Tsiviilasi nr 2-08-29963
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.08.2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-29963
Tsiviilasi
KKOÜ hagi OÜ väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
191 709,30 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
PBja
AMvastu
võlgnevuse
Hageja KKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Oliver E (Cavere Õigusbüroo OÜ ) Kostja I OÜ PB(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ene A (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus )
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud KKOÜ kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-08-29963
KKOÜ esitas 10.07.2008.a. Harju Maakohtule hagi PBOÜ ja AMvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KKOÜ ja OÜ PBmüügilepingu (edaspidi Leping), mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa vastavalt tellimustele ning kostja I kohustus saadud kaupade eest tasuma. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud Lepingule esitas hageja kostjale I kokku arved summas 191 709,30 krooni. Lepingu punkt 5.6. kohaselt ostetud kauba eest tähtajaks mittetasumise korral maksab Ostja Müüjale viivist 0,1% päevas tasumata kauba maksumusest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud kostja I arvetest tulenevat võlgnevust tasunud. 09.07.2008.a. seisuga on tasumata arvete viivisevõlgnevus kokku 48 646,77 krooni. 09.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt võttis kostja 2 endale solidaarkohustuse täita Lepingust tulenevad kohustused oma vara arvelt. Hageja palub välja mõista kostjatelt OÜ-lt PB(registrikood XXX) ja AM`lt (isikukood XXX), solidaarselt hageja KKOÜ (registrikood XXX) kasuks võlgnevus 240 356,07 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt OÜ-lt PB(registrikood XXX) ja AM`lt (isikukood XXX), solidaarselt hageja KKOÜ (registrikood XXX) kasuks kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostjate 28.12.2009 vastuse kohaselt ei tunnista kostjad hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt ei nähtu hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et kostja I oleks tellinud arvetel märgitud kaupu ning, et need kaubad oleks üle antud hageja poolt kostjale I. Lepingu punktist 4.1. tuleneb, et kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimub arve-saatelehtede alusel, millised allkirjastatakse Müüja ja Ostja poolt. Kostjal tekkis kaupade eest tasumise kohustus pärast kaupade kättesaamist (Lepingu punkt 5.3.) Kostja II poolt antud käendust ei saa lugeda kehtivaks, kuna dokument on allkirjastatud üksnes kostja II poolt ning puudub piirsumma, mille ulatuses kostja II käendas kostjal I kohustuste täitmist hageja ees. Kuna hagiavalduse lisaks olev „käendus“ pealkirjaga dokument on allkirjastatud vaid kostja II, siis on küsitav kas on üldse võimalik käsitada nimetatud dokumenti käenduslepinguna. Kui kohus leiab, et nimetatud dokument „käendus“ loob õiguslikke tagajärgi ja tegemist on käenduslepinguga, siis esitab kostja II alternatiivse vastuväite – kostja II poolt antud käenduse näol on tegemist tarbija poolt antud käendusega. 20.01.2010.a. kostjate vastuses hagile ei tunnista kostjad hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Samuti märgivad, et kostjal I on kohustus tasuda reaalselt üle antud kaupade eest. 01.03.2010.a kohtule esitatud kostja II täiendavas vastuses täpsustab kostja II vastust vastuväidetega. Kostja II märgib, et käendus on tühine käenduse piirmäära puudumise tõttu ja tõendamata on põhivõlgniku kohustuse olemasolu võlausaldajate ees.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-08-29963 Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2007 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüb kostjale kaupu vastavalt tellimusele. Samas allkirjastas kostja 2 dokumendi, millega kohustus käendama arveta tasumist hageja ees. Hageja esitas 10.07.2008 kohtule hagi müügilepingust tuleneva võlgnevuse välja mõistmiseks. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama, et ta on hagiavalduses märgitud kaubad kostjale üle andnud ja et nimetatud kaupade osas on võõrandamiskokkulepe. Müügilepingu p 4.1 kohaselt kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimub arve-saatelehtede alusel, millised allkirjastatakse Müüja ja Ostja poolt. Hageja on esitanud kohtule üksnes hageja poolt allkirjastatud arved, tl 10 jj. Kostja on kaupade ostmise vaidlustanud. Kohtu määratud tähtajaks 01.03.2010 (kinnitatud hageja esindaja poolt 02.02.2010 meiliga) hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud kaupade võõrandamist kostjale 1. Kuivõrd kostjal 1 kohustust tekkinud ei ole, ei ole alust hinnata väiteid käenduslepingu kehtivuse kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.