Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-10-28606 nr 1.

ASJAOLUD

15.06.2010 esitas RHosaühing Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. RHosaühingu rahalised kohustused ületavad vara suuruse. RHosaühing palub algatada enda pankrotimenetluse, kuna ta ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 18. juuni 2010 nimetas kohus RHOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Ni. Aruandes ja 24.08.2010 kohtuistungil esitas ajutine haldur taotluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

OÜ RHalustas majandustegevust alates 1999.a. septembrist. Äriregistrisse on OÜ RHkantud registrikoodiga XXX. Osakapital on 100 000 krooni, mille ainuosanik on PN. Äriregistri andmete kohaselt juhatuse liikmeks on PN (isikukood XXX) (Lisa 7). OÜ RHjuhatuse kinnitusel ettevõttel kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgniku teadeolevad varad Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ RHteadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt: Raha ja pangakontod Seisuga 05.07.2010.a. võlgniku pangakontol on rahalisi vahendeid kokku -720 krooni . Sularaha kassas oli pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgniku kinnitusel ja esitatud kassaraamatu põhjal kokku 0 krooni. Nõuded ostjate vastu

Tsiviilasi nr 2-10-28606 Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt moodustasid pankrotimenetluse algatamise seisuga OÜ RHnõuded ostjate vastu kokku 329 526 krooni. Võlgniku kogu debitoorne võlgnevus tuleneb kinnistu ja hoone väljarentimisest ning võlgnikest on võlgniku tütarettevõte LG AS ja juhatuse liikmega seotud isik ETTCAS (pankrotis). Arvestades sellega, et LG AS on sisuliselt pankrotiseisundis (vt p 6.1.3) ning et 06. mail 2010.a. kuulutati välja ETTCAS pankrot, on ajutine haldur seisukohal, et nende nõuete sissenõudmine on ebatõenäoline. Pikaajalised finantsinvesteeringud Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt seisnesid OÜ RH pikaajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtte LG AS osa omamisel, bilansilise turuväärtusega 696 290 krooni. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid selle tõttu, et LG AS kui võlgniku rentnik sattus finantsraskustesse ning ei tasunud enam rendimakseid. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab LG AS maksuvõlgnevus koos intressidega kokku 3,4 mln krooni. Võttes eeltoodut arvesse hindab ajutine pankrotihaldur LG AS osa reaalseks turuväärtuseks 0 krooni. Materiaalne põhivara Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt moodustab põhivara kokku 10 956 308 krooni, mis koosneb kinnisasjast Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku materiaalse varaga ning hindab nimetatud materiaalse vara reaalseks turuväärtuseks kokku ca 7 000 000 krooni.

KOKKUVÕTE:

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu ja nõuete aluseks olevate dokumentidega, samuti kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning hindab OÜ RHvara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga hinnanguliselt 7 000 000 krooni. Võlgniku teadeolevad kohustused Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ RHteadaolevad kohustused moodustuvad alljärgnevalt: Võlgnevus tarnijatele Kokku võlgneb OÜ RHtarnijatele Võlgniku poolt esitatud andmetel pankrotimenetluse algatamise seisuga 15 079 krooni. Maksuvõlad Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile maksuvõlgnevus koos intressidega kokku 246 848 krooni

moodustab

võlgniku

Võlakohustused

Tsiviilasi nr 2-10-28606 Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustasid pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgniku lühiajalised ja pikaajalised võlakohustused kokku 13 910 763 krooni. Suurim võlausaldaja on Swedbank AS, kellele võlgnetakse 12,1 mln krooni. KOKKUVÕTE: Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused 04.08.2010.a. seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 14 172 690 krooni. Kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms., siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et OÜ RHmaksejõutuse peamiseks põhjuseks on võtmeklientide (pearentnike AS ETTC(pankrotis) ja AS LG) üheaegselt finantsraskustusse sattumine, millest tulenevalt ei tasunud nad enam rendimakseid. Selle tõttu tekkisid osaühingul kiiresti likviidsusprobleemid ja ta hakkas hilinema laenumaksete tasumisega Swedbank AS-ile. Kuna kinnisvara müügi- ja rendihinnad olid majanduskriisi tõttu oluliselt langenud, ei olnud võimalik uusi üürnike leida. 2009.a. oktoobris kohtutäitur arestis panga algatusel kinnistu Mõisa tee 5/3, jätkus kinnistule ostja otsimine nii kohtutäituri kui võlgniku poolt, eesmärgiga tasuda võlgnevused võlausaldajate ees. 2010.a. juunis tegi võlausaldaja Compromiss Inkasso võlgnikule pankrotihoiatuse 140 000 krooni nõudes. Analüüsides olukorda jõudis juhatus seisukohale, et kiirmüügi korral ei ole võimalik osaühingu varasid sellise hinnaga müüa, et kõigi võlausaldajate nõuded tasuda. Võttes arvesse ka seda, et Swedbank AS laenult arvestatud viivised viisid osaühingu omakapitali 31.05.2010.a. põhjal negatiivseks ning et ettevõttel käesoleval hetkel maksejõulised rentnikud puuduvad, peamised varad aga on kohtutäituri poolt arestitud, otsustas juhatus esitada Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul pidada 2009. aasta lõppu ehk perioodi, mil rentnikud lõpetasid rendimaksete tasumise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksjõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku põhivara oli arestitud kohtutäituri poolt 2009.a. oktoobris ning alates 2010.a. märtsist majandustegevus oli täiesti peatatud. Kui võlad on juba lootusetult suured, peab ettevõtte juhatus järgima TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 sätteid. Juhindudes eeltoodust ja lähtudes sellest, et osaühingu juhatus peab

Tsiviilasi nr 2-10-28606 olema jooksvalt kursis oma osaühingu majandusseisust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus pidi esitama pankrotiavalduse kohe, kui sai aru oma püsivast maksejõuetusest. Ajutise halduri hinnangul oli osaühing püsivalt maksejõutu vähemalt 2010. aprillist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud kahe põhirentniku finantsraskustusse sattumisest ning üleüldisest halvenenud majandussituatsiooni tõttu suutmatusest leida uusi rentnike, mille tõttu tekkisid ettevõttel likviidsusprobleemid, millest tulenevalt muutis võlgnik maksejõuetuks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikme tegevuses ei olnud võimalik tuvastada tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine haldur palub mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu 18 000 krooni ja ajutise halduri tehtud kulutuse katteks 1572,00 krooni.

VÕLGNIKU SEISUKOHT

Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga ning möönab pankroti seisu olemasolu. Võlgnik ei ole 24.08.2010 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude osas vastuväiteid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.

Tsiviilasi nr 2-10-28606

Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara esialgse väärtusega hinnanguliselt 7 000 000,00 krooni, sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 14 170 000,00 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit läbi viima võlgniku vara inventuuri ja raamatupidamise kontrolli ning välja selgitama vara täpse koosseisu ja reaalse väärtuse. Edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks tuleb halduril selgitada välja võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, samuti, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga ning piisava aluse väljaselgitamisel esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Võlgniku pankrotihalduriks. Indrek N tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatajat PN’i, isikukood XXX ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 29. septembril 2010, kell 09.45. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.