2-25-19285/6 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2-25-19285 krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Hageja on hagis märkinud, et Coop Pank AS on lähtunud kostja kohustuste kindlakstegemisel kostja esitatud andmetest ning ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Coop Pank AS ei teinud kindlaks ka kostja majapidamiskulude suurust ning hagiavalduses ei ole selgitatud, kuidas on kahe alaealise ülalpidamiskohustusega seonduvaid kulusid krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on kostja igakuiste kohustuste summa kujunenud, sh kas selles summas on arvesse võetud kostja teisi laenukohustusi. Samuti ei ole hageja märkinud, millises ulatuses on laenu taotlemise hetkel arvestatud kostja majapidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et Coop Pank AS oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras intressi ja viivise nõudes selliselt, nagu on selle esitanud alternatiivnõudena hageja.