Tsiviilasi nr.2-09-28971
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-28971
Tsiviilasi
BTA apdrošināšanas akciju sabiedriba ( Eesti filiaali kaudu) hagi KJvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : BTA apdrošināšanas akciju sabiedriba ( Eesti filiaali
esindajad
kaudu) Hageja esindaja Andrus R , XXX Kostja : KJ, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista KJBTA apdrošināšanas akciju sabiedriba kasuks 3237 krooni, millest 600 krooni on kahjukäsitluskulud ning 2637 krooni põhinõue . Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Välja mõista KJBTA apdrošināšanas akciju sabiedriba kasuks riigilõiv 1000 krooni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Tallinna ringkonnakohtule Pärnu mnt 7 Tallinn. Kohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 09.10.2009 kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks, mis anti üle hagimenetlusse. Hageja palub 3.11.2009 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja poolt kannatanule välja makstud liikluskahju 2637 krooni ja käsitluskulud 600 krooni. 20.10.2008 toimus kella 11.45 ajal liiklusõnnetuse Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava nurgal. Kostja juhitud sõiduauto Daewoo Matiz, registrimärgiga XXXsõitis otsa punase tule ees seisma jäänud sõidukile Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX, mida juhtis AL. Liiklusõnnetuse osalised olid selle põhjuste suhtes ühel meelel ning vormistasid oma arvamuse kirjalikult. Politseid liiklusõnnetusest ei teavitatud. Kostja ei teavitanud hagejat liiklusõnnetuse toimumisest, ei esitanud kirjalikke selgitusi toimunu kohta ega esitanud sõidukit ülevaatuseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja tsiviilvastutus liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja juures. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtis perioodil 07.02.200806.02.2009. AL pöördus 28.10.2008 hageja poole ning esitas liiklusõnnetuse kahjuteate, sõiduauto VW Passatile teostati ülevaatus, mille kohaselt vajas sõiduki tagastange remonti. Hageja hüvitas VW Passati remonditööde maksumuse summas 8790 krooni vastavalt AS B 28.02.2009 arvele. Hageja teavitas ksotjat19.11.2008 ja 27.11.2008 kirjaga, et tal on kohustus esitada hagejale kirjalik seletus, samuti esitas hageja kostjale 17.04.2009 ja 22.05.2009 kirjaliku pretensiooni 3237 krooni tasumiseks. Hageja leiab, et hagejal oli vastavalt LKS § 7 lg 1 hüvitada kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju, ses t hageja ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustus leping oli kehtiv. Kostjal oli LKS § 38 lg 2 kohustus teavitada hagejat liiklusõnnetusest ning anda toimunu kohta kirjalik seletus ja esitada sõiduk ülevaatuseks. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning seetõttu on hagejal vastavalt LKS õ 48 lg 2 p 8 õigus esitada tagasinõue kostja vastu 30 % ulatuses hüvitisest.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt ei toimunud liiklusõnnetust ja seetõttu puudus hagejal kohustus teha väljamakseid. Kostja ei sõitnud hageja poolt nimetatud ajal VW Passatile otsa, füüsilist kontakti kahe auto vahel ei olnud ning juhtunut ei saa käsitelda liiklusõnnetusena. VW Passat sõitis ebakindlalt, korduvalt pidurdades ja sõidurida vahetades ning pidurdas järsult mitte ei seisnud. Kostja pidurdas samuti järsult, kuid tal õnnestus kokkupõrge ära hoida. Kostja suhtes ei ole tehtud kohtuvälise menetleja otsust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta, hageja ei ole pädev tuvastamaks liikluseeskirja nõuete rikkumist. Hageja ei ole tõedandnud liiklusõnnetuse toimumist, sõidukite paiknemist, liikumissuundi jm asjaolusid, mis peaksid olema märgitud teatele liiklusõnnetuse toimumise kohta. Kahjuteade on koostatud ja esitatud 8 päeva pärast väidetavat õnnetuse toimumist ning see on vastuolus sündmuskohal koostatud dokumendiga, kus puuduvad märked sõiduki vigastuste kohta. Hageja esitatud arvest ei nähtu, et oleks teostatud tagastange remonti vaid üksnes värvimise ja komplekteerimistöid. Kostjal ei olnud kohustust teavitada hagejat liiklusõnnetusest, sest liiklusõnnetust ei toimunud.
Kohus menetles asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei soovinud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtis perioodil 07.02.2008-06.02.2009. LKS § 23 lg 2 sätestab, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Kohtule esitatud tõendist, mis on dateeritud 20.10.2008 ning allkirjastatud kostja poolt, nähtub, et ta tunnistab end süüdi selles, et sõitis tagant otsa VW Passatile. Kostja sõiduk kuulus kindlustamisele LKS § 4 lg 1 alusel, sest tegemist on mootorsõidukiga liiklusseaduse § 63 lg 2 mõistes. Tõendist nähtub, et sündmus toimus Vabaduse pst ja Hiiu tn ristmikul, järelikult oli tegemist teeliiklusega LKS § 3 lg 3 mõistes. Kannatanu sõidukil oli vigastada saanud tagumine stange, tõendile on joonistatud sõidukite paiknemise skeem, mille järgi on sõiduk AOD036 tagaosa ja sõiduki DMC 126 esiosa üksteise vastas, kostja on omakäeliselt kirjutanud, et sõitis kannatada saanud sõidukile otsa. Kohus järeldab, et on olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja sõiduki liikumise vahel. LE § 129 järgi peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kostja ei täitnud teisele sõidukile tagant ots sõites LE § 129 nõudeid. Kostja oli kohtu arvates tsiviilõiguslik vastutus kahju tekitamisega. Kohus asub seisukohale, et tegemist oli kostja poolt põhjustatud liikluskahjuga. LKS § 7 lg 1 järgi oli hagejal kohustus temaga liikluskindlustuslepingu sõlminud kostja poolt põhjustatud liikluskahju hüvitada. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei saa tuvastada tema süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. Hageja ei saa kostjat väärteomenetluses karistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid eraõigusliku vastutuse väljaselgitamiseks on hageja õigustatud hindama kostja süüd liikluseeskirjade täitmata jätmisel. Kohtule esitatud kahjuteatest, sõiduki ülevaatuse aktist, remondi kooskõlastusest ja AS Benefit arvest nähtuvad nii sõiduki vigastuste ulatus kui ka kahju suurus. Hageja on kooskõlastanud eelnevalt remonditööde maksumuse. Arve ja kooskõlastusel näidatud tööde maksumus on sama. LKS § 38 lg 2 järgi oli kostjal kohustus teavitada kindlustusandjat liiklusõnnetuse toimumisest ka sel juhul, kui tema sõiduk kahju ei saanud. Kostja ei ole, vaatamata meeldetuletusele, omakohustust täitnud ning LKS § 48 lg 2 p 8 ja § 48 lg 3 järgi on hagejal õigus sellisel juhul nõuda kostjalt 30 % ulatuses väljamakstud hüvitis ja käsitluskulud tagasi nõuda. LKS § 38 lg 1 ja 2 eesmärgiks on muuhulgas kindlustuspettuste vältimine. Asjas ei oma tähtsust see, kuidas käitus liiklusõnnetuse eel või järel kannatanu, sest see ei muuda kostja vastutuse ulatust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3237 krooni, millest 600 krooni on kahjukäsitluskulud ning 2637 krooni põhinõue. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda ja TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.