Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-7000
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.07.2010 Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-7000
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi SxxxxLxxx vastu 26 576,27 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja lepinguline esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592; e-post: [email protected]) Kostja: Sxxx Lxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista SxxxxLxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 26 576 (kakskümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kuus) krooni 27 senti, millest põhivõlg on 20 156,38 krooni, intressivõlg on 2318,40 krooni, viivised 09.02.2010.a seisuga on 4072,85 krooni, menetlustasu on 28,64 krooni. Välja mõista SxxxxLxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis põhiosa (20 156,38 krooni) võlgnevuselt alates 10.02.2010.a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
1 (3)
Menetluskulude jaotus Välja mõista Sxxx Lxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 5350 (viis tuhat kolmsada viiskümmend) krooni menetluskulude katteks. Välja mõista Sxxx Lxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt (5350 krooni) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Swedbank AS esitas 12.02.2010.a kohtule hagiavalduse Sxxx Lxxxx vastu 26 576,27 krooni ja lisanduva viivise nõudes. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 30.06.2006.a laenulepingu nr 06-107627-VL summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.06.2010.a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenusumma ja intressi tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 09.02.2010.a on kokku 26 576,27 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 20 156,38 krooni, intressist 2318,40 krooni, viivisest põhiosalt 4072,85 krooni ja menetlustasust (postikulu) 28,64 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 2 (3)
millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni ja kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku menetluskulud 5350 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.