2-10-23177/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Express Service Grupp esitas kohtule 14.05.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks on puhastusteenuste osutamine ja majandustegevust alustati 2007 septembris. Käesoleval hetkel kehtivad majandus- ja töölepingud puuduvad. Majandustegevus on praktiliselt seiskunud. Majanduslanguse tingimustes toimus klientide teenusarvete tasumisega viivitamine ja nõudluse vähenemine, paljude klientide majandustegevus lõpetati. Üritati leida uusi kliente, kuid ka turul oli konkurents tihenenud. Suurenes riigimaksete võlgnevus. Võlgnik töötas käesoleva majandusaasta kahjumiga -773 116 krooni. Tartu Maakohus nimetas 1. juuni 2010 määrusega OÜ Express Service Grupp ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Express Service Grupp on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas Irina Kõivik 2007 juulis. Võlgnik kanti äriregistrisse 23.07.2007. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. Asutamisest alates on juhatajaks olnud Irina Kõivik. Võlgnik alustas tegevust 2007 septembris ja lõpetas selle 2010 veebruaris. Tegevuse sisuks oli Tartu linnas puhastus- ja koristusteenuse pakkumine. Suuremateks klientideks olid OÜ Mattias Café (kohvik Werner), AS Elektriteenused (ruumid ja territoorium Tartus Ilmatsalu 3), OÜ Ammende Villa Catering (restoran Volga), Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool (kooliruumid Tartus Lossi 15), OÜ Silja Sport (kauplus Lõunakeskuses). Võlgniku tegevus kestis umbes 30 kuud. Esimese müügiarve väljastas võlgnik 02.10.2007 OÜ-le Mattias Café ning viimase müügiarve 28.02.2010 samuti OÜ-le Mattias Café. Võlgniku kogu tegevusperioodi käive kokku oli 1 245 851 krooni (keskmiselt 41 528 krooni kuus). Võlgniku raamatupidamisarvestuse kohaselt jaguneb tema majandustegevus kaheks täiesti selgelt eristuvaks perioodiks: 1) aastad 2007 – 2009, mil võlgnik teenis vähemalt arvestuslikult kasumit ning 2) 2010, mil võlgniku eesmärgiks näis olevat teenida nii suur kahjum kui vähegi võimalik. Aastatel 2007 – 2008 teenis võlgnik 876 665 krooni suurust käivet arvestades märkimisväärse kasumi (533 386 krooni), millest valdava osa paigutas kassasse. 2009 tulemiks oli raamatupidamise andmetel müügikäive 350 646,10 krooni ja kasum 41 115 krooni. 2010 suutis võlgnik 18 540 krooni suuruse müügikäibe saavutamiseks tekitada 829 783 krooni suuruse tööjõukulu (s.o 7,5 korda suurem kui kogu 2009 tööjõukulu) ning teenida lõpuks ligi 900 000 krooni suuruse kahjumi. 2010. aastal toimunu ei meenuta majandustegevust. Vara Võlgnikul on seisuga 07.06.2010 vara väärtusega 939,35 krooni, mis koosneb AS-is Swedbank avatud arvelduskontol olevast 30 krooni suurusest summast ning 909,35 krooni suurusest viivisenõudest Ammende Villa Catering OÜ vastu. Arvelduskontol olevale 30 krooni suurusele summale vastab sama suur teenustasu võlg panga ees. Lisaks sellele on konto arestitud Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäituri poolt. Ammende Villa Catering OÜ vastu suunatud viivisenõude kohta on küll 26.06.2009 tehtud maksekäsk tsiviilasjas nr 2-09-21824, kuid Pärnu Maakohtu 02.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-64875 lõpetati selle äriühingu pankrotiavalduse menetlus raugemisega ning ajutine haldur tegeleb äriühingu likvideerimisega. Seega raha sissenõudmise võimalus puudub. Võlgniku koostatud bilansi kohaselt on tema kassajääk 0,- krooni, kuid kassajääk

Eelnevast nähtub, et võlgniku vara on peamiselt koosnenud (sula)rahast. Maksu- ja Tolliamet tegi võlgnikule 08.04.2008 korralduse 26 917 krooni suuruse maksuvõla tasumiseks. Seisuga 08.04.2008 oli võlgniku raamatupidamise andmetel kassas sularaha 90 208,20 krooni ning ei ole teada mõistlikke põhjendusi, miks selle arvel ei oleks võinud makse maksta. Osaliselt on nimetatud korralduses kajastatud võlgnevus praeguseni tasumata. Maksu- ja Tolliamet tegi 30.10.2008 otsuse, millega ajatas võlgniku 87 384 krooni suuruse maksuvõla tasumise. Raamatupidamise andmetest aga nähtub, et võlgnik on 17.09.2008 andnud laenu 200 000 krooni ning 31.10.2008 on kassasse tagastatud 201 750 krooni. Pärast seda hakkas kassa jääk pidevalt suurenema, küündides 2008. aasta lõpuks 443 893 kroonini. Samal ajal suurenes ka võlg Maksu- ja Tolliameti ees, küündides 2008. aasta lõpuks 113 478 kroonini. Ei ole teada mõistlikke põhjendusi, miks võlgnik ei saanud täita maksukohustusi kassas olnud raha arvel. 2009. aasta lõpuks oli kassajääk 395 956 krooni, samal ajal oli maksuvõlg 336 160,62 krooni. Võlgnik kas ei tahtnud makse maksta, isegi kui raha selleks oli piisavalt või võlgniku kassas tegelikult ei olnud raha, mis seal arvestuste kohaselt pidanuks olema. Kumbagi nimetatud variantidest ei saa pidada õiguspäraseks. Võlgnik ostis kogu oma põhivara oma juhatajalt Irina Kõivikult. 04.11.2009 kandis võlgnik maha sülearvuti HP Pavilion dv6635, kuna väidetavalt purunes see mahakukkumisel. Ei ole teada, et võlgnik oleks nõudnud arvuti lõhkujalt tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus on säilinud. Ülejäänud põhivara muutus väidetavalt erineval põhjusel kasutuskõlbmatuks 2010. aastal ja on maha kantud 27.01.2010, 02.02.2010 ja 03.03.2010 aktidega. Võlad Võlgnikul on järgmised võlausaldajad: 1) Irina Kõivik 86 713 krooni; 2) Maksu- ja Tolliamet 688 846 krooni. Raamatupidamises kajastatud Irina Kõiviku nõue tekkis valdavalt sellest, et ta maksis kassasse raha “palkade maksmiseks puudujääva osa katteks”, mille järel ta sissemaksega samas suurusjärgus summa kohe iseendale palgana välja maksis. Irina Kõivikule tehtud väljamaksete õiguslik alus on ebaselge. 14.09.2007 sõlmitud töölepingu kohaselt on tema ametinimetuseks juhataja. Juhataja ülesannete täitmise eest tasu maksmine ei allu mitte töölepingu seaduse, vaid äriseadustiku regulatsioonile. Et Irina Kõivik tegutses enda sõnul ka koristajana, võib tema suhe võlgnikuga osaliselt põhineda ka töölepingul. Sõltumata sellest, kas poolte vahel oli tööleping või muu õigussuhe, pidi juhataja tegutsema äriühingu jaoks kõige otstarbekamal viisil ning vältima iseenda ja äriühingu huvide konflikti, mida juhataja 2010. aastal ei teinud. 2007. aastal oli töölepingu järgi juhataja kuupalgaks 3600 krooni ja 2008. – 2009. aastal 4350 krooni. Alates 01.01.2010 määras Irina Kõivik enda põhipalgaks 38 000 krooni kuus. Kuigi selle tasu maksmine on vormistatud töölepingu muudatusena, ei saa nõustuda, et taolist tasu olnuks põhjust maksta koristamise eest, liiatigi ajal kui osaühingul käive peaaegu puudus ja osaühingusse võeti värskelt tööle mitu kõrgepalgalist koristajat. Irina Kõivikut võinuks tasustada teoreetiliselt ÄS § 1801 alusel. ÄS § 1801 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Seejuures peavad osanikud tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing

nõuda tasude või muude hüvede vähendamist. Irina Kõivikule 2010. aastal juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu maksmine ei ole kooskõlas nende nõuetega. Koristamise eest tasu maksmist ei saa aga aktsepteerida seetõttu, et kui Irina Kõivik tegeles 2010. aastal ise koristamisega 38 000 krooni eest kuus, jääb mõistetamatuks, millega sisustasid oma aega ülejäänud kolm koristajat, kellest igaühe kuupalk oli 24 000 krooni. Antud juhul maksis võlgnik oma juhatajale 2010. aastal töötasu ja töölepingu lõpetamise hüvitist 178 783 krooni sisuliselt selle eest, et võlgnik suutis a) saavutada 18 540 krooni suuruse müügikäibe; b) kulutada ära kogu kassas olnud raha (395 956 krooni) ning c) kasvatada maksuvõlga 350 968 krooni (+ intress) võrra. Lisaks sellele maksis juhataja endale 10 päeva pärast majandusaasta lõppemist dividendi 38 000 krooni (lisandub maksukohustus 10 101 krooni). Sarnaselt 2008. aasta dividendiga torkab ka 2009. aasta kasumi jaotamise juures silma, et jaotuskõlbliku kasumi summa katab küll osanikule ülekantud summa, mitte aga dividendi väljamaksmisel tekkinud tulumaksukohustuse. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral saaks haldur esitada erineval alusel varalisi nõudeid Irina Kõiviku vastu. Võlgniku ainsaks võlausaldajaks võib pidada Eesti Vabariiki Maksu- ja Tolliameti kaudu nõude suurusega koos arvestusliku intressiga 775 230 krooni. Maksejõuetuse põhjused Raha kassas hoidmine iseenesest ei ole õigusvastane, kuid maksude õigeaegse tasumata jätmise tõttu arvestatud intressikohustust ja selle intressikohustuse täitmisel tekkivat potentsiaalset tulumaksukohustust saab käsitada võlgniku otsese varalise kahjuna, mis on juhataja poolt MKS § 8 lg 1 nimetatud kohustuse tahtliku rikkumise tagajärg. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt juhul kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vähemalt maksuvõlalt arvestatud intressi osas vastutab võlgniku juhataja maksuhalduri ees solidaarselt võlgnikuga. Seisuga 01.01.2010 oli võlgnikul vähemalt kaks valikut: 1) maksta kassas oleva rahaga ära võlad maksuhalduri ees või 2) otsida rahale mingit muud rakendust. Võlgnik valis teise võimaluse. Esimese asjana tõstis ta oma töötasu 4350 kroonilt 38 000 kroonini. Seejärel võttis ta tööle arvestatava hulga väga kõrge palgaga spetsialiste, kelle ülesandeks pidanuks olema peamiselt midagi juhatada, müüa ja reklaamida ning võimaluse tekkimise korral mõningal määral ka üht-teist puhastada. Seni väidetavalt peamiselt võlgniku ja tema poja tööpanusele rajatud ettevõte oli 2010. aastal seotud järgmiste töölepingutega: Töötaja nimi

töötajaskonna abil kukkus täielikult läbi. Mitte ükski palgatud töötajatest ei suutnud anda tööpanust, mis õigustaks mingilgi määral tema palkamist. Juhid, esindajad ja agendid ei suutnud leida ainsatki uut klienti ega müüa teenust isegi senistele klientidele. Koristajatel kahjuks lihtsalt ei olnud midagi koristada. Kollektiivi ühise pingutuse tulemuseks oli 18 540 krooni suurune käive teenuse osutamisest senistele klientidele. See käive moodustab 2,23% tööka kollektiivi ülalpidamiskulust. Kolm kuud kestnud töösuhete lõppedes oli võlgniku sularaha otsas ning maksuvõlg kahekordistunud. Mööndes, et 2009. ja 2010. aastat võib pidada enamiku teenusepakkujate jaoks majanduslikult keeruliseks ajaks, ei ole reaalselt olemas nii soodsat majandussituatsiooni, mis võimaldaks heastada antud juhul tehtud ebamõistlike ja kahjulike valikute negatiivseid tagajärgi. Võlgniku aruannetest nähtub, et tema poolt pakutava teenuse omahinna ja müügihinna suhe oli aastatel 2007 – 2009 palju soodsam kui see on enamikus muudes ettevõtetes. Näiteks aastatel 2007 – 2008 moodustasid ärikulud alla 40% ja puhaskasum üle 60% käibest. 2009. aastal moodustasid ärikulud 56% käibest. Puhaskasumit vähendas see, et võlgnik tegeles aktiivselt kasumi ettevõttest väljamaksmisega. 2010. aastal juhtus midagi väga raskesti seletatavat, mille tulemusena võlgniku ärikulud ületasid kümneid kordi tema käibe. KarS § 384 lg 1 näeb ette, et juriidilisest isikust võlgniku juhatuse poolt võlgniku vara teadva kahjustamise, raiskamise, põhjendamatute kohustuste võtmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 3851 näeb ette, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Enne 2010. aastal töölepingute sõlmimist olid võlgniku vara (sularaha) ja kohustused omavahel enam-vähem tasakaalus. See tasakaal lõppes pärast töölepingute sõlmimist, kui maksimaalselt mõne nädala jooksul pidi selguma, et töötajad ei suuda välja teenida tühist murdosagi neile lubatud palgast. Võlgniku juhataja pidanuks hiljemalt 2010. aasta jaanuari lõpuks aru saama oma värske kaadripoliitika täielikust läbikukkumisest ning esitama seejärel viivitamatult pankrotiavalduse. Et võlgniku 2008. a majandusaasta lõppes 533 386 krooni suuruse kasumiga, on juhataja 12.06.2009 allkirjastatud majandusaasta aruandes teinud ettepaneku jaotada kasum selliselt, et 4000 krooni suunatakse kohustuslikku reservkapitali ning 445 000 krooni makstakse dividendideks. Majandusaasta aruande lk 13 selgub, et majandusaasta aruande kinnitamise otsustanud üldkoosolek toimus 12.06.2009. ÄS § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist kinnitatud aastabilansi alusel. Võlgnik alustas dividendi väljamaksmist juba 1. märtsil. Makstava dividendi suurus on arvestatud selliselt, et jaotamiskõlbliku kasumi hulka mahub küll osanikule ülekantav summa, mitte aga dividendi väljamaksmisega seaduse kohaselt vältimatult kaasneva tulumaksukohustuse summa. Dividendi väljamaksmise ajal oli olemas maksukohustus, mida võlgnik ei täitnud. Isegi eeldades, et dividendi maksmiseks on piisav õiguslik alus, on kogu ettepandud dividendi osanikule väljamaksmine olukorras, kus võlgnik täitis terve 2009. aasta jooksul maksukohustust ühel korral ning summas 701 krooni, ilmselt lähikondse eelistamine muule võlausaldajale. Võlgnik muutus maksejõuetuks peamiselt tema juhataja poolt toime pandud raskete juhtimisvigade tagajärjel. Maksejõuetuseni viinud käitumisel on ühtlasi KarS § 384 lg 1 ja § 3851 nimetatud tegude tunnuseid. Üldise majanduskliima halvenemine mõjutas võlgniku kohustuste täitmatajäämist ebaolulisel määral. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara. Vähetõenäoline on saada kiiresti ja väikese kuluga võlgnikule raha, et viia läbi pankrotimenetlus ning lisaks sellele rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea otstarbekaks OÜ Express Service Grupp pankrotimenetluse finantseerimist. Võlausaldajal on otstarbekam esitada nõue võlgniku juhataja vastu MKS § 40 lg 1

alusel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Express Service Grupp pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Express Service Grupp dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Irina Kõiviku. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 14 400 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4752 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 3358,80 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 18 tundi tunnitasuga 800 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 14 400 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4752 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 3358,80 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt OÜ-lt Express Service Grupp ja Irina Kõivikult.