Tsiviilasi nr 2-09-68074
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.08.2010 Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-68074
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Julianus Inkasso hagi Ixxx Vxxx vastu võla 6982 krooni ja viivise 6981 krooni nõudes Hageja: OÜ Julianus Inkasso (asukoht A. Weizenbergi 20A Tallinn 10150, [email protected]), esindaja Silver Eensaar (e-post: [email protected]) Kostja: Ixxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Ixxx Vxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks 13 963 (kolmteist tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) krooni, millest 6982 krooni on põhivõlg ja 6981 krooni viivis. Välja mõista IxxxxVxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis 0,1 % tasumata põhinõudelt (6982 krooni) päevas alates 21.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Välja mõista Ixxx Vxxxxxxx OÜ Julianus Inkasso kasuks menetluskulud summas 4150 (neli tuhat ükssada viiskümmend) krooni. 1 (3)
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: OÜ Julianus Inkasso esitas 21.05.2010.a kohtule hagiavalduse Ixxx Vxxx vastu võla 6982 krooni ja viivise 6981 krooni nõudes. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määruse võttis kostja elukohas 31.05.2010.a vastu kostja ema L.Vxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis 23.09.2005.a AS-iga Viasat lepingu, mille alusel AS Viasat osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. AS Viasat on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on võlanõude aluseks olevas lepingus kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,1 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 01.09.2006 kuni 16.12.2009 eest summas 6981 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 21.05.2010. a protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2 (3)
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 2150 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1400 krooni hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2800 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks. Hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ei ole nõudnud erakorralist tööd. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2800 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2000 krooni.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.