Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 5).

Kui juhatuse liikmed ei täida vande andmise kohustust, võib kohus juhatuse liiget trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 1, 3, 4, § 3 lg 2, TsMS § 200 lg 2).

Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS 33 lg 1).

Määrata ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt tasuks 14275 (bruto, neliteist tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni ja menetluse läbiviimiseks vajalikeks kuludeks 4627.98 (neli tuhat kuussada kakskümmend seitse krooni ja 98 senti) krooni, mis välja mõista OÜ Dedi Pluss pankrotivarast. Ajutise halduri kulud välja mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja ajutise halduri tasu välja mõista Küllike Mitt kasuks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on asutatud 3. mail 2005.a ja kantud äriregistrisse 23. mail 2005. a. Võlgniku asutasid Erik Kütt, Andrus Irdoja, Meelis Vihlver ja Raivo Reisenbuk, kes on ka käesoleval ajal nii osanikud kui ka juhatuse liikmed. Osakapitali suurus on käesoleval ajal 200 000 krooni. Võlgnik alustas majandustegevust 2005. A oktoobris avades Tartu kaubamajas toitlustuskoha Dedi. Selleks sõlmis võlgnik Tartu Kaubamajaga üürilepingu ja AS-ga Hansa Liising suurköögiseadmete ja bistroo ja restorani sisustuse, kassasüsteemide jms liisinglepingud. 12. Märtsil õnnestus võlgnikul müüa kõik toitlustuskohaga Tartu kaubamajas seotud varad Wesico Project OÜ-le ja lõpetada kokkuleppel üürileping Tartu kaubamajaga. Võlgnikul on vara ca 292 000 krooni väärtuses. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata nõudeid on vähemalt 1 833 207 krooni. Võlgniku majandustegevus on 2010. A aprillis seiskunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olnud kogu oma tegevuse aja suures pankrotiohus ja omandas alalise maksejõuetuse tunnused juba 2009. majandusaasta teisel poolel. Alaline maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste ja juhatuse liikmete poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. OÜ Dedi Pluss juhtkond ei ole käesolevaks hetkeks ajutisele haldurile äriplaani esitanud, mistõttu ei ole ajutisele haldurile täpsemalt teada äriühingu majandustegevuse faktilise tulemuse hälve äriplaanis kavandatud tulemusest. Suures plaanis aga ajutine haldur nõustub sellega, et äriühingu juhtkond ilmselgelt ei ole äriühingu rahavoogusid õieti planeerinud. OÜ Dedi Pluss juhtkond on majandustegevuse käivitamisel 2005. majandusaastal ning tegevuse laiendamisel 2006. majandusaastal pidanud otstarbekaks soetada äriühingule põhivara liisingutingimustel AS’lt Hansa Liising Eesti, samuti tehti mahukaid investeeringuid üüripindade kohandamiseks enda nõuetele vastavaks; 2006. aastal võeti äriühingule lisakohustusi seoses keskmisest kallima sõiduki liisingusse võtmisega; 2008. majandusaastal võeti OÜ’lt Goodline Baltic täiendavalt üle AS’ga Swedbank Liising sõlmitud köögiseadmete liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kõik äriühingu poolt põhivara soetamiseks võetud liisingu- ja laenukohustused eeldasid oluliselt suuremaid positiivseid rahavoogusid kui seda OÜ Dedi Pluss faktiline majandustegevus võimaldas. 2008. aastast on äriühingu müügitulud aga järjest vähenenud samas kui püsikulusid ei suudetud

samas mahus vähendada. Tulude kahanemine süvendas käibevahendite puudujääki veelgi. Eeltoodud asjaolud kogumis tõid ajutise halduri hinnangul objektiivselt kaasa OÜ Dedi Plus võimetuse nõuetekohaselt täita oma kohustusi võlausaldajate eest (sh. liisingu- ja laenukohustusi), sunni realiseerida põhitegevusega seotud varad (kusjuures valdav osa neist oli seotud veel liisingukohustusega) ning äriühingu majandustegevuse seiskumise. Lisaks märgib ajutine haldur, et äriühingu omakapital on hiljemalt 2009. aasta augustikuuks olnud negatiivne (-167 153,- krooni). Äriühing on jätkanud vaatamata negatiivsele omakapitalile kahjumiga tegevust ja seisuga 16.06.2010. on äriühingu omakapital juba negatiivne arvestuslikult kogusummas 1 280 331,- krooni, ehk teisisõnu on äriühing sel perioodil tegutsenud sisuliselt üha suuremas ulatuses võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, võib käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Võlgnik on maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindajana jäi juhatuse liige M. Vihlver pankrotiavalduse juurde. Vastuväiteid ajutise halduri aruandes esitatud andmetele ei olnud, küll aga vaidles juhatuse liige vastu ajutise halduri järeldusele, et võlgnik on olnud kogu tegutsemise aja pankrotiohus. Juhatuse liige selgitas, et peaaegu kogu 2009. A otsiti kokkuleppeid üürileandja AS-ga Tartu kaubamaja, algul üürihinna vähendamiseks, seejärel üürilepingu lõpetamiseks. Tartu kaubamaja venitas otsuste tegemisel, mis avaldas mõju võlgniku otsustustele ja majandustegevusele, samuti tõi see kaasa pankrotiavalduse esitamise viibimise. Ajutine haldur avaldas, et kõik juhatuse liikmed võiksid anda võlgniku vande.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus, võlgniku juhatuse liikme selgitused kohtuistungil ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega maksejõuetuse põhjuste osas. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril otsustada hagi esitamine raske juhtimisveaga maksejõuetuse tekkimises ja süvenemises süüdi oleva juhatuse liikme vastu. Samuti tuleb halduril võtta seisukoht, kas Tartu Kaubamajas asuva söögikohaga Dedi seotud varade müük kujutab endast ettevõtte üleminekut. Kohus leiab, et Küllike Mitt vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada OÜ Embach Tours pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Lähtudes PankrS § 90, § 19 lg 1, § 86, peab kohus vajalikuks kohustada kõiki nelja juhatuse liiget andma kohtus võlgniku vannet.

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 14 275 krooni (bruto) ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 4627.98 krooni (koos käibemaksuga). Võlgniku esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb katta pankrotivara arvelt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.