Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma 30.06.2010. a vastuses (tl 57-58) võttis hagi õigeks põhinõude 16 980,95 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 583,29 krooni osas. Kostja ja AS-i Olerex vahel on sõlmitud käendusleping, ilma milleta ei olnud võimalik sõlmida OÜ Levkel Grupp OÜ-l kliendikaardi lepingut nr 8141. Kostja käendajana pakkus AS-ile Olerex kompromissettepaneku Levkel Grupp OÜ võlgnevuse tasumiseks, kuid selle lükkas AS Olerex kategooriliselt tagasi. Samuti on vastuseta jäänud küsimus, miks AS Olerex ei ole võlgnikult ise aktiivselt võlga sisse nõudnud. Kostja tegi oma vastuses ettepaneku tasuda võlgnevus 17 564,24 krooni võrdsetes osades igakuiselt 500 krooni ja tühistada kohtulik hüpoteek. Põhjendusteks on kostja märkinud, et töötab riigiasutuses ning saab põhipalka palgaastme nr 26 järgi, perel on eluasemelaen ja autoliising teenindada, perele on oodata juurdekasvu ja muud eluks vajalikud kohustused. Kostja ei ole nõus kandma kohtukulusid. Samuti ei ole nõus viivisega protsendina põhinõudelt, sest AS Olerex ei ole näidanud üles aktiivsust nõuda Levkel Grupp OÜ-lt sisse võlg ja hageja ei ole näidanud üles soovi leida kohtuväline kokkulepe. Hageja oma 14.07.2010. a vastuses (tl 66-68) leiab, et on põhjendamatu ja kohatu kostja väide, nagu oleks käenduslepingu sõlmimine tema jaoks kohustuslik ja toimus sundolukorras. Hageja ei ole kohustanud kostjat käenduslepingut sõlmima. Hageja leiab, et kostja OÜ Levkel Grupp juhatuse liikmena ja käendajana ei ole ise olnud aktiivne oma võla tasumise osas. Hageja ei nõustu kostja väljapakutud kompromissi ja põhjendustega. Kostja toodud põhjendused on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja poolt kostjale saadetud korduvatele meeldetuletuskirjadele vaatamata ei ole kostja võlgnevust likvideerinud ega vähendanud. Võlgnevus on püsinud alates oktoobrist 2009. a. Kostja poolt esitatud kompromissettepanek on ebamõistelik arvestades ajatamise

perioodi pikkust ja seda, millal on võlgnevus tekkinud. Hageja ei soovi sõlmida kostjaga kompromisslepingut. Hageja palub kohtul hagi rahuldada. Tartu Maakohtu 16.07.2010. a määrusega määras kohus tsiviilasjas nr 2-10-3610 kirjaliku menetluse ning määras pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 23.08.2010. a. Pooled ei esitanud kohtule täiendavaid dokumente.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesoleval juhul on kostja võtnud hagi õigeks osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust (tl 13-14), millega kostja kohustus vastutama AS Olerex ja OÜ Levkel Grupp vahel 26.05.2009. a sõlmitud kliendikaardi lepingu nr 8141 nõuetekohase täitmise eest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ei saanud rahuldada nõuet põhivõlgnik OÜ Levkel Grupp vastu ning esitas hagi käendaja Aarne Vinkel vastu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad arved (tl 15-20) ja meeldetuletuskirja (tl 21), millega hageja palus võlgnevus summas 17 564,24 krooni tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. 11.02.2010. a edastas AS Olerex Aarne Vinkelile ka kompromissettepaneku, paludes kostjal tasuda võlgnevus kahes osas, kuid kostja sellega ei nõustunud (tl 59). Kostja oli teadlik võlgnevuse olemasolust juba novembri alguses (tl 26), kuid ei tasunud võlgnevust. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 0,08 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Kostja vastusest tulenevalt ei vaidlusta ta põhivõlgnevust ja viivisevõlgnevust. Kostja on pakkunud hagejale kompromissina, et kostja tasub võlgnevuse 500 krooni suuruste osamaksetena. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kompromissettepanek ei ole mõistlik arvestades viivitamise perioodi ja ajatamise perioodi. Oma põhjendusi ei ole kostja tõendanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 16 980,95 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 583,29 krooni on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vaidles vastu viivisenõude väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastuväide hageja passiivsuse kohta võla sissenõudmisel on kohatu. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 16 980,95 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 583,29 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates 22.01.2010. a (s.o hagi esitamisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul nimetatud säte ei kohaldu, kuna kostja oma käitumisega – võlgnevuse tasumisest hoidumisega – põhjustas hagi esitamise. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Aare Vinkel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.