kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Menetluskulude jaotus Jätta puudutatud isiku N K
menetluskulud avaldaja TOL kanda ja avaldaja
menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest.
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-50224, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.05.10.2009.a saabus Harju Maakohtule TOL avaldus, mida on täpsustatud ning täiendatud 29.10.2009.a ja 30.11.2009.a. Avaldaja palub tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis N K suhtes täidetavaks Soome Vabariigi Espoo Linnakohtu (Espoon Käräjäoikeus) 16.09.2009.a ajutise tagamisabinõu otsuse.
2.Soome Vabariigi Espoo Linnakohtu poolt 16.09.2009.a kohtuasjas XXXtehtud otsusega määras kohus arestimisele puudutatud isikule kuuluva vara sel määral, et avaldaja maksimaalselt 35 000 euro suurune saadaolev summa oleks tagatud.
3.Puudutatud isik N K vaidleb 25.01.2010.a Harju Maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldaja taotlusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
4.01.02.2010.a kuulas maakohus ära avaldaja esindaja Rein K ’i ning puudutatud isiku. Menetlusosalised jäid ärakuulamise käigus senises menetluses väljendatud seisukohtade juurde.
5.04.03.2010.a on Harju Maakohus saatnud TsMS § 623 lg-st 3 juhindudes täiendava kirjaliku järelepärimise Espoo Linnakohtule. Espoo Linnakohus on järelepärimisele vastanud 03.05.2010.a.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6.TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja
2-09-50224 täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.
7.EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi nimetatud ka määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 15.10.2009.a, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele N K suhtes. Nähtuvalt Espoo Linnakohtu 03.05.2010.a vastusest Harju Maakohtu järelepärimisele on Soome kohtu lahend selle päritoluliikmesriigis käesoleval hetkel jätkuvalt täidetav.
8.Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Soome Vabariigi Espoo Linnakohtu 16.09.2009.a otsus kohtuasjas XXXkuulub Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamisele N K suhtes. Puudutatud isiku poolt käseolevas kohtumenetluses esitatud vastuväited ei ole õiguslikult asjakohased, kuna need puudutavad Espoo Linnakohtu 16.09.2009.a otsuse sisulist õigsust. Välisriigi kohtulahendi õigsust ei saa aga Eesti kohus lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses sisuliselt kontrollida. Nimetatu tuleneb nii määruse artiklist 53 kui TsMS § 623 lg-s 1 sätestatust.
9.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 üldreeglist tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatu kohaldamiseks. Espoo Linnakohtule tehtud järelepärimisega seonduvad tõlkekulud peab kohus siiski põhjendatuks jätta riigi kanda.
10.Ülaltoodust lähtudes jätab kohus puudutatud isiku N K menetluskulud avaldaja TOLkanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda
asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
11.Tulenevalt määruse artikli 42 lg-st 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1).
12.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas.
13.Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud määruse artikli 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lõike 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt määruse artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.