Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
31. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
OÜ Velvelt & Ko pankrotiavaldus
Tsiviilasja number
2-10-19753
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: võlgnik OÜ Velvelt & Ko (rk 10290565; asukoht Tartu mnt 27a-3, 61506 Elva) võlgniku esindaja: juhatuse liige Jaak Velvelt ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael ( (postiaadress Uus 11-33, Tartu; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28. juuni 2010
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Lõpetada OÜ Velvelt & Ko (rk 10290565) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Ajutisel pankrotihalduril Sirje Taelal (ik XXX ) likvideerida OÜ Velvelt & Ko kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada OÜ Velvelt & Ko ajutine pankrotihaldur Sirje Tael kohustustest pärast OÜ Velvelt & Ko likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
Määrata OÜ Velvelt & Ko dokumentide hoidjaks Jaak Velvelt (ik XXX).
Määrata ajutise halduri Sirje Taela tasu suuruseks (bruto) 11 600.- krooni (üksteist tuhat kuussada krooni) ning hüvitada OÜ-le Volenter kulutused 2400.- krooni (kaks tuhat nelisada krooni). Tasu ja kulutused välja mõista järgmiselt: - kulud 2400 krooni (koos käibemaksuga) välja mõista võlgnikult OÜ Volenter kasuks; - tasu 3525 krooni välja mõista võlgnikult ja tasu 1875 krooni välja mõista võlgnikult ja Jaak Velvelt ́ilt solidaarselt OÜ Prolex, ( reg. kood 10605678 konto 221013997303) kasuks; - tasu 6200 (kuus tuhat kakssada) krooni välja mõista riigilt OÜ Prolex ( reg. kood 10605678 konto 221013997303) kasuks
nimi, kelle eest raha tasuti. Määruse võib saata sundtäitmisele, kui isik ei ole kohustust selleks ettenähtud tähtpäevaks täitnud (TsMS § 179 lg 5, 6). Raha tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). 7 Jätta muud menetluskulud OÜ Velvelt & Ko kanda.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
28.04.2010 esitas juhatuse liige Jaak Velvelt kohtule OÜ Velvelt & Ko pankrotiavalduse (tlk 4). 06.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Velvelt & Ko ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela (tlk 9). 18.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks (tlk 14-28). Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 11 600 krooni ja hüvitada OÜ-le Volenter kulud 2400 krooni.
Võlgniku üldandmed OÜ Velvelt & KO kanti äriregistrisse 08.10.1997, äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige on Jaak Velvelt, osakapitali suurus on 40 000 krooni. Äriregistri andmetel on juhatuse liikmel ainuke kehtiv seos OÜ-ga Velvelt & KO. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli raamatupidamiseteenuste osutamine ja vahendustegevus. Võlgnik vahendas peamiselt suurtele kaubanduskettkauplustele plastist plastpudelite aluseid ja mitmesuguseid plastist toiduainete kaste, lisaks veel Lux Eesti OÜ tooteid. Andmed varade ja võlgade/ kohustuste kohta seisuga 30.04.2010 Võlgniku vara on järgmine: Raha Ettemaksed Põhivara Kokku
2787,24 138,00 3 000,00 5 925,00
Võlgniku kohustused on järgmised: Lühiajalised laenud krediidiasutustelt (AS Hansa Liising Eesti) Muud võlakohustused (AS Swedbank) Pangalaenud (AS Swedbank) Pikaajaline laenukohustus (O.V.) Kokku
5 227,00 62,96 87 475,00 250 000,00 342 764,96 2/5
Võlgniku tegevus, maksevõime, maksevõimetuse põhjused Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal: Aasta Tulud kokku Kulud kokku Kasum/kahjum
922 644 717 420 205 244
2 552 604 2 484 074 68 530
288 448 979 052 -690 604
161 390 189 210 -27 820
Omakapital 313 464 381 994 -308 610 -336 430
2007. a müügitulust (922 644,00 krooni) 96,10% teeniti vahendustegevusega ja 3,90% raamatupidamisteenuste osutamisega. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,44 korda. 2008. a kasvas müügitulu eelmise aastaga võrreldes 2,76 korda. Kasv saavutati vahendustegevuse laienemise arvelt Eestist väljapoole Lätti ja Rootsi, samuti aktiivse jaekaubandusalase turundustegevusega Eestis. Äriühingu varad ületasid kohustusi 1,52 korda. Juhatuse liikme selgituse kohaselt oli ta seoses käibe märkimisväärse kasvu ja vahendustegevuse laienemisega sunnitud viibima sageli Tallinnas, mis tingis vajaduse korteri järele. Kuna äritegevus läks ootuspäraselt hästi, siis vältimaks asjatult üüri maksmist, otsustas juhatuse liige soetada pangalaenuga korteri Tallinnasse ja senise üüri asemel tasuda pangale laenumakseid vastavalt graafikule. 2008. a soetas OÜ Velvelt & KO 650 000,00 krooni eest kahetoalise korteri Tallinnas XXX. Selleks võttis ta Swedbank AS-ist laenu 400 000,00 krooni. Kuna laen ei katnud korteriomandi soetamise kulusid, siis laenas juhatuse liikme abikaasa O.V. Krediidipangast 250 000,00 krooni, mille laenas edasi võlgnikule. 