Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Välja mõista solidaarselt Osaühingult Osaühingult Leelepi ja J P’ult P’ult Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 91 681 krooni ja 34 senti alates 09.0 09.06 .06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskuludelt 10 000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtu Kohtuotsus ohtuotsus toimetatakse kätte pooltele. pooltele. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Tsiviilasi nr. 2-10-10020 Swedbank Liising AS hagis OÜ Leelepi ja J P’u vastu 94 431 krooni ja 78 senti nõudes on kohtule saabunud TsMS § 486 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnikud on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.05.2010.a. määrusega on maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle antud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 487 lg. 1 kohaselt kohus kohustas avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hagiavaldus saabus 08.06.2010.a. Hagiavalduse kohaselt 11.01.2007.a. sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, uus ärinimi Swedbank Liising AS ja kostja OÜ Leelepi liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxx, 2,4, ehitusaasta 2002. Hageja andis vara 11.01.2007.a. üle kostjale, kes kohustus hiljemalt järgmisel päeval sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kohustus maksma kindlustusmakseid koos intressiga ja vastavalt maksegraafikule. 11.01.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja J P käenduslepingu, mille kohaselt J.P kohustus tagama solidaarselt Osaühinguga Leelepi viimase poolt hagejaga sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostjad kohustust ei täitnud ja lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on 16 240 krooni ja 61 senti. Lisaks tasus hageja kostja eest kaskokindlustuse maksed. Lepingu üldtingimustest tulenevalt oli hagejal õigus leping üles öelda. Kuna kumbki kostjatest lepingujärgset võlgnevust ei tasunud, ütles hageja erakorraliselt lepingu üles. Kuna kostja OÜ Leelepi vabatahtlikult vara ei tagastanud, kasutas hageja valduse taastamiseks OÜ Reeborn tasulist abi hinnaga 2 950 krooni. Vara tagastamisel märgiti sõiduki visuaalsed puudused ja seejärel 28.05.2008.a. vara müüdi hinnaga 123 500 krooni. Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 833 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 7 410 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 91 681 krooni ja 34 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 91 681 krooni ja 34 senti. Lisaks palub hageja kostjatelt alates hagi

esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 91 681 krooni ja 34 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras, jätta menetluskulud kostjate kanda, mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 10 000 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1, 4 ja 6, 102, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 455 lg. 1-2 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – liisinguleping, maksegraafik, üldtingimused, kindlustuslepe, kaskokindlustuse poliis, käendusleping, kinnitus, arved, kinnituskiri, teatis lepingu ülesütlemise kohta koos saatmist tõendava kviitungiga, saadetud teatised, vara üle-andmise-vastuvõtmise akt koos lisadega, vara müügiakt, arved, maksekorraldused, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, nõude kalkulatsioon, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 09.06.2010.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.06.2010.a. on hagimaterjali kostjatele üleandmiseks vastu võtnud kostja J.P ’u abikaasa, mida tõendavad kättetoimetamise teatised toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. J.P on ühtlasi ka OÜ Leelepi seaduslik esindaja ja osaühingu kui juriidilise isiku asukohaks on esindaja elukoht. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjatele teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjatele on antud aega 30 päeva, mis täitus 16.07.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja ksutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba

tasutud liisingumaksetega. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates hagi esitamise päevast, milleks on 08.06.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. VÕS § 142 lg. 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg. 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna mõlema kostja vastu solidaarselt. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 10 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 24.augustil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.