Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 12.07.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-14865/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.07.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1139

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-14865

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2010. a , Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-14865

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx vastu võla, intressi, viivise ja menetluskulu nõudes

Hagihind

15 934,40 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Silva Kark (aadress Rakvere 5, Jõhvi 41592; elektronpost: [email protected]); Kostja: Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxviimased teadaolevad elukohad xxxxxxxxxxxxxxxxxxvõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 17 773 (seitseteist tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) krooni 66 senti, millest 15 934,40 krooni on põhiosa võlg, 1129,86 krooni intressivõlg, 659,40 krooni sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12.07.2010.a ja 50 krooni menetlustasu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 30.03.2010. a kohtule hagiavalduse Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx vastu laenu- lepingust tuleneva võla 13 184,38 krooni, intressi 1127,10 krooni, viivise perioodi 03.10.2009.a kuni 25.03.2010.a eest summas 286,42 krooni ja alates 26.03.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude täitmiseni põhiosa võlgnevuselt saamiseks ning krediidilepingust tuleneva võla 2750,02 krooni, intressi 2,76 krooni, viivise perioodi 02.10.2009. a kuni 25.03.2010. a eest 25,62 krooni ning menetlustasu 50 krooni kirja koostamise ja saatmise eest nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja teadaolevatel elukoha aadressidel (xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada ka kostja juhatuse liikme teadaoleval elukoha aadressil. Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond teatas kohtule, et nendel puuduvad andmed kostja elukoha kohta. 16.04.2010. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 16.04.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 16.04.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 17. mail 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab

2-10-14865 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga laenu- ja krediidilepingu. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud laenu- ning krediidimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 25.03.2010. a seisuga kokku 17 426,30 krooni, millest laenulepingust tulenev võlg on 14 597,90 krooni, mis koosneb laenu põhiosast 13 184,38 krooni, intressist 1127,10 krooni ja põhiosa viivis 286,42 krooni ning krediidilepingust tulenev võlg on 2828,40 krooni, mis koosneb põhiosast 2750,02 krooni, intressist 2,76 krooni, põhiosa viivisest 25,62 krooni ja menetlustasust 50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 25.03.2010.a viiviste suuruseks kokku 312,04 krooni. Kohus arvestas perioodil 26.03.201012.07.2010 viiviste suuruseks 347,36 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 4100 krooni, millest 4000 krooni on tasutud hagi esitamisel ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.