Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 800 (kaheksasada) krooni Swedbank AS arveldusarvele , märkides selgitusse: „poole riigilõivu tagastamine tsiviilasi nr 2-10-30469“.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 12 862,98 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 5 474,71 Eesti krooni), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 09.06.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 06095300-VL, mille alusel kostja andis hagejale laenu 48 500 krooni. Kostja vastus Kostja tunnistab enda vastu esitatud nõudeid, kuid märgib, et on hetkel töötu ning peaks tööle saam septembri või oktoobrikuust 2010. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõiv summas 800 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §st 150 lg-st 2 p-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 800 krooni, mis on tasutud 21.06.2010, maksekorraldusega nr 57771, kogusummas 1 600 krooni, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi esitamine, kostja M. I,21-JUN-10,“. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.