2009. a kukkus müügitulu eelmise aastaga võrreldes 8,85 korda, äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga, äriühingu kohustused ületasid varasid 9,66 korda, omakapital on negatiivne. Juhatuse liige selgitas, et alates 2009. a aprillist hakkas äriühingu käive langema, sest senised tellijad ei olnud enam maksujõulised, mistõttu võlgnik oli sunnitud kaupa realiseerima alla omahinna, et raha kauba alt kätte saada, ning väga paljud tellimused tühistati. Käive kukkus katastroofiliselt, mistõttu äriühing ei olnud enam suuteline kasumlikult majandama ja võlgnikul tekkisid rahalised raskused oma kohustuste täitmisel panga ees. Korteri ostmisel oli korteriomandile seatud panga kasuks hüpoteek summas 552 000,00 krooni. Võlgnik asus 2009. a kevadel läbirääkimistesse pangaga, eesmärgiga võõrandada ise võimalikult kasumlikult tagatiseks olnud korteriomand, et vähendada maksimaalselt kohustusi panga ees. Arvestades kinnisvaraturu madalseisu 2009. a suvel, ei õnnestunud võlgnikul kuni 2009. a juulini ostjat leida. Läbirääkimised pangaga ebaõnnestusid ja pank võõrandas korteriomandi 360 000,00 krooni eest (kinnistusraamatu kanne 21.10.2009). Kuna müügisumma arvelt tasuti ka maakleriteenuste eest, kommunaalmaksete võlg ja osaliselt panga kõrvalnõuded ning müügisumma ei katnud korteri ostuks võetud laenu, siis on võlgnikul kohustusi panga ees 87 475,21 krooni. 2010. a müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,78 korda. Võlgniku selgituse kohaselt ei lõpetatud äriühingu tegevust, sest osade püsiklientide tellimused laekusid ja võlgniku tegevus oli rajatud uute kliendisuhete loomisele, eesmärgiga leida uusi tellijaid, kasvatada käivet ja viia äriühing kasumisse, mis oleks olnud eelduseks äriühingu ees seisvate kohustuste täitmiseks. I kvartali majandustulemuste analüüs tõi selguse, et juhtkonna püüdlustele vaatamata ei ole äriühing suuteline täitma oma kohustusi. Äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täitmata alates 2009. a lõpust. Kui korteriomandi sundmüüki panga poolt ei oleks toimunud, siis oleks äriühingu netovara positiivne. Korteri ostmiseks võeti käibekapital osaliselt sisse juhatuse liikme ja äriühingu omaniku abikaasalt O.V. saadud laenuna. Kui omanik oleks otsustanud laenu anda äriühingu omakapitali rahalise sissemaksena, ei oleks äriühingu netovara olnud negatiivne. 2008. a maksevõime näitaja ja likviidsussuhe on hea, äriühingu käibekapital on positiivne ja äritegevuse rahavood suutsid käibekapitali suurenemist finantseerida. 2010. a maksevõime näitaja on halb, äriühingu käibekapital on negatiivne ehk äriühing ei ole suuteline sisemiste 3/5
ressurssidega käibekapitali finantseerima, äriühingul on käibekapitali defitsiit ja likviidsusprobleemid, mis annab tunnistust sellest, et äriühing on maksevõimetu. Käesolevaga ületavad äriühingu võlakohustused varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on pankrotiavalduses põhjendanud makseraskusi senise tulutoova vahendustegevuse turu äralangemisega majanduskriisi tingimustes. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008. a alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti 2009. a ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste arvu katastroofilise vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja kahjumliku majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused Võlgniku pankrotiavaldusest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid, et selgitada, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme tegevuses raskeid juhtimisvigasid ega kuriteo tunnustega tegusid. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja seetõttu järelduste-muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Edukas on see, kes suudab reageerida turu muutuvatele nõudmistele. Ajutise halduri hinnangul ei olnud äriühingu juhatuse liikmel ja omanikul võimalik ette näha saabuva majanduskriisi sellist ulatust, samuti muuta äriühingu poolt vahendatavate kaubagruppide senist nomenklatuuri ega mõjutada seniseid tellijaid, kes maksejõuetuse tõttu olid sunnitud loobuma senistest tellimustest.
Juhatuse liige Jaak Velvelt oli nõus kanda ajutise halduri tasu ja kulud, kuid ei tea, millal ta vajaliku summa saab tasuda (tlk 13, 77).
süvenes ja mille tõttu senised tellijad muutusid maksejõuetuks, mis viis tellimuste arvu vähenemiseni, tuues kaasa tugeva käibe languse, müügitulu vähenemise ja kahjumliku majandustegevuse, mille tõttu ei olnud võlgnik suuteline täitma oma kohustusi.
Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.