Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (2)

2-10-25894 taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud poolte vahel 12.12.2006.a sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingut nr A060033905 nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja 03.05.2008.a laenulepingu krediitkaardi blokeerimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 12 569.57 krooni; intress summas 713.20 krooni ning viivis seisuga 26.05.2010.a summas 4783.28 krooni. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise alates hagi esitamisest 27.05.2010.a kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 18% põhivõlgnevuselt aastas ning jätta kõik menetluskulud, s.o. riigilõivu 3000 krooni kostja kanda. Menetluse käik Kostja Linda Grigor kirjalikus vastuses 11.6.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks ja nõustus kirjaliku menetlusega, pakkudes, et maksab võla tagasi kokkuleppe alusel. Hageja 25.06.2010.a vastuses teatas kohtule, et vaatamata läbirääkimistele ei ole asja lahendamine kompromissiga võimalik, kuna kostja ei oska öelda, mis ajal või millistes summades ta saab võlgnevuse tasuda. Hageja palub hagiavalduse esitatud kujul rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja Linda Grigor’i kanda. TsMS § 173 ja § 1741 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt summas 3000 krooni. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse.

Ingrid Hallas Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.