2-08-64725/12 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

alustasid juhutöölised 01.06.2005 fassaaditöid. Tagajärjeks olid ülikõrged remondiraha arved üürilehel pikkadeks aastateks, kusjuures rida kapitaalremonditöid on tegemata. Hiljem selgus, et firmat AS A. pole registreeritult olemas. Renoveerimise lõppmaksumuseks oli 560 000 krooni. Korteriühistu sai täiendavalt kahju umbes 40 000 krooni, hageja süüdistab kostjat pettuses ja KÜ XXXXXX XXX Hansapanga laenu omastamises fiktiivsele firmale rahalisi ülekandeid tehes. Hagejale kui korteriomanikule on tekitatud orienteeruvalt kahju 15 000 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole tekitanud kahju hagejale ega ka korteriühistule. Korteriühistu XXXXXX XXX hallata olevate elamute, aadressil XXXXXX XX ja XXXXXX XX, fassaadid ja katused vajasid renoveerimist. Tööde teostamiseks korraldas korteriühistu konkursi ehitusfirma ning orienteeruva töödemaksvuse leidmiseks. Kuna korteriühistu selliseid rahalisi vahendeid ei omanud, otsustati KÜ XXXXXX XXX üldkoosolekul 20.04.2004 taotleda renoveerimislaenu. Saades pangalt positiivse vastuse otsustati KÜ üldkoosolekul 02.09.2004 sõlmida tööettevõtuleping kõige soodsama hinnapakkumise teinud firmaga OÜ M.. Hageja poolt mainitud AS A. Segud osales küll konkursil, kuid üldkoosolek otsustas OÜ M. kasuks. Kostja ei ole osaluses AS-iga A. Segud. KÜ XXXXXX XXX üldkoosoleku otsusega 02.09.2004 ning juhatuse otsusega 03.09.2004 kinnitati tööde kogumaksumuseks 828 800 krooni, millest fassaadid 460 000 krooni ja katused 368 800 krooni. Töid teostati kahes etapis. 2004 vahetati katusekattematerjal ning remonditi korstnad ja 2005 renoveeriti fassaadid. Kõikide teostatud tööde eest tasus AS Hansapank otse ehitusfirmale vastavalt ehitusfirma poolt esitatud ning KÜ poolt kinnitatud arvetele. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust pole selles, et hageja on KÜ XXXXXX XXX liige ning et hageja ja kostja vahel ei ole lepingulisi suhteid. Hageja heidab kostjale ette juhatuse liikme kohustuse mittekohast täitmist, lojaalsuskohustuse rikkumist. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt ja lg 2 alusel saab lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Kuna kostja on ühistu juhatuse liige, kes tegutseb ühistu koosolekult saadud ülesannete, ühistu põhikirja ja vastavalt seaduse alusel, siis on tema käitumine juhatuse liikmena vaadeldav käsundilaadse suhtena ehk lepingulise suhtena tema ning juriidilise isiku KÜ XXXXXX XXX vahel ja seega saab ta eelkõige vastutada oma kohustuse täitmata jätmise korral juriidilise isiku ehk KÜ XXXXXX XXX MTÜS § 32 lg 1 järgi, mitte ühistu liikme ees. Kahju hüvitamist juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral saab liikmelt nõuda ühistu ise või võlausaldaja juhatuse liikmelt ühistule. Seega ei ole hageja kui ühistu liikme nõue selles osas, milles ta palub väidetavalt kostja poolt juhatuse liikme kohustusi rikkudes ühistule tekitatud kahju hüvitada 15000 krooni ulatuses endale, õiguslikult põhjendatud. Kuna hageja leiab, et talle on kostja tekitanud ühistu juhtimisel ja oma hoolsuskohustuse rikkumisel kahju, sest kostja on teinud põhjendamatuid kulutusi ühistule, siis saab tõusetuda kostja vastutus hageja ees vaid deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju 2(4)

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kohus on hagejale teinud ettepaneku põhjendada ja esile tuua, milles seisneb kostja poolt oma väidetava hoolsuskohustuse rikkumisel tekkinud kahju 15 000 krooni. Hageja on märkinud, et kostja peab oma põhjendamatu ja aluseta tegevuse tulemusel tasuma remondimakset 13 kr/m2, mille kohta on ta kohtule esitanud ühistu 20.09.2008 arve 80999. Kostja poolt kohtule esitatud KÜ XXXXXX XXX 20.04.2004 üldkoosoleku protokolli nr 16 alusel on ühistu üldkoosolek otsustanud remondimakse suuruseks vastavalt 13 kr/m2 (päevakorra p 3), millest laenu teenindamiseks kulub 11,20 kr/m2. Seega on kostja tõendanud, et hagejale ühistu poolt esitatud arve 80999 20.09.2008 remondimakse kohta on kooskõlas ühistu üldkoosoleku kui ühistu kõrgema eelmärgitud otsusega. Seega ei saa rääkida põhjendamatust maksest, mida hageja peab tegema, kuna ühistu otsused on ühistu liikmele kohustuslikud kooskõlas KÜS § 13 ning vastavalt ühistu põhikirja p–s 3.2. sätestatule. Sellist otsust, et hageja peab tasuma remondimakset 13 kr/m2, pole teinud kostja. Juhul kui hageja leiab, et üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele, on tal seadusest tulenevalt õigus märgitud koosoleku otsust vaidlustada. Seega ei saa rääkida ka kahju tekkimisest hagejale märgitud makse tasumise kohustuse näol, millise otsuse on teinud ühistu. Muid kahju asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus rikkus menetlusnormi, kuna ei ole hagejale asjaolusid selgitanud. Kohus ei ole andnud hinnangut OÜ M. fiktiivsetele arvetele. Kostja esitas nimetatud arved meelega nii hilja, et hageja segadusse ajada ja et hagejal ei oleks võimalik seisukohta korralikult kujundada. Arvetest sõltus hageja kahju suurus ja selle täpsustamine, mida hageja teha ei saanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus tuvastas, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, s.o. õiguslik alus hagi rahuldamiseks, mistõttu kaebuse väited esitatud tõenditega mittearvestamisest on 3(4)