Tsiviilasi nr 2-07-50739
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20.07.2010.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-07-50739
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi MxxxxxBxxxxxxxx vastu 40 033,05 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja: Rahel Behrsin (elektronpost: [email protected]) Kostja: Mxxxx Bxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
1.2
kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni, millest 100 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 2000 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1500 krooni hageja õigusabikulu. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja tasub hagejale kokku 43 810 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada kümme) krooni 44 senti hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas,
1 (3)
märkides viitenumbriks 20701093150. Tasumine toimub alljärgnevalt: alates juuli 2010.a kuni november 2010.a igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks 300 krooni;
2 (3)
kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel tuleb poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja poolt kantud menetluskulud summas 3600 krooni tuleb kostjal hagejale hüvitada, muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad samuti kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 29.11.2007. a kontole nr 10002006454004 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 250 krooni. Hagi esitamisel kohtule tasus hageja 14.06.2010. a Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu summas 3850 krooni. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 4000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 2000 krooni tagastada.
Maimu Laumets Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.