2-08-60994
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. august 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-60994
Tsiviilasi
JK ́i ja MJhagi Osaühing BI vastu kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
500 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I JK (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja II MJ(isikukood: XXX elukoht: XXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advakaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn; ) Kostja Osaühing BI(registrikood: XXX, XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Mati Maksing (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (11643617) Pärnu mnt 10, Tallinn, 10148, )
Kohtuistungi kuupäev või menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt JK ́i ja MJ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1(5)
Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 23.09.2008.a. esitasid hagejad JK ja MJ hagi kostja Osaühing BI vastu kahju summas 100 000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 28.12.2005.a. JK ja MJ Osaühinguga BI kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingu (edaspidi Leping). Lepingu esemeks oli kinnistu aadressiga XXX, mille hagejad omandasid kaasomandisse. Lepingu eseme hind oli 587 480 krooni, millest JK tasus 293 740 krooni ning MJ 293 740 krooni. Lepingust tulenevalt oli kostjal muu hulgas kohustus: kinnistuni viiva tee katma kruusakattega hiljemalt 31.05.2006.a.; välja ehitama elektrivõrk hiljemalt 30.10.2006.a.; välja ehitada vee-ja kanalisatsioonitrassid vastavalt detailplaneeringule ning kindlustama kinnistu varustamise veega ja kanalisatsiooni kasutamise võimalusega; katma kinnistuni viiva tee asfaldiga ning rajama kõnniteed ja tänavavalgustuse hiljemalt 01.07.2007.a. AS T tegi hagejate tellimusest lähtudes 3 hinnapakkumist kinnistule individuaalelamu projekteerimiseks ning ehitamiseks, viimase 06.03.2008.a., mille kohaselt maksis elamu projekteerimine ning ehitamine hagejatele täna minimaalaselt 3 590 000 krooni, s.o. 1 345 000 krooni rohkem kui esimeses hinnapakkumises pakutu ja 890 000 krooni rohkem kui teises hinnapakkumises pakutu. 02.04.2007.a. esitasid hagejad kostjale taotluse, milles nõudsid Lepingust tulenevate kohustuste täitmist- vee-ja kanalisatsioonitrasside välja ehitamist ja kinnistuni viiva tee kruusakattega katmist. Kostja Osaühing BI hilines Lepingust tuleneva kohustuse (vee-ja kanalisatsioonitrasside valmisehitamine) täitmisega kokku 445 kalendripäeva. Hagejad esitasid 28.07.2008.a. kostjale ning viimase lepingulisele esindajale kirjaliku pretensiooni, millega hagejad nõudsid kostjalt Lepingu rikkumisega tekitatud kahju 890 000 krooni suuruse kahju kompenseerimist 11.08.2008.a. Kostja esitas 11.08,.2008.a. hagejatele vastuse pretensioonile, milles peab hagejate pretensiooni põhjendamatuks ning leidis, et kostja Lepingu rikkumise ja hagejatele tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos ning kahju suurus on tõendamata. Hagejad esitasid esialgu nõude kostjalt kahjuhüvitise summas 100 000 krooni väljamõistmiseks, jättes endale õiguse nõude suurust muuta. Hagejad paluvad hagiavalduses tuvastada hagejate kahjunõude olemasolu kostja vastu, mõista hagejate kasuks välja osa kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud varaline kahju summas 100 000 krooni, määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning kostjalt välja mõista hagejate menetluskulud ja jätta need kostja kanda. 02.06.2010.a. toimunud k kohtuistungil selgitas hageja, et krundiga külgnev kruusatee ei kannatanud ehitajate väitel masinate raskust. 30.06.2010.a. esitasid hagejad haginõude täpsustuse, milles suurendasid hagejad esitatud kahjuhüvitusnõuet, so põhinõuet 100 000 kroonilt 500 000 kroonini, seejuures jäid hagejad kõikide oma hagis esitatud põhjenduste ja tõendite juurde. 28.07.2010.a. hagejate vastuses kostja 08.07.2010.a vastusele vaidlevad hagejad kostja vastuväidetele täies ulatuses vastu ning hagejad jäävad oma endiste nõuete juurde ja paluvad kostjalt välja mõista kostja poolt Lepingu rikkumisega tekitatud varaline kahju summas 500 000 krooni, määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2-08-60994 Kostja seisukohad 10.11.2008.