Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-10-17477 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Hageja poolt 16.04.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 3529,45 krooni, millest põhivõlg on 3027 krooni ja intresside võlg 150,75 krooni. Lisaks viivis 351,70 krooni 15.04.2010 seisuga ning 0,05 % põhinõudest iga järgneva päeva eest. Kohus võttis 28.04.2010 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse määrus ja hagimaterjalid on 31.05.2010.a vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kohtule vastanud pole. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagi vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 09.03.2000 maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääraks 0,05 % tähtajaliselt maksmata jäänud summast põhinõudelt päevas. Hageja on arvestanud 15.04.2010. a seisuga viivise suuruseks kokku 351,70 krooni. Kohus arvestas perioodil 16.04.2010-19.08.2010 viiviste suuruseks (3027 krooni x 0,05 % x 126 päeva) 190,70 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

2-10-17477

Menetluskulude jaotus Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS § 145. Kohus asja menetlemisel sissenõutavaid kulutusi ei teinud. Muud kulud jäävad TsMS § 162 lg 4 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.