2-10-21888/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ DABE Solutions (likvideerimisel) esitas kohtule 10.05.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt võeti osanike 16.04.2010 otsusega vastu osaühingu majandustegevuse lõpetamine. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. Likvideerimisteade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 20.04.2010. Osaühingu peamine tegevusala oli arvutialased konsultatsioonid ja arvutitarkvara tootmine. Pankroti põhjuseks on klientide tellimustest loobumine ja kahjum majandustegevusest. Uusi kliente enam leida ei õnnestunud. Osaühing on täielikult maksejõuetu, majandustegevus on lõppenud, osanikud on otsustanud osakapitali mitte taastada. Tartu Maakohus nimetas 17. juuni 2010 määrusega OÜ DABE Solutions (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande, milles leiab, et OÜ DABE Solutions (likvideerimisel) on maksejõuetu, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ettevõte registreeriti äriregistris 29.12.2003 nimega OÜ DABE Solutions. Osakapital on alates asutamisest kuni käesoleva ajani 40 000 krooni. Käesoleval ajal on äriühing likvideerimisel ja likvideerijaks on Kaupo Meier alates 19.04.2010. Peamiseks tegevusalaks on arvutialased konsultatsioonid. 2009. ja 2010. kasumiaruannetest nähtub, et äriühing on tegutsenud kasumiga. Tekkinud maksuvõlad on põhjuseks, miks ettevõte on muutunud maksejõuetuks. 2007 suuri tööjõukulusid ei suudetud enam tagasi teenida. Positiivne on ka asjaolu, et vaatamata kirjeldatud majandusraskustele on võlgniku juhatuse liikmed püüdnud leida vahendeid võlgade likvideerimiseks. Nii on käesolevaks ajaks likvideeritud enamus võlgadest ning üles on jäänud vaid kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, kuigi ka Maksu- ja Tolliameti võlgu on suures osas vähendatud. Võlgniku omakapital on olnud alates 2007. aastast negatiivne. Arvestades, et võlgniku nõuded ostjate vastu on valdavalt ebatõenäoliselt laekuvad ja võlgnikul on vara 6235,35 krooni, samas kohustusi 120 137,43 krooni, siis on võlgniku netovara negatiivne. Kohustuste hulgas ei ole tingimuslikke tulevikus tekkivaid kohustusi. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus on 6235,35 krooni. Võlgnikul on raha 6235,35 krooni (raha kassas 1887,60 kr, arvelduskonto saldo Swedbankis 9,10 kr, arvelduskonto saldo SEB Pangas 4338,65 kr). Nõuded ostjate vastu 11 481 kr on ebatõenäoliselt laekuvad. Bilansis on kajastatud immateriaalne põhivara, mille väärtuseks on toodud 33 890 kr. Immateriaalse vara puhul on tegemist tarkvaraga, mis vananeb kiiresti. Seega on võlgnik teinud ümberhindluse likvideerimisväärtusele, mille kohaselt on immateriaalse põhivara väärtuseks kokku 0,00 krooni. Võlgniku võlgade suurus on 120 137,43 krooni, millest 1) maksuvõlad 120 072,43 krooni; 2) muud võlakohustused 65 krooni. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üleüldine majanduskriis, mille tõttu kliendid arvutialaseid konsultatsioone ei tellinud ning 2007. aastal tekkinud

tööjõukulusid enam tagasi teenida ei suudetud. Pankrotiavalduse kohaselt loobusid kliendid tellimustest, ei võtnud vastu tellitud töid, millest tekkis äriühingule kahjum. Samuti jäid paljud teostatud tööd tasumata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt likviidset vara 6235,35 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 02.07.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ DABE Solutions (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ DABE Solutions (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Annar Meriranna. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks koos hüvitatavate kulutustega 13 920 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 11 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 400 – 1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks tuleb määrata 13 920 krooni koos käibemaksuga. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused 6200 krooni ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tulevad kulutused 7720 krooni välja mõista OÜ-lt DABE Solutions (likvideerimisel). Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Prolex.