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata ja panna menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja väidab, et hiljemalt 14. septembriks oli kostja kohustus veevarutuse ja kanalisatsiooni liitumisepunkti rajamisel kohaselt täidetud ja hagejad olid kuni akti allkirjastamiseni vastuvõtuviivituses. Samas ei nõustu kostja hagejate väitega kostjapoolsest lepingurikkumisest, kuid kostjal ei ole säilinud tõendeid, mis tõendaksid liitumispunkti veelgi varasemat valmimist. Vaatamata võimalikule viivitusele liitumispunkti rajamisel ei olnud hagejatel aga mingit takistust kinnistul ehitustegevuse alustamiseks. Hagejad rajavad oma nõude esmalt väitele, et kostja on lepingut rikkunud, selline väide on aga täielikult tõendamata. Hagejate nõude teiseks aluseks tundub olevat väide, et neil oli võimatu ehitada kinnistule elamu kostja tegevuse(tuse) tõttu, kuid ka see on tõendamata. Kolmandaks leiavad hagejad, et nende kavandatud elamu ehitamine on kallinenud, aga kostja ei pea selle asjaolu kohta esitatud tõendeid usaldusväärseteks ega piisavateks. Kostja väidab samuti, et hagejate poolt esitatud hinnapakkumised ei kajasta tegelikult ja reaalselt ehitise rajamisega seotud kulutusi ja need on fiktiivsed. Kostja märgib, et hagejad ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja väidab, et tee kinnistuni oli rajatud ja olemas enne 31. maid 2006, kinnistul ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunkti rajamine toimus õigel ajal ning isegi kui see oleks viibinud, siis ei oleks see takistuseks ehitamisel. Hagejate väited tee katmisest asfaltiga ja tänavavalgustuse rajamisest ei ole nõude alust silmas pidades asjakohased, kuid ka selles osas on kostja oma kohustused täitnud – kostja saab tõendada nii asfaltkattega tee kui tänavavalgustuse olemasolu kinnistul. Samuti märgib kostja, et hagejatel pole kahju tekkinud, kostja on lepingut kohaselt täitnud ja samuti ei saa mingigi võimalik viivitus hagejate ehitustegevuse alustamisega olla ole seotud kostja tegevusega ning kostja leiab, et leiab kostja, et eelnevas esile toodud ebakõlad osutavad hagejate nõude olulisele ebaselgusele ja nõutava kahjuhüvitise summa tõendamatusele. Lisaks tuleb arvestada, et hageja esitatud pakkumused ei tarvitse olla mõistlikud ega vastata üldisele ehituse hinnatasemele. 02.06.2010.a. toimunud k kohtuistungil selgitas kostja, et vee- ja kanalisatsiooni võimalus tekkis 06.06.2006, kuid kostjad ei nõustunud üleandmise akti varem sõlmima. Kruusakate paigaldati hiljemalt 2006 ning asfalt 01.11.2007 hiljemalt. Teistel kinnistu omanikel oli võimalik samal ajal ehitada. 08.07.2010 täiendavas vastuses selgitab kostja, et aerofotodelt nähtub, et tee oli olemas vähemalt alates 2002 aastast. Hageja nõue 30.06.2010 suurendatud osas on aegunud, aegumine hakkas kulgema alates 31.12.2006 08.07.2010.a kostja täiendavas vastuses on kostja seisukohale, et haginõude suurendamine ei ole põhjendatud ja kostja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagejate nõue on summat 100 000 krooni ületavas osas aegunud. Seega jääb kostja oma eelmise vastuse juurde ning palub jätta hagi rahuldamata ja panna menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et 28.12.2005.a. JK ja MJ sõlmisid kostjaga kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingu, mille esemeks oli kinnistu aadressiga XXX, mille hagejad omandasid kaasomandisse. Lepingust tulenevalt kohustus kostja: kinnistuni viiva tee katma kruusakattega hiljemalt 31.05.2006.a, välja ehitama vee-ja kanalisatsioonitrassid vastavalt detailplaneeringule ning kindlustama kinnistu varustamise veega ja kanalisatsiooni kasutamise võimalusega; katma kinnistuni viiva tee asfaldiga ning rajama kõnniteed ja tänavavalgustuse hiljemalt 01.07.2007.a. 3(5)
Hagejad soovisid rajada kinnistule elamut ning võtsid elamu projekteerimiseks ja valmis ehitamiseks hinnapakkumise 14.09.2006 seisuga summas 2,7 miljonit krooni. Hagiavalduse kohaselt ei olnud hagejatel võimalik 14.09.2006 ehitusega alustada, kuivõrd kostja ei olnud valmis ehitanud kinnistuni viivat teed ning taganud kinnistu varustamist vee- ja kanalisatsiooniga. Vee ja kanalisatsiooni võimalus tekkis alles 20.03.2008, kuid selleks ajaks oli ehituse maksumus tõusnud summale 3,59 miljonit krooni ehk 859 000 krooni võrra. Hagejad on kandnud kahju 859 000 krooni, millest paluvad hagejad neile hüvitada 500 000 krooni. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas 14.09.2006-20.03.2008 esinesid asjaolud, mis takistasid hagejatel kinnistule elamu püstitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejate väitel seisneb kahju selles, et nad on kaotanud võimaluse rajada elamut odavama hinnaga, kuivõrd elamu rajamist takistas kostja tegevusetus. Seega peavad hagejad tõendama, et 14.09.2006-20.03.2008 esinesid asjaolud, mis takistasid hagejatel kinnistule elamu püstitamist ja et need asjaolud on tingitud kostja tegevusetusest. Hagejad on oma väite tõendamiseks esitanud 14.09.2006 hinnapakkumise elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks AS-lt T (tl 38), milles on märgitud, et ülevaatuse teostamise ajal puudus nii veeühendus kui ka juurdepääs. Muldkattega ei ole võimalik raskeveokitega liigelda. Vee puudumisel suureneb ehitustööde maksumus kuna vesi on vaja kohale tuua igapäevaselt vastavate mahutitega. Ka hinnapakkumisest nähtub, et vee ja kanalisatsiooni puudumine iseenesest ei takista elamu püstitamist, kuid võib suurendada ehitustööde maksumust. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millisel määral ehituse maksumus seeläbi võiks suureneda ega tuginenud sellele, et kaasnev hinnatõus oleks olnud nii suur, et ehitamine oleks muutunud mõttetuks. Seega tundub kohtule ebausutav, et üksnes vee puudumine võiks olla takistuseks elamu püstitamisele. Kuigi vee puudumine võib küll takistada elamu kasutamist, siis hagejad ei ole tuginenud sellele, et seoses vee puudumisega oleks olnud takistatud elamu kasutamine ja et nad oleks kandnud kahju seoses võimaluse puudumisega elamut kasutada. Vaidlus puudub selles, et 01.11.2007 oli tee asfalteeritud, seega pidi maja ehitamine igal juhul olema võimalik alates nimetatud ajast. Samas on kohus seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et enne 01.11.2007 oleks tee olukord takistanud elamu rajamist. Rae vallavalitsuse kirjast 15.06.2010 nähtub, et Rae valla andmetel oli tee olemas eeldatavalt juba nõukogude ajal ja et 2005 aastal on tee nimetatud kohalikuks teeks. Aerofotodelt (4 tk) nähtub, et tee oli olemas 2002 aasta seisuga ning et see on läbitavuselt sarnane peateeks oleva Veski teega. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud asjaolu, et tee olukord oleks olnud sedavõrd halb, et elamu püstitamine oli takistatud. Ebaveenev ja üldsõnaline on AS T esindaja selgitus, et
2-08-60994 ehitamine ei ole võimalik, sest muldkattega teel ei saa raskeveokitega liigelda. Tuleb eeldada, et ehitamine on võimalik ka sellises asukohas, kus puudub igasugune tee, kui selleks kasutatakse sobivat tehnikat ja ilmastikku. Tee puudumine võib küll suurendada ehituse maksumust või pikendada ehitusaega (sellele ei ole hagejad tuginenud), kuid erandlik on järeldus, et ehitamine ei ole üldse võimalik. Käesoleval juhul aga viis kinnistule tee, mis aerofotode kohaselt oli vähemalt 2002 aastal ja hiljem küllaltki hästi läbitav ning seda enam tundub ebausutav hinnang, et kinnistule ehitada ei olnud võimalik. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kuivõrd AS T on esitanud hagejatele hinnapakkumise elamu ehitamiseks, võib käesoleva vaidluse tulemusest sõltuda AS-i T võimalus hagejatele teenust pakkuda ja seega võib AS-l T olla vaidluse lahendamise vastu isiklik huvi. Seega leiab kohus, et hinnapakkumises toodud märkustes on AS T esindaja kas viidanud sellele, et tegelik ehitamise maksumus oleks suurem või on tahtlikult olukorda moonutanud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud, et 14.09.200620.03.2008 esinesid asjaolud, mis takistasid hagejatel kinnistule elamu püstitamist. Kuivõrd nimetatud asjaolu tõendatud ei ole, on välistatud kostja põhjuslikust seosest tulenev vastutus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna välistatud on kostja vastutus, ei hinda kohus teisi hagiavalduse asjaolusid. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja viide nõude aegumisele, kuivõrd nõue ei oleks aegunud mitte lepingu rikkumisest, vaid kahju tekkimisest, st ehitushinna tõusust. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda solidaarselt.
Peeter Pällin Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.