Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-7426

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 15.02.2010. a kohtule hagiavalduse Gxxxxx Sxxxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue poolte vahel 05.12.2007. a sõlmitud laenulepingust nr 07-214527-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 26 847,04 krooni, intressiga 21 % aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 20.11.2011. a. Kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Hageja ütles laenulepingu 15.09.2008.a ennetähtaegselt üles. Kostja võlg hageja ees 15.02.2010. a seisuga on kokku 30 923,20 krooni, mis koosneb põhiosa võlast 25 902,18 krooni, intressivõlast 1643,53 krooni ja viivisest põhiosa võlalt 33 77, 49 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista nimetatud võlgnevus ja lisaks alates 16.02.2010. a seisuga sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kostja rahvastikuregistrijärgsest elukohast menetlusdokumendid tagastati. Kostja tegelik elu- või viibimiskoht ei ole teada. Politseil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kohus määras kohtuistungi 08. augustil 2010. a ja kohustas pooli kohtuistungile ilmuma. Kostjale toimetas kohus kohtukutse hageja taotlusel kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel Kohtukutse avaldati 28.06.2010. a . Kostjat hoiatati TsMS § 410 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest istungile mitteilmumise korral. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas 09.08.2010. a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud kohtuistungile ei ilmu.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohaleilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-10-7426 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga laenulepingu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 15.02.2010. a seisuga 30 923,20 krooni, mis koosneb laenu põhiosavõlast 25 902,18 krooni, intressivõlast 1643,53 krooni ja viivisest põhiosa võlalt 33 77, 49 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 15.02.2010.a viiviste suuruseks kokku 3377,49 krooni. Kohus arvestas perioodil 16.02.2010-25.08.2010 viiviste suuruseks 1088,40 (25 902,18 krooni x 0,022 % x 191 päeva) krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 6359,70 krooni, millest 259,70 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses (tl 20), 6000 krooni hagi esitamisel (tl 21) ja 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 40). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lgle 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 6359,70 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.