2-10-21911/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku vara ja kohustused Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku vara, kokku 20 592.- kroon, on järgmine: Swedbank AS pangakonto saldo 1,98 krooni, SEB Pank AS-i pangakonto saldo 20 590.- krooni. Võlgnikul on müügiarvetest tulenev nõue kolme äriühingu (Sombrero OÜ, Union PÜ OÜ ja Antonella OÜ) vastu kokku summas 8710.- krooni, nõuete laekumine lähiajal on ebatõenäoline. Võlgniku kohustused on ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt kokku 190 863.krooni järgmiselt: maksuvõlad 124 104.- krooni, maksuintressid 24 546.- krooni, kohustus omanike ees 32 795.- krooni, Deil Metall OÜ (tarnija) 4888.- krooni, Fixus Mustamäe OÜ (tarnija) 4530.- krooni. Ükski kohustus ei ole pandiga tagatud. Täitemenetluse registri andmetel toimub võlgniku suhtes kaks täitemenetlust kohtutäituri Oksana Kutšmei juures, sissenõudja on Maksu- ja Tolliamet. Pooleliolevaid kohtuasju võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole. Majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus Võlgniku asutas 2008. a juunis valmisfirmasid müüv ettevõtja, tänased osanikud Guido Valge ja Denis Ostrovski omandasid osaluse enne reaalse majandustegevuse alustamist augustis 2008. a. Osalus jaguneb osanike vahel võrdselt (osakapitali suurus 40 000 krooni). Alates asutamisest kuni tänaseni on mõlemad osanikud olnud ka juhatuse liikmed. Vastavalt Guido Valge poolt antud seletustele ei ole Denis Ostrovski juhtimisega ega muude tegemistega äriühingus tegelenud alates 2009. a suvest. Võlgniku põhitegevus oli alates tegevuse alustamisest autode remont, hooldus, rehvitööd ja rehvide müük. Tegevus toimus koos sisseseadega üüritud ruumides asukohaga Riia 162a, Tartu. Majandustegevuse registris võlgnik ja tema tegevuskoht registreeritud ei ole. Teenuseid osutasid algselt juhatuse liikmed isiklikult, pärast Denis Ostrovski loobumist võeti tööle üks töötaja, kes lahkus majandustegevuse lõppemisel 2010. a alguses. Haldurile esitatud dokumentide põhjal ei ole võlgnik suutnud alates tegevuse alustamisest kasumit teenida. Esimene majandusaasta lõpetati 251 000 krooni suuruse käibe juures kahjumiga 27 129 krooni. Kahjum viis ka võlgniku omakapitali allapoole seaduses lubatud minimaalset määra. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008 seisuga 12 871.- krooni. 2009. majandusaastal jätkati 2/4

kahjumiga tegutsemist. Raamatupidamise dokumentide põhjal õnnestus võlgnikul teenida väike kasum mais 2009, kõik ülejäänud kuud lõpetati tegevus kahjumiga. Omakapitali puudujäägi katteks tegid osanikud 12.06.2009 võlgniku kapitali mitterahalise sissemakse. Vastavalt haldurile esitatud koosoleku otsusele anti võlgnikule üle rehvimontaažiseade, rehvide tasakaalustamise seade ja elektroodkeevitusseade kogumaksumusega hinnanguliselt 28 000.- krooni. Omakapitali suurendamiseks tehtud sissemakse jäi raamatupidamises põhivarana kajastamata. Käesolevaks ajaks on vara ajutise halduri nõusolekul müüdud, raha asub võlgniku kontol AS-is SEB Pank. 2009. majandusaasta kogu müügitulu oli 446 000 krooni ja kahjum 142 000 krooni. Arvestades, et perioodil jaanuar 2009 kuni mai 2009 oli teenitud kahjumit ligi 25 000 krooni, ei viinud omakapitali puudujäägi katteks tehtud sissemakse tegelikkuses omakapitali seadusega vastavaks. Võlgniku omakapital ei olnud seadusega vastavuses mitte ühelgi ajahetkel alates tegevuse alustamisest. Võlgniku raamatupidamist on peetud korralikult ja selle põhjal on võimalik saada mõistliku aja jooksul ülevaate võlgniku majandustegevusest. Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Kohustused ületavad oluliselt varasid. Majandustegevus puudub ja selle taaskäivitamine ei ole tõenäoline. Negatiivne omakapital ja peatunud majandustegevus välistab ka täiendava kapitali kaasamise võimaluse kreeditoridelt. Kuna võlgniku majandustegevus on peatunud, võlad ületavad mitmeid kordi varasid ja võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik selgelt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole ajutine, samuti ei ole ajutine seisund, kus võlgniku vara ei kata kohustusi. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks peab ajutine haldur ebapiisavat klientuuri. Prognoositud kliendisihtrühm, s.o eraisikud, haldurile esitatud dokumentide põhjal praktiliselt ei ostnudki teenuseid. Teenitav rahavoog ei võimaldanud katta toimimiseks vajalikke kulusid. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Bilansiline maksjõuetus tekkis võlgnikul koheselt pärast tegevuse alustamist 2008. a sügisel. Võlgniku osanikud/juhatuse liikmed võtsid küll juunis 2009. a vastu otsuse omakapitali puudujäägi katmiseks, aga see ei olnud piisav teenitud kahjumi katmiseks. Jooksva tegevusega ei suudetud suurendada rahavoogu määrani mis võimaldaks katta tegevuskulud (eelkõige üürimaksed ja kulud sisseostetud kaubale). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puudub ka vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused, juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod Võlgnik muutus maksejõuetuks oluliselt enne pankrotimenetluse algatamist. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud KarS § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.