andmetel esitas äriühingu juhatus pankrotiavalduse kohtule alles 2010. aasta juunis, s.o. oluliselt hiljem pärast omakapitali vähenemist alla seaduses sätestatud suuruse ning alalise maksejõuetuse ilmnemist (lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest)! Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Jestelman juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku §’s 171 ja180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §’des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete (lisaks aruandes nimetatutele) esitamiseks kolmandate isikute vastu. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 22 lg 5 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Halduri poolt käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal olen seisukohal, et OÜ Jestelman omandas maksejõuetu äriühingu tunnused 2009. aasta jooksul ja maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nn. muu asjaolu: 2009.-2010. majandusaastal liha- ja lihatoodete edasimüügil kasumimarginaali kriitiline vähenemine ning 2010. majandusaastal erinevalt prognoositust käibe vähenemine, mis kokkuvõttes tõid kaasa äriühingu pikemaajalise tegutsemise kahjumiga. Kahjumiga tegutsemine tõi endaga objektiivselt kaasa üha suuremas ulatuses likviidsete vahendite puudumise kaubavarude uuendamiseks ja muude jooksvate kulude katteks ning lõpuks äriühingu tegevuse täieliku seiskumise. Eraisikust ainuosaniku enda suutlikkus äriühingu majandustegevust täiendavalt finantseerida oli ammendunud, läbirääkimised partneri leidmiseks (müügikoha ja sellega seotud kulude jagamise eesmärgil) nurjunud. Seoses OÜ Jestelman maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Jestelman juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2009. aasta detsembrist. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandes esitatule vastu ja oli nõus pankrotimenetluse raugemisega. Maksejõuetuse põhjusena nimetas ta asjaolu, et lihatoodete müügihinnad ei ole enam samad, mis vanasti. Äriühingu nissitoode oli lühikese realiseerimistähtajaga ja odava hinnaga tooted, mida saadi Rakvere Lihakombinaadist. Seda toodet enam Rakverest ei saadud niipalju kui telliti. Käibed on kukkunud katastroofiliselt. A.Maleva on nõus olema dokumentide hoidja, kui menetlus raugeb.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri aruandest, millele võlgnik vastu ei vaielnud, nähtub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Olemasoleva vara arvelt on võimalik osaliselt katta ajutise halduri tegevusega seotud kulud. Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes 19. augustil 2010 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda ettemaks pankrotimenetluse kulude katteks, kuid ükski võlausaldaja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitt ́il likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Jestelman registrist kustutamist tuleb Küllike Mitt vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Annely Maleva ́le, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 10525 krooni (bruto) ja tehtud kulutuste katteks 3301.38 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Eelduslikult on võimalik võlgniku olemasoleva vara arvel katta teatud ulatuses ajutise halduri kulusid sõltuvalt ka sellest, kuidas võlgniku olemasoleva vara müük õnnestub. Võlgniku juhatuse liige A. Maleva on andnud kohtule nõusoleku, et ta on nõus puudujääva osa kulusid ise tasuma. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kuna käesoleval ajal puudub kohtul selgus, millises ulatuses on võimalik ajutise halduri tegevusega seotud kulud katta võlgniku arvelt ja kui suures ulatuses tuleb need panna A. Maleva kanda, siis otsustab kohus kulude jaotise halduri täiendava taotluse alusel võlgniku likvideerimismenetluse käigus. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.