Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finants esitas 19.03.2010. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Pxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Tele 2 Eesti 12.06.2003. a mobiiltelefoniteenuste lepingu. Kostja kasutas AS-i Tele 2 Eesti teenuseid, kuid jättis nende eest nõuetekohaselt tasumata. Kostja võlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees on 1961,01 krooni. Kostja ei reageerinud AS Tele 2 Eesti nõudele tasuda lepingust tulenev võlg ning AS Tele 2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1961,01 krooni tasumist ja lisaks selle tasumisega viivitamise eest viivist. Viivist on arvestanud hageja vastavalt lepingu Üldtingimustele 0,15 % tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.06.2004 kuni 03.12.2009 eest kokku summas 3818,09 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivisenõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1960,01 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus 1961,01 krooni ja viivis 1960,01 krooni. Lisaks palub hageja jätta tema menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 1250 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hiljemalt 20. juuliks 2010.a Kohus selgitas määruses, et asja menetletakse lihtmenetluses ja kohtuistungit pidamata ja kostjal on õigus ära kuulatud saada. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostjale isiklikult kätte toimetada. Menetlusdokumendid toimetati kostja teadaolevas elukohas kätte perekonnaliikmele R.Pxxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud ega taotlenud, et kohus teda ära kuulaks..

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 405 lg.1 p.9 järgi võib lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on rikkunud AS-iga Tele 2 Eesti sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingut ja ei ole kasutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. AS Tele 2 Eesti on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib 2 (3)

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja poolt sõlmitud lepingu juurde kuuluva Üldtingimuste peatükile on hagejal õigus nõuda kostjalt maksmisega viivitamise korral viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, mistõttu kohus loeb, et hageja esitatud väited on kostja poolt omaks võetud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg.1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 405 lg.1 p.3 alusel näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba kohtuotsuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 1250 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1000 krooni hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.