Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista J O`lt BIGBANK AS(reg.O`lt AS-i (reg.-kood 10183757) kasuka hageja kantud menetluskulude katteks kokku 9 125 /üheksa tuhat ükssada kakskümmend viis/ krooni.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.01.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtusse hagi J O vastu võlgnevuse 79 479.03 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja - endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS - ja kostja J O sõlmisid 14.09.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0603863/95kt, mille raames on pooled 21.03.2007 sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 30 000 krooni võrra. Täiendava krediidisumma üleandmise järel on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 49 160.41 krooni intressimääraga 24.99%. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 14.09.2006 L S`ga käenduslepingu ning 20.03.2007 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 16.10.2007 hoiatas hageja kostjat ja käendajat lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale ja käendajale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kohustusi täitma ei asutud ning hageja ütles põhjendatult 07.11.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavalduses nõudis hageja 64 561.66 krooni tasumist, millest 48 945.82 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 4 721.07 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5.61 krooni viivis, 9789 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks laekunud 116.56 krooni. Seega on kostja poolt kokkuleppe nr 1 järgi tagastamata krediidisummaks 48 829.26 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lepingule ja seadusele, nõuab hageja hagi esitamisel kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 79 479.03 krooni, millest 48 829.26 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 737.63 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 100

krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 26 812.14 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates 15.01.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 14.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, koopiad hageja ja kostja vahel 21.03.2007 sõlmitud kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest - lepingu ülesütlemishoiatusest ja –avaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volikiri. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt tuvastatud postiaadressil – xxxx - kätte antud 08.06.2010. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 28.06.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja on kostjale vastavalt lepingu raames sõlmitud kokkuleppele võimaldanud krediiti summas 49 160.41 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras 24,99% ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 79 479.03 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kinnitanud, et kostja poolt võlgnevuse katteks laekumisi ei ole olnud. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 79 479.03 krooni, sellest põhivõlgnevus - 48 829.26 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 2 737.63 krooni, 1100 krooni on võla sissenõudmise kulu ja 26 812.14 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 15.01.2010 määras 24,99% tagastamata krediidisummast aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on hagiavalduses märkinud oma menetluskuludeks seoses hagi esitamisega tasutud riigilõivu summas 7 625 krooni (maksekorraldus nr 92512385, 12.01.2010), millest hagihinnalt tasutud riigilõivu moodustab summas 7500 krooni ja kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki tasu - summas 125 krooni. Hageja õigusabikuluks on 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt lisatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. 03.08.2010 esitatud avalduses palub hageja eelnimetatud menetluskulud tagaseljaotsuse tegemise korral kostjalt välja mõista, s.o. kokku summas 9 125 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 07. septembